3-26-166/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-166

Haldusasi

X. Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (pikaajaline

kokkusaamine)

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja juurde haldusasja nr 3-26-82 toimik.

Kohus tutvub toimikuga kohtute infosüsteemi

vahendusel.

2. Võtta kohtuasja juurde taotleja K-raha väljavõte.

3. Vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Lahendi avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X esitas 21.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

vaidemenetluse ajaks, milles soovib pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega. Taotluse põhjendused:

-

Tallinna Vangla jättis 19.01.2026 otsusega nr 6-5/1-26/4504-2 kinnipeetava taotluse

pikaajaliseks kokkusaamiseks Y. Y’ga rahuldamata. Taotleja esitas otsusele vaide.

-

Kui isik taotleb pikaajalist kokkusaamist esimest korda, siis peab ta dokumentaalselt tõendama,

et isikul, kellega ta kokkusaamist taotleb, on temaga VangSi § 25 lg-st 1 tulenevad sidemed.

Ametnikud andsid taotlejale pikaajalise kokkusaamise ilma vaheseinata 22.12.2025. Seetõttu ei

pea taotleja uusi dokumente täitma.

-

Pikaajaliste kokkusaamiste keeldu võib pidada selle eesmärgi saavutamiseks lubatavaks

vahendiks, kui arvestatakse konkreetset juhtumit. Taotleja on ligikaudu 14 kuud viibinud

tingimustes, kus tal ei ole olnud võimalik perekonnaelu elada.

-

Taotleja soovib enda riigilõivust vabastamist.

2. Taotleja esitas samasuguse taotluse ka kohtuasjas nr 3-26-82, kus vaidluse all oli kinnipeetava

varasem taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks sama isikuga. Kuna selles asjas on juba

esitatud muud asjakohased tõendid, võtab kohus kohtuasja nr 3-26-82 toimiku siinse asja juurde.

Kohtunik tutvub asja lahendades teise kohtuasja toimikuga elektrooniliselt kohtute infosüsteemi

vahendusel.

Tallinna Vangla selgitas 23.01.2026 vastuses kohtunõudele, et ei soovi oma asjas nr 3-26-82

esitatud seisukohta täiendada. Asjas nr 3-26-82 olid vangla seisukohad käesolevas asjas asjakohases

ulatuses järgmised:

1(3)

-

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too taotlejale kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Taotlejal on võimalik väidetava elukaaslasega suhelda kirjutades ja helistades ning lühiajalistel

kokkusaamistel. Seejuures on elukaaslane jätnud kahel korral lühiajalisele kokkusaamisele

tulemata.

-

Tõendamata on VangS § 25 lg 1 tingimus – faktilise abikaasaga on lubatud pikaajaline

kokkusaamine tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu

enne karistuse kandmise algust. Vanglal puuduvad andmed, et taotlejal ja väidetaval elukaaslasel

oleks ühiseid lapsi. Täidetud ei ole ka teine tingimus – vähemalt kaks aastat kooselu enne

karistuse kandmise algust. Taotleja kandis eelmist karistust ajavahemikul 02.06.2020-29.08.2024

ja eelmise karistuse kandmise ajal oli taotleja elukaaslaseks teine isik.

3. Kohus tutvus X-tee päringu kaudu taotleja K-raha väljavõttega ja võtab selle asja juurde.

Väljavõttest nähtub, et arvestades HKMS § 112 lg 1 punktis 1 toodud valemit ja Riigikohtu

seisukoha kinnipidamisasutuses viibiva isiku vältimatute kulutuste kohta (vt Riigikohtu 12.04.2016

otsuse nr 3-3-1-35-15 p 51), ei võimalda taotleja sissetulekud tal riigilõivu tasuda. Taotleja

majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda X. Xile

menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112). Sealjuures võimaldab riigilõivust

vabastamine menetleda taotlust kogumis ökonoomsemalt, kuivõrd taotlus on võimalik lahendada

ühe lahendiga lõplikult.

4. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive

ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2).

5. Taotlejal võib olla esialgse õiguskaitse vajadus tulenevalt sellest, kui tal ei võimaldata

kinnipidamise ajal VangS § 25 lõikes 1 sätestatud piirangutest tulenevalt faktilise elukaaslasega

pikaajaliselt kohtuda. Samas ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajadus pikaajalise kohtumise

lubamiseks juba vaidemenetluse ajal kaalukas – taotlejal on võimalik vajadusel pärast

vaidemenetluse läbimist pöörduda kohtusse, sh vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

Olukorras, kus kohus kohustaks vanglat võimaldama taotlejale pikaajalist kokkusaamist tema

soovitud ajal, saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma eesmärgi juba enne

vaidluse lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et sellega on sisuliselt saavutatud

vaide eesmärk, saab toimuda vaid siis, kui kaalul on väga kaalukad õigushüved (vt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19-20). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.

Vangla asjas nr 3-26-82 esitatud seisukohast nähtub, et taotleja saabus Tallinna Vanglasse

10.11.2025 (dtl 23) ning kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et siis taotleja vahistati. Seega ei

ole tegemist 14 kuud kestnud piiranguga, nagu on taotluses toodud (dtl 2). Veel 01.12.2025 seisuga

ei olnud pikaajalistest kokkusaamistest keeldumise aluseks vangla loa puudumine, vaid prokuröri

määrusega seatud piirang (HA 3-26-82, dtl 18). Lisaks helistamise ja kirjutamise võimalusele on

vangla taotlejale võimaldanud lühiajalisi kokkusaamisi (sh kahel korral kolmest ei ole kokkusaaja

kohtumisele tulnud) (HA 3-26-82 dtl 25).

6. Võimaliku kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Vangla selgitustest nähtuvalt ei ole täidetud

VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimused lubamaks taotlejale pikaajalist kokkusaamist faktilise

abikaasaga. Taotlejal oli eelmisel 29.08.2024 lõppenud kinnipidamise ajal teine elukaaslane.

Taotlejal ja uuel elukaaslasel ei ole vanglale teadaolevalt lapsi ning kooselu ei saa olla taotleja

viimast vabanemise aega arvestades kestnud vähemalt 2 aastat enne karistuse kandmise algust.

Taotleja ei ole esitanud ka dokumente, mis VangS § 25 lg 1 tingimuste täidetud tõendaksid. Kohus

2(3)

nõustub nende põhjendustega. Taotleja ei väida ka taotluses, et tal oleks uue elukaaslasega lapsi või

et kooselu oleks kestnud vähemalt kaks aastat enne karistuse kandmise algust.

Taotleja leiab ekslikult, et talle on juba võimaldatud Y. Yga pikaajalist kokkusaamist. Tallinna

Vangla esitatud ülevaate kohaselt toimus 22.12.2025 lühiajaline kokkusaamine (HA 3-26-82, dtl

25), mis kestis 2 tundi. Kinnipeetava lühiajaline kokkusaamine toimub järelevalve all ja kestab kuni

4 tundi (VangS § 24 lg-d 1 ja 2). Vangla sisekorraeeskirja1 § 31 lg 21 kohaselt võib lühiajaline

kokkusaamine toimuda ka ilma klaasist vaheseinata. Võrdlusena on pikaajaline kokkusaamine üks

ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta (VangS §

25 lg 2). Seega ei pea paika taotleja väide, justkui oleks talle hiljuti uue elukaaslasega pikaajalist

kokkusaamist võimaldatud ja ta ei pea seetõttu VangS § 25 lg 1 tingimuste täidetust tõendama.

7. Arvestades taotleja vähest esialgse õiguskaitse vajadust ja võimaliku kaebuse väheseid

eduväljavaateid, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/120122025019

3(3)