2-21-3467/77 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-21-3467

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu

RAHVUSKULTUURIDE

KESKUS hagi Fjodor Beze ja Andrei Pappineni vastu

võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29.detsembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Mittetulundusühing

RAHVUSKULTUURIDE KESKUS

(registrikood

80189276), seaduslik esindaja Sergei Burov

Vastustajad (kostjad):

1. Fjodor Beze (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Andrei Pappinen (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. detsembri 2025. a määrus ja saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS määruskaebus.

3. Maakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks ja lahendab Mittetulundusühingu

RAHVUSKULTUURIDE KESKUS taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS

(hageja) hagi Fjodor Beze ja Andrei Pappineni (kostjad) vastu võla nõudes.

Kohus määras 1. oktoobri 2025. a määrusega eelistungi aja 1. detsembriks 2025 ja selgitas, et

kohtumenetlus toimub eesti keeles ja kohus tõlgi osalemist ei taga. Kohus märkis, et tõlgiga

seonduvat on selgitatud 29. septembri 2021. a kirjas.

Hageja ilmus 1. detsembri 2025. a istungile ilma tõlgita ja eesti keelt oskava lepingulise

esindajata.

Kohus teatas, et järgmine istung toimub 2. märtsil 2026 ning andis hagejale korralduse teatada

enda tõlgi nimi 12. detsembriks 2025. Kohus selgitas samal päeval peale istungit saadetud e-

kirjas, et tõlgi leidmiseks antud aeg on järgimiseks kohustuslik ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 10 kohaselt on kohtul alus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja

ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk (või eesti keelt oskav esindaja).

Hageja soovis 3. detsembri 2025. a e-kirjas teada, mis ajaks ta peab endale tõlgi või esindaja

leidma. Kohus selgitas 4. detsembri 2025. a e-kirjas hagejale uuesti tõlgi leidmisega

seonduvat.

Hageja teatas 11. detsembril 2025, et pani Narva populaarseimale veebisaidile kuulutuse tõlgi

leidmiseks, aga keegi pole veel helistanud. Hageja märkis, et ei saa aru, miks ta peab tõlgi

leidma hiljemalt 12. detsembriks 2025, kui kohtuistung on määratud 2. märtsiks 2026. Hageja

märkis veel, et ta ei saa aru, mida ta peaks veel tegema, kui keegi tõlgi otsingukuulutusele ei

vasta, ning miks tema tunnistaja kutsumise palvele pole vastust tulnud, kuigi eelmine asja

menetlev kohtunik kiitis tunnistaja kutsumise heaks.

Hageja esitas 12. detsembril 2025 kohtule taotluse, milles taotles tõlgi leidmise

edasilükkamist ning kordas 11. detsembril 2025 esitatud põhjuseid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus jättis 29. detsembri 2025. a määrusega hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

TsMS § 423 lg 1 p 10 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei täida kohtu

nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja. TsMS § 423 lg 1 sätestab absoluutsete

aluste loetelu hagi läbi vaatamata jätmiseks, ehk tegemist on menetlemist välistatavate

puudustega.

Kohtusse ei ole 12. detsembriks 2025 saabunud hagejalt teavet, kas ja kes on tema tõlk. Seega

on täitmata kohtu korraldus. Vene keeles menetlust ei toimu. Hageja pretensioon, et miks ta

peab tõlgi teatama 12. detsembriks 2025, kui istung on alles märtsis, on asjakohatu. Hagejale

on tõlgi leidmisega seonduvat selgitatud eelmise menetleja poolt juba 29. septembril 2021 ehk

rohkem kui neli aastat tagasi ja korratud tänase menetleja poolt 1. oktoobri 2025. a määruses.

Hageja ei teinud sellele vaatamata midagi, et tagada endale tõlk ja see tingis 1. detsembri

2025. a istungi edasilükkamise ehk menetluse venimise. Kohus märkis, et ei hinda siinjuures

eelmise menetleja ajal toimunud menetluse kestust.

Kohtul on õigus ja kohustus TsMS § 2 eesmärkide täitmiseks ja TsMS § 392 lg 2 tähenduses

menetlus korraldada selliselt, et asja läbivaatamine oleks võimalik ühel istungil. Hageja

tegevus takistas selle eesmärgi realiseerimist.

Kuna hageja, kohtu 1. oktoobri 2025. a määruses antud korraldust eirates ilmus 1. detsembril

2025 istungile ilma tõlgita ja see tingis istungi edasilükkamise, oli kohtul alus anda hageja uus

tähtaeg, kuid seekord juba põhjendatult lühem. Kuna hagejal on olnud ülimalt pikka aega

teada vajadus ja kohustus endale kohtumenetluse jaoks tõlgiga koostöösuhe luua, siis ei olnud

mingit põhjust anda hagejale võimalus teatada tõlgist alles järgmisel istungil.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

Maakohus on otsustanud ebaõigesti jätta hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetada.

Maakohus määras hagejale tähtaja tõlgi leidmiseks 12. detsembrini 2025. Hageja esitas 12.

detsembril 2025 (s.o tähtaegselt) kohtule taotluse kohtu määratud menetlustähtaja (s.o tõlgi

leidmise tähtaja) pikendamiseks, arvestades asjaolu, et uus kohtuistung, kus tõlgi osavõtt

oleks olnud vajalik, oli määratud toimuma alles 2. märtsil 2026. Hageja oli taotluses esitanud

põhjendused, miks ei olnud tal võimalik kohtu määratud tähtajaks tõlki leida.

Maakohus ei ole hageja taotlust menetlustähtaja pikendamiseks lahendanud. Selle asemel, et

lahendada taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, on kohus hagejale üllatuslikult otsustanud

jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kohtuistung oli määratud 2. märtsiks 2026, siis hagi läbi

vaatamata jätmine ainuüksi seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik kohtule teatada tõlgi nime

12. detsembril 2025, on põhjendamatu ja õigusvastane, arvestades asjaolu, et hageja oli

tähtaegselt esitanud taotluse menetlustähtaja pikendamiseks.

4. Kostjad palusid jätta määruskaebuse läbi vaatamata ja maakohtu määruse muutmata.

Hageja jättis korduvalt täitmata kohtunõude haginõuete täpsustamiseks ja endale tõlgi

leidmiseks.

5. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 10 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei

täitnud kohtu nõuet leida endale tõlk.

Asja materjalidest nähtub, et hageja ilmus 1. detsembril 2025 toimunud kohtuistungile ilma

tõlgi või eesti keelt oskava esindajata. Maakohus andis hagejale korralduse teatada enda tõlgi

nimi 12. detsembriks 2025. Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks 2. märts 2026.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus ei ole

lahendanud hageja taotlust tähtaja pikendamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses

käsitlenud hageja 11. detsembril 2025 esitatud pretensiooni (dtl 374–377). Maakohtu

määrusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud hageja 12. detsembril 2025 esitatud taotlust,

milles hageja palus tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamist (dtl 378–380). Hageja

selgitas neis mõlemas, et tal ei ole õnnestunud kohtu määratud tähtpäevaks tõlki leida ja

märkis, et ta ei saa aru, miks ta peab tõlgi leidma 12. detsembriks 2025, kui kohtuistung on

määratud 2. märtsiks 2026.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse

alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada

üksnes vastaspoole nõusolekul.

Hagejale tõlgi leidmiseks määratud tähtaeg on kohtu määratud menetlustähtaeg, mida kohus

saab TsMS § 64 lg 1 kohaselt pikendada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud hagejale tõlgi leidmiseks põhjendamatult

lühikese tähtaja, arvestades asjaolu, et maakohus määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 2.

märtsi 2026. Maakohus on TsMS § 64 lg-t 1 rikkudes jätnud lahendamata ka hageja taotluse

endale tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Asjaolu, et hagejal ei olnud

õnnestunud leida endale tõlki, võib praegusel juhul pidada TsMS § 64 lg 1 mõttes mõjuvaks

põhjuseks. Seda olenemata sellest, et hagejale oli teada vajadus leida endale tõlk või eesti

keelt oskav esindaja juba enne 1. detsembri 2025. a istungit. Asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks planeerinud enne 2. märtsi 2026 menetlustoimingute tegemist, mis oleks

eeldanud tõlgi osalemist. Seega ei oleks hagejale tõlgi leidmiseks antud tähtaja pikendamine

toonud praegusel juhul kaasa menetluse lahendamise viibimist. Sellises olukorras hagi

läbivaatamata jätmist ei saa pidada põhjendatuks ja see ei ole kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega.

Asja edasisel menetlemisel tuleb hagejale enne kohtuistungi toimumist võimaldada täiendav

mõistlik aeg tõlgi või eesti keelt oskava esindaja leidmiseks.

Hageja teatas kohtule, et on pannud veebisaidile kuulutuse tõlgi leidmiseks, aga keegi ei ole

veel temaga ühendust võtnud. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et hageja peab tõlgi

leidmiseks pöörduma ise tõlgi teenust pakkuvate isikute poole.

8. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

9. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse

rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei

osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus

asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise

võimalikkus.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks,

siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule (vt ka RKTKm

21.02.2018, 2-14-7385/204, p 13).

/allkirjastatud digitaalselt/