2-24-136446/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

23.01.2026, Tallinn, tsiviilkantselei

aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-24-136446

Tsiviilasi

Elama Kindlustus AS-i hagi J F vastu kahju

hüvitamiseks, viivise saamiseks

Hagihind

972,42 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Elama Kindlustus AS (endine nimi AS

Inges Kindlustus, registrikood 10089395

Liivalaia 45, Tallinn), esindajad M H-M, eelmine

esindaja E T

Kostja: J F (isikukood xxx), esindaja A F

Menetluse liik

Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud 17.03.2025,

Tallinn, osalesid E. T, J. F ja A. F

RES0LUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J Flt Elama Kindlustus AS-i kasuks kahju hüvitist 746,14 eurot,

viivist 134,88 eurot ja alates 19.11.2024 viivist võlgnevalt hüvitiselt VÕS § 113 lg1

2. lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja tema menetluskulud tema enda

kanda ning tema kulude suurus kindlaks määramata.

4. Välja mõista J Flt Elama Kindlustus AS kasuks menetluskulusid 245 eurot ja

alates otsuse jõustumisest võlgnetavalt kuludelt viivist VÕS § 113 lg1 2. lauses

sätestatud määras kuni nende hüvitamiseni

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on 30 päeva arvates otsuse

kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes

soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused

1. 31.08.2022 juhtis kostja sõidukit xxx reg-nr xxx (edaspidi Xxx) ning vigastas

Stockmanni parklas pargitud sõidukit xxx reg-nr xxx (edaspidi XXX). Sõidukid olid

mingil hetkel teineteise kõrvale pargitud ning kui Xxx parkimiskohalt välja sõitis, siis

kahjustas kõrval asuvat XXX-d. Kahjustada sai tagumine pamper, mis oli kriibitud,

samuti tagumine vasak rattakoobas, mis oli ka kriibitud.

2. Xxx suhtes oli õnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping AS-is Inges Kindlustus

ehk nüüdse nimega Elama Kindlustus AS-is. Elama Kindlustusel oli kohustus hüvitada

kostja poolt Xxxga XXX-le tekitatud liikluskahju.

3. Õnnetuse järgselt lahkus kostja LS § 169 nõudeid rikkudes sündmuskohalt. Politsei

tuvastas väärteomenetluses nr 23022015835 kostja liikluskahju põhjustajana. Kuna

kostja jättis õnnetuse nõuetekohaselt vormistamata ning lahkus õigusvastaselt ja

süüliselt sündmuskohalt, siis LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel on hagejal kostja vastu

nõudeõigus hüvitatud kahju ulatuses. 23.12.2022 esitas hageja kostjale tagasinõude

kahju hüvitamiseks. Kostja on esitatud nõudest tasunud kokku 60 eurot.

4. Makseid tehes ning hagejaga suheldes on kostja tunnistanud nõude alust, kuid on

vaidlustanud nõude suurust. Kostja hinnangul oli põhjendatud kahju väiksem, kuid

ühtegi vastavat väidet esitatud tõendit ei ole esitatud. Maksekäsumenetluses esitas

kostja järgmise vastuväite: „Sõiduautol xxx, reg nr xxx, vigastused olid kerged,

maksin 60 eurot, sellest peaks piisama. Kindlustusfirma antud hinnang on väga

ülehinnatud.“ Ka nimetatud vastuväite kohaselt on pooltel vaidlus üksnes kahju

suuruses.

5. XXX remont maksis vastavalt xxx arvele 806,14 eurot. Kahju teket ning ulatust

tõendavad ka sõiduki remondikalkulatsioon, millel on näha XXX vigastused. VÕS §

113 lg 3 kohaselt kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt

nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kostja on kohustatud hüvitama hageja poolt

tehtud kulutused ja hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 3 alusel. Kuigi

hagejal on õigus nõuda viivist alates XXX remondisumma tasumisest 21.12.2022,

nõuab hageja kostjalt viivist alates viimasest võla tasumiseks tehtud maksest ehk

24.05.2023 millisel juhul on võla jääk 746,14 eurot.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 746,14 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2

alusel; viivist alates 24.05.2023 kuni hagi esitamiseni 18.11.2024 summas 134,88

eurot; viivist alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni või kohtuotsuseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; alates kohtuotsusest kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub välja mõista

menetluskulud, milleks on lõiv 245 eurot ja viivist protsendina menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Väljamõistetud summad palub kanda Elama Kindlustus AS pangakonto arveldusarvele

nr xxx, selgitusse märkides „regress xxx“ (dtl 22, 205, 227).

Kostja seisukoht

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kahjunõude ulatus on põhjendamatu, see on liiga

suur, remonti saanuks teha odavamalt, kostja pole saanud osaleda kahjustuste

likvideerimiseks vajaminevate tööde ulatuse ja maksumuse kindlakstegemisel.

Omanik on teatanud, et avastas veel 23.09.22 vigastusi, mis ei ole seoses 31.08.22

juhtunuga ja vigastustega. Päev, kui õnnetus juhtus, oli kostjale raske, kahjustada

saanud sõiduk ei olnud korrektselt pargitud. Kostja ei saanud aru, et oli oma sõidukiga

parkimiskohast ära sõites tekitanud kahju. Kannatanu sõiduki oli valesti/halvasti

pargitud (dtl 60, 111, 218, 252).

8. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd

käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb

kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

10. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja

lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule

käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud

kindlustusjuhtumi tagajärjel, § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku

asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju

võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust

esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.

11. Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab liiklusseaduse (LS) § 169, mis

reguleerib muuhulgas seda, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ja millal

selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vajalik

liiklusõnnetusest politseile teatada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1)

inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed

ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise

kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse

küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud

kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju

tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise

kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla

kirjutanud. LS § 169 lg 5 I lause sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju

saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju

tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

12. 31.08.2022 oli kostja sõiduk Xxx xxx reg-nr xxx (edaspidi Xxx) pargitud Stockmanni

parklas. Tema kõrvale oli pargitud xxx reg-nr xxx (edaspidi XXX). Kostja sõitis

Xxxga nimetatud parklas oma parkimiskohast välja. Need asjaolud ei ole vaidluse all

ja need on nähtavad ka kostja enda poolt kohtule esitatud fotodelt ja sündmuskoha

joonisest, mille on koostanud kannatanu (M. K, dtl 81-82). Nendelt fotodelt on näha,

et mõlemad sõidukid on pargitud kõrvuti, kusjuures kostja sõiduk on pargitud

parkimiskoha valgete joonte vahele viltu ja üle joonte sõiduki tagumise otsaga XXX

suunas. XXX on sirgelt pargitud parkimiskohas parkimiskohta märgistavate valgete

joonte vahele. Kostja väide, et kannatada saanud sõiduk XXX oli pargitud valesti,

ebaõigesti, ebakorrektselt, on ebaõige ega ole millegagi tõendatud; sest vastupidiselt

oli kostja sõiduk pargitud viltu ja üle oma koha parkimisjoonte, parkides nn XXX

parkimisalal viimasega väga lähestikku.

13. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt XXX tagaosa vigastused: pamper on kriibitud,

tagumine vasak rattakoobas on kriibitud. Need fotod on kahju kalkulatsiooni lisad,

kalkulatsioon on koostatud 07.09.22 ehk 7 päeva pärast juhtunut (dtl 40-42).

Kannatanu (M. K) on XXX selliseid vigastusi kirjeldanud ka politseile antud

selgitustes, mis nähtub kostja enda poolt kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ja

tehtud fotodest (dtl 80-82). Kostja poolt kohtule esitatud väärteoasja materjalidest

nähtub, et kostja sõidukil on paremas esinurgas ja esiratta koopal vigastused, mille on

koostanud Politsei - ja piirivalveamet ja mis nähtub sõiduki ülevaatuse protokollist

03.11.2022 (dtl 91). Seega asjaolu, et 23.09.2022 kirjeldas kannatanu (M. K) veel

justkui sõiduki täiendavaid vigastusi (dtl 80, 84), ei tähenda, et 07.09.2022 koostatud

kalkulatsioonis ja selle lisadeks olevatel fotodel on XXX vigastused valesti kajastatud.

Kostja väide, et hageja hüvitas kahju kalkulatsiooni alusel ka muude vigastuste

(23.09.22 kirjeldused) eest, pole õige. Kohus asub hageja esitatud kalkulatsiooni,

fotosid hinnates kogumis järeldusele, et hageja on tõendanud, et XXX vigastused, mis

on kajastatud 07.09.2022 kalkulatsioonis ja selle fotodel, on seotud kostja sõiduki

vigastustega ning on tekkinud 31.08.2022 kostja sõiduki liikumisega parkimiskohalt

väljudes ning kokkupuutes Xxxga. Seega on kahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse

tagajärjel kannatanule (XXX omanikule) kostja poolt xxx tagurdades ning riivates

XXX-d, põhjuslikus seoses kostja käitumisega VÕS § 127 lg 4 järgi.

14. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks

või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja

kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja

on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise.

15. Xxx suhtes oli õnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping AS-ga Inges

Kindlustus ehk nüüdse nimega Elama Kindlustus AS-is. Elama Kindlustusel oli

kohustus hüvitada kostja poolt Xxxga XXX-le tekitatud liikluskahju. Hageja väited, et

Xxx vigastusete likvideerimise kulud on 806,14 eurot, on tõendatud hageja poolt

kohtule esitatud kalkulatsiooni nr xxx-01, xxx arvega 07.12.22 summas 806,14 eurot

(dtl 31-33). Kohtul puudub alus kahelda kahjude hüvitamisele ja vastavaid töid

tegevate spetsialiseerunud äriühingute oskustele hinnata kahjustuste suurust, nende

likvideerimiseks tehtavaid töid ja vajaminevaid materjale. Kostja pidas kahjuks 60

eurot, mille ta on hagejale hüvitanud, kuid pole tõendanud, et kahju on vaid 60 eurot.

Eelviidatud hageja tõendid kogumis hinnates, leiab kohus, et hageja tõendas, et XXX

vigastuse kõrvaldamise kulud ehk kahju ulatus VÕS § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi on

kokku 806,14 eurot (millest 60 eurot on hüvitatud), millega on ümber lükatud kostja

väited, et kahju on väiksem.

16. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue

sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik

oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid

on hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus on käibes vajaliku

hoole järgimata jätmine, lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine, lg 5 järgi on tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

17. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, ilma et oleks selgitanud välja

LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause kohaselt, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses,

seda dokumenteerinud või kutsunud asjaolude ebaselguse korral välja politsei. Kostja

väitis, et ta ei käitunud süüliselt, sest ta ei märganud juhtunut. Väärteoasjas andis ta

seletuse, et kui ta oma sõidukiga sõitis kohalt välja, ei pannud ta tähele mingeid Xxx

vigastusi, ei märganud puudet, kuid see võis juhtuda (dtl 94, seletus 03.11.2022

Politsei- ja Piirivalveametile). Nii pidi kostjale tähelepanelikul sõitmisel olema siiski

aru saada, et puude teise sõidukigi (XXX) pidi aset leidma. Kohus leiab, et hageja on

tõendatud, et kostja rikkus süüliselt ehk hooletusest VÕS § 104 lg 3 järgi ja seega

õigusvastaselt LS § 169 lg 4 p 4, 5 lg 5, tulenevat kohustust a) selgitada välja, kas on

liiklusõnnetuse tekkis, kes on kannatanu (kelle vara sai kahjustada), b) kes on vastutav

liiklusõnnetuse eest ja see dokumenteerida ning c) andmete ebaselguse selle üle, kes

on kannatanu või vaidluse korral, kes on vastutav õnnetuse eest, kutsuda

sündmuskohale politsei ja d) lahkus sündmuskohalt (ilma kõike eelnevat tegemata).

18. Hageja on kannatanule eelviidatud kahju hüvitanud, milles puudus vaidlus. Kuna

kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, kes on hüvitanud kannatanule

XXX vigastustest tekkinud kahju 806,14 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt

tagasi LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi

hüvitist ulatuses, milles see on kostja poolt hüvitamata ehk 746,14 eurot.

19. Kooskõlas VÕS § 82 lõike 7 1. lausega muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

20. Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis kostjalt 23.12.2022 kirjaga (dtl 31) kahju

hüvitamist 806,14 eurot hiljemalt 06.01.2023. Kuna kostja on osaliselt ehk 60 eurot

hagejale hüvitanud, siis rikub ta osaliselt ülejäänud hüvitise tagasimaksmise kohustust

kostja ees VÕS § 100 (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine on kohustuse

rikkumine) järgi. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse

täitmist LKindlS § 53 lg 1 p 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 127 lg 1, 128 lg 3, § 132

lg 3 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud, tõendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 746,14 eurot.

21. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2 ja 3. lause ja 82 lg 7 1. lause alusel saab hageja

nõuda kostjalt seadusjärgset viivist, alates ajast mil hageja tegi kulutused asjale.

Hageja nõuab viivist perioodi eest 24.05.2023 -18.11.2024 134,88 eurot. Hageja

nõudis viivist hilisemast asjast, kui selleks VÕS § 113 lg 3 järgi on (XXX

remondisumma tasumine 21.12.2022) kuid see ei kahjusta kostjat. TsMS § 367 lg 1

alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

19.11.2024 (hagi esitamise päevale järgnevast päevas) võlgnevalt hüvitiselt kuni selle

tasumiseni.

22. Hagi kuulub rahuldamisele, kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitist 746,14 eurot,

viivist 134,88 eurot ja alates 19.11.2024 (hagi esitamisele järgnev päev) viivist

võlgnevalt hüvitiselt VÕS § 113 lg1 2. lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

Menetluskulud

23. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud

otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja

kulude suurus jääb seetõttu kindlaks määramata.

24. Hageja menetluskuluks on lõiv 245 eurot TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 117 lg 4 tuleb kostjal

tasuda võlgnetavalt kuludelt viivist VÕS § 113 lg1 2. lauses sätestatud määras kuni

nende hüvitamiseni alates otsuse jõustumisest.

(digitaalne allkiri)

Kohtunik