2-24-142664/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-142664

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Meristo Õigusbüroo OÜ hagi Intelectica OÜ vastu võla

nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

280 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

Kostja seaduslik

esindaja:

Meristo Õigsubüroo Osaühing

(rk 11435020, asukoht: Põhja 25

Rakvere, Lääne-Virumaa)

M. M.-D.

(e-post xxx)

Intelectica OÜ (rk 12143420,

asukoht: Tartu 8-1 Rakvere, Lääne-

Virumaa)

A. K. (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meristo Õigusbüroo OÜ hagi Intelectica OÜ vastu rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja Meristo Õigusbüroo OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt koostas hageja kostja lepingulise esindajana viimasele rea

õigusdokumente (hagiavalduse lisad 1-5), mille eest arvet ei esitanud. Kostjaga oli kokkulepe,

et tasumine toimub korraga ja selles lepiti kokku 8.11.2024.a.

Pärast arve (hagiavalduse lisa 6) saamist hakkas kostja seaduslik esindaja A. K. otsima

põhjuseid mittemaksmiseks. Hageja saatis veelkord kõik koostatud dokumendid kostjale.

Kostja väide, et polnud esindaja tööga rahul ei ole mittemaksmise aluseks. Kõigi maksete

kohta on arved olemas ja mingit musta maksmist ei ole olnud. Sellekohased kostja väited on

valed. Esindaja ei ole midagi aeguda lasknud. Kuna tõenduslik baas oli nõrk, siis ka

kriminaalasju lõpetati. Kostja peamine vastuväide oli, et ta pole saanud kõiki dokumente, mis

on vale. Kostja oli pidevalt rahulolematu ja kulutas sellega esindaja aega.

Hageja taotletud summa on nii väike ja ei vasta tegelikult töö tegemiseks kulutatud ajale, kuid

pole mõtet kohut koormata massiliste sõnumitega.

Kostja soovib saada teenust, aga maksta ei taha ja paraku on ta seda teinud ka teiste

esindajatega.

Hageja palub Intelectica OÜ-lt välja mõista Meristo Õigusbüroo OÜ kasuks 280 eurot ja

menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on tasutud riigilõiv 75 eurot.

2. 14.01.2026 seisukohas jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja on teenuse

saanud, kuid jätnud selle eest tasumata. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud (VÕS § 76).

Kostja on jätnud tasu maksmata, rikkudes suulist lepingut (VÕS § 101).

Menetluskulud (riigilõiv 100 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ning koos võlgnevusega

kostjalt välja mõista.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kostja seaduslik esindaja märgib, et keeldub maksmast kuna pole saanud seda teenust, mille

eest raha hagiavalduses nõutakse. Kostja seaduslik esindaja A. K. selgitab, et kui M. M.-D.

tema kaitsjaks sai, lubas viimane alati ühendust võtta ja kohtuda kui on vajalik ja kui kliendina

soovib. Tegelikkuses kordagi ei kohtutud, kuigi kostja oli mitmes kriminaalasjas kannatanu

rollis. Vahel vastas esindaja telefonikõnele kui soovis raha, et olevat midagi koostanud ja pidi

ka kostjale e-mailile saatma (algne kokkulepe oli selline).

Hageja väited raha maksmise kokkuleppe osas on valed. Esimese makse tegi kostja seaduslik

esindaja politsei maja ees esimesel kohtumisel (200 eurot) ja siis sms-iga nõudis hageja juurde

veel 50 eurot ja sai. Mingi aja möödudes viis kostja seaduslik esindaja talle koju veel 250 eurot,

kuigi sms-iga küsis 240 eurot. Kaasas olnud kostja töötajale tundus et esindaja oli purjus, nii

näis ka kostja seaduslikule esindajale. Kui jõudis kätte aeg edasikaebamiseks, pöördus kostja

uuesti esindaja poole, viimane vastas, et aega on kaebuse esitamisega. A. K.i selline olukord ei

rahuldanud. M. M.-D. selgituse kohaselt oli ta kaebuse saatnud viimasel päeval. A. K.i

küsimusele, kas esindaja on üldse tema toimikuga tutvunud, sai küll jaatava vastuse, kuid ei

usu, kuivõrd kordagi asja koos ei arutatud ning teda ära ei kuulatud. Kostja märgib, et on

saanud kannatada ja rahalist kahju ning tema huvid on jäänud kaitseta. Kostja kinnitab, et on

andnud raha M. M.-D. sularahas, kuid kuupäevaliselt enam täpselt ei mäleta, vastu on saanud 8

kuud mõnitamist.

4.

18.01.2026 esitatud seisukohas jääb A. K. varasemate seisukohtade juurde ning

kinnitab, et sellise ebaviisaka käitumisega ei ole varem kokku puutunud. Kuigi kostja

seaduslik esindaja palus korduvalt, et esitataks apellatsioon kriminaalasjades, kuna A. K.i

äriühingule Intelectica OÜ-le tekitati kahju, siis väidetavalt läks edasikaebus M. M.-D.

rämpsposti ning soovitas siis A. K.il esitada kohtusse lihtsalt tsiviilhagi. Kordagi esindajaga

koos maha istuda ja asja arutada ei õnnestunud, küsiti ainult sularaha, mida A. K. pidi

esindajale aia taha tooma. Kuigi arvete esitamist nõudis A. K. kogu aeg, esitati arve ainult

lõpus, kui A. K. nägi, et tema asjaga ei tegeleta. A. K. leiab, et ei temal ega tema äriühingul ei

ole täitmata kohustusi M. M.-D. ees.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

7. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

8. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli pooltel suuline kokkulepe selles, et Merito Õigusbüroo

OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) M. M.-D. osutab kostjale õigusteenust.

Tulenevalt hagiavaldusele lisatud hagiavaldustest kriminaalasjas nr XXX (dtl 52-53) ja M. M.-

D. antud volitustest (dtl 87, 89) esindas ta nii kostjat Intelectica OÜ-d kui füüsilist isikut

(Intelectica OÜ seaduslikku esindajat) A. K. .

9. Pooltevaheline õigussuhe vastab käsunduslepingu tunnustele.

Esitatud asjaoludest tulenevalt ei olnud pooltevaheline lepinguline suhe suunatud mitte niivõrd

kindla tulemuse saavutamisele (töövõtuleping), kuivõrd teenuste osutamisele (käsundusleping)

(vt Riigikohtu 7.10.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09 ja 13.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-

181-15)

Riigikohus on märkinud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse

osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos töötav advokaat,

keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, ise lepingulises

suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud

lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja

tegevuseks. (vt Riigikohtu 13.04.206.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p 40)

Sarnaselt advokaadibüroos töötava advokaadiga ei ole kliendiga sõlmitud lepingulises suhtes

õigusbüroo jurist, vaid tema tegevus loetakse õigusbüroo pidaja (käesoleval juhul Meristo

Õigusbüroo OÜ) tegevuseks.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Tulenevalt VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning täitma käsundi vastavalt oma

teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg

2).

VÕS § 624 lg 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja andma käsundiandja nõudmisel talle teavet

käsundi täitmise kohta, samuti esitama käsundi täitmisel käsundiandjale ka ülevaate käsundi

täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.

VÕS § 627 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui

käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (lg 1). Kui tasu suurust ei ole

kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (lg 2).

11. Hagiavalduse kohaselt koostas ja esitas hageja Meristo Õigusbüroo OÜ kostjale

õigusdokumente (hagiavalduse lisad 1-5, dtl 50-54), mille eest arvet ei esitanud.

Kostjaga oli kokkulepe, et tasumine toimub korraga.

Kostja sellist kokkulepet ei kinnita ning arvestades poolte sõnumivahetust (dtl 21), küsis hageja

maksete tasumist ka nn teenuse osutamise ajal.

Kohus möönab, et sõnumid on saadetud aprillikuus, kuid milline oli hagis väidetud 8.11.2024

kokkulepe teenuste osutamiseks (millised toimingud, kelle nimel ja millise tasu eest), esitatud

materjalidest ei tulene.

Hageja on kostjale esitanud 8.11.2024 arve 2024-87 (dtl 55) summas 280 eurot ning arve on

tasumata.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et arve 2024-87 on tasumata, kuid leiab, et ei ole ka teenust

saanud, mille tasumist arvel ja hagis nõutakse.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja ei ole tõendanud, milliste teenuste eest on arve esitatud, milliste konkreetsete

õigusabitoimingute eest on arve esitatud.

Toiminguid ei nähtu ka arvelt (märgitud lakooniliselt „õigusabi“). Hageja märgib, et koostas

rea dokumente (hagi lisa 1-5, dtl 50-54), samas esitatust tulenevalt esindas M. M.-D. nii OÜ-d

Intelectica kui A. K.i. Kui arve esitatakse Intelectica OÜ-le osutatud teenuse eest, ei ole

võimalik selgituse „õigusabi“ pinnalt hinnata, milliste kostja esindamiseks tehtud toimingute

eest. Kui üksnes hagiavalduse esitamise eest kriminaalasjas nr XXX (dtl 52), siis 0,5 lk

avalduse eest on 280 euro nõue ilmselgelt ülepaisutatud (arvestusega 2 h x 140 EUR/h).

Lisaks eeltoodule märgib hageja, et väidetav kokkulepe sõlmiti 8.11.2024, arve pidi saama

kostja pärast käsundi täitmist.

Arve on aga koostatud samal kuupäeval so 8.11.2024 ning laekumise/tasumise kuupäevana

märgitud 11.11.2024, seega jääb arusaamatuks, kas tasu nõuti pärast käsundi täitmist või

ettemaksuna, millise kokkuleppe alusel (kokkuleppe sisu), millised konkreetsed toimingud tehti

ja milliste konkreetsete õigusabitoimingute eest on tasumata.

Kohtu hinnangul on hagi tõendamata, mistõttu jätab kohus nõude rahuldamata.

12. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei

anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud jäävad hageja Meristo Õigusbüroo kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik