3-26-164/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-164

Haldusasi

P.J riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – P.J

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.J-i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses

rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. P.J (taotleja) esitas 20.01.2026 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja

esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja põhjendab taotlust sellega, et tal avaneb 28.02.2026

võimalus karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukoha aadressiks on Paide linn, kuid kaebajal puudub

konkreetne elukoht. Paide linn ei võimalda kaebajale ennetähtaegse vabanemise hetkeks

sotsiaaleluruumi.

2. Harju Maakohus edastas 20.01.2026 taotleja taotluse Tallinna Halduskohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

4. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse

olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta

riigi õigusabi muuhulgas juhul, kui: taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1) või

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5). Kohus

selgitab, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

3-26-164

5. Kohus leiab, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning taotluse asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Seetõttu tuleb taotleja riigi

õigusabi taotlus haldusmenetluses esindamiseks jätta rahuldamata.

6. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja sooviks on saada Paide linnalt

sotsiaaleluruum taotleja kinnipidamisasutusest karistuse ennetähtaegselt elektroonilise valvega

vabanemise hetkeks, s.o 28.02.2026. Taotlusele lisatud Paide linna 08.01.2026 vastuskirja nr 8-

5/26/2864-2 kohaselt pöördus taotleja linna poole 18.12.2025 sellekohase sooviga ning Paide

linn teatas taotlejale, et linnavalitsus ei saa taotleja soovitud ajaks eluruumi olemasolu

garanteerida, sest vastava teenuse järjekorras on taotlejale vastamise hetkeks neli isikut.

7. Kohus on seisukohal, et taotluse asjaolud kinnitavad, et taotleja on olnud võimeline nii

haldusorganile kui ka kohtule taotlusi esitama. Taotleja ei ole põhjendanud, millised takistused

tal esinevad selleks, et ise haldusmenetluses osaleda ja enda huvides taotlusi esitada või neid

põhjendada. Kohus leiab, et riigi õigusabi ei ole põhjendatud määrata üksnes põhjusel, et

taotleja taotlust ei ole rahuldatud või taotleja ei ole saanud endale meelepärast otsustust.

Olukorras, kus taotleja on suutnud nii haldusorganile kui ka halduskohtule taotlusi esitama, ei

ole kohtul alust arvata, et kaebaja ei saa ise enda õigusi haldusmenetluses kaitsta.

8. Kohus leiab, et esindaja määramiseks peab esinema tungiv vajadus, ent sellist vajadust

kohus käesoleval hetkel ei näe. Vangistusseaduse (VangS) § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava

vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu

korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel.

Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande

raames. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt edastatakse kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel

andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või

tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi

saamise võimalused. Seega juhul, kui kaebaja suhtes on alustatud vangistusest ennetähtaegse

vabastamise menetlus, siis abistab taotlejat talle võimaliku sotsiaalhoolekandelise abi

osutamise küsimustes vajadusel ka vangla. Sellest tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi

korras taotlejale esindaja määramine haldusmenetluses esindamiseks ei ole põhjendatud.

9. Kohus on seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Paide linn teatas taotlejale, et linnavalitsus ei saa taotleja

soovitud ajaks 28.02.2026 eluruumi olemasolu garanteerida, sest vastava teenuse järjekorras on

taotlejale vastamise hetkeks neli isikut. Kohtu jaoks ei ole ettenähtav, et see olukord nii

lühikese aja jooksul muutuks. Sellele ei saa kaasa aidata riigi õigusabi korras esindaja

määramine, sest tal puuduvad õiguslikud võimalused selle sotsiaalvaldkonna küsimuse

mõjutamiseks.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks

haldusmenetluses rahuldamata.

11. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

2(2)