3-25-2860/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2860

Haldusasi

X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.08.2025 otsuse nr

P7-2025-910202 osaliselt (jaanuari 2024 ema

vanemahüvitise arvutamise osas) tühistamise ning

vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia

Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.02.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-25-2860

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) edastas 19.07.2025 X. Xile ema vanemahüvitise pakkumuse.

2. X. X teatas 22.07.2025 SKA-le, et ei pea esitatud pakkumuse aluseks olevat arvutuskäiku

xxxx. aasta jaanuarikuu ema vanemahüvitise arvutamise osas õigeks ning soovib selle

ülevaatamist.

3. SKA selgitas pöördujale 29.07.2025 vastuses vanemahüvitise suuruse arvutamise

metoodikat.

4. SKA 31.08.2025 otsusega nr P7-2025-910202 määrati X. Xile perioodiks xx.xx.xxxx -

xx.xx.xxxx ema vanemahüvitis. Otsuse kohaselt on vanemahüvitise suuruse arvutamise

alusperiood xx.xx.xxxx - xx.xx.xxxx. Sotsiaalmaksu suuruseks alusperioodil oli 13 130,86

eurot. Vanemahüvitise määramise aluseks olev kuumäär on 3315,87 (bruto) eurot ning

hüvitise ühe päeva suurus 110,53 (bruto) eurot.

5. X. X esitas xx.xx.xxxx Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 31.08.2025 otsuse nr P7-

2025-910202 osaliselt (jaanuari xxxx ema vanemahüvitise arvutamise osas) tühistamise ning

vastustaja kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vanemahüvitise suurus on valesti arvutatud.

6.1. Vaidlusaluse otsuse tegemisel jäeti arvestamata referentsperioodi esimese 26 päeva

töötasu, mis maksti välja detsembris 2023 puhkusetasuna (töölepingu seadus (TLS) § 70 lg 2).

Sellest tulenevalt ei kajasta määratud päevamäär kaebaja tegelikku sissetulekut

referentsperioodil ning on ligikaudu 8% võrra madalam.

6.2. Kaebaja lapse eeldatav sünnitähtaeg on xx.xx.xxxx. Seega on vanemahüvitise

referentsperioodiks xx.xx.-xx.xx.xxxx. SKA arvutas referentsperioodil kaebaja xxxx. a

jaanuarikuu sissetulekuks 2990,48 eurot, kuid mitte puhkusetasu jaanuari eest, mis on

deklareeritud detsembris 2023. Selline käsitlus moonutab tegelikku tulu ning toob kaasa

põhjendamatult väiksema vanemahüvitise. Tegelikult oleks pidanud jaanuarikuu tuluks

arvestama 5677,48 eurot. Hetkel kajastub Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetes jaanuarikuu

tulu summas 2567,75 eurot, tasu sisaldab endas 2300 eurot ühekordset tulemustasu ja palka 3

tööpäeva eest summas 267,75 eurot. SKA lähtub pelgalt tulu deklareerimise kuust ega arvesta

asjaolu, et tulu on teenitud jaanuarikuu eest.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1.

Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

7.2.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine toimub perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 39

sätestatud korras. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise

taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks (PHS § 39 lg 1).

Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse

sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu

andmete alusel (PHS § 39 lg 2). Seega võtab vastustaja vanemahüvitise suuruse arvutamisel

aluseks tulu, millelt tööandja on MTA-s deklareerinud sotsiaalmaksu.

7.3.

Kuna kaebaja lapse eeldatava sünniaeg on xx.xx.xxxx, siis on ema vanemahüvitise

arvestusperioodiks PHS § 39 lg 3 p-st 1 tulenevalt xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx. Seega on ema

vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks tulu, mis on saadud perioodil jaanuar xxxx kuni

2(4)

3-25-2860

detsember xxxx. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ja vanemahüvitise määramise otsusel

olevate andmete alusel oli kaebaja eest kantud ja vanemahüvitise määramise otsusel olevate

andmete alusel oli kaebaja eest arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks 13 130,86 eurot. Ühe

kalendrikuu keskmine tulu on 3315,87. Vanemahüvitise määramise alusel olev kuumäär

3315,87 eurot. Ema vanemahüvitise ühe päeva suurus on 110,53 eurot.

7.4.

Vastustaja tegi 26.08.2025 päringu MTA-le, milles palus infot kaebaja kui ema

vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva arvestusperioodi sotsiaalmaksude õiguspärasuse

kohta ja kas detsembris 2023 deklareeritud sotsiaalmaks on õiges kuus, st et ei ole asutuse

poolt valesse kuusse deklareeritud. MTA 08.09.2025 vastuses märgiti, et kaebajale tehtud

väljamaksete osas ei ole kontrolli läbi viidud ja sellest tulenevalt lähtub MTA maksumaksja

(antud juhul Sotsiaalministeeriumi) poolt deklareeritud andmetest ega pea vajalikuks seada

kahtluse alla nende andmete õigsust.

7.5.

Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja kaebaja poolt kaebusele lisatud deklaratsiooni TSD vorm

lisa 1 sotsiaalmaksu andmed perioodil xx.xx.-xx.xx.xxxx kattuvad.

7.6.

Seadusandja on sidunud vanemahüvitise arvutamise isikustatud sotsiaalmaksu andmetega

(PHS § 39 lg-d 1-2). Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks arvestusperioodil

laekunud sotsiaalmaks ehk hüvitise arvutamise aluseks on kassapõhine arvestus, mis lähtub

tulu laekumise hetkest. Sotsiaalmaksuseaduse (SoMS) § 9 lg 1 kohaselt arvestab ja

deklareerib tööandja tasud koos väljamaksega. Tulu deklareeritakse tööandja poolt sinna

kuusse, kus on isikule tulu välja makstud (palgapäeva järgi), mitte sinna kuusse, millal

tegelikult tulu teeniti või millise perioodi eest see arvetati. Kuna kaebaja xxxx. a jaanuarikuu

26 päeva puhkuse raha maksti välja detsembris 2023, siis ei saa vastustaja seda arvesse võtta,

sest kaebaja vanemahüvitise arvutamisel saab arvesse võtta vaid perioodil xx.xx.-xx.xx.xxxx

saadud tulu. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja kasutanud TLS § 70 lg 2 teises lauses

sätestatud võimalust.

7.7.

Vastustaja ei saa kõrvale kalduda PHS §-s 39 sätestatud põhimõtetest ja teha erisusi isegi

siis, kui kaebaja leiab, et vastustaja lähenemine rikub põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet. PHS §-ga 39 ei ole antud vastustajale kaalutlusõigust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on õigesti võtnud arvesse

arvestusperioodil saadud tulu ning sellest lähtuvalt arvutanud ema vanemahüvitise

päevamäära.

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

jätnud vanemahüvitise arvutamisel arvestamata kaebaja puhkusetasu jaanuari xxxx eest, mis

maksti talle välja detsembris 2023.

7. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

8. Vanemahüvitise suuruse arvutamist ja määra reguleerib PHS. Vastavalt PHS § 39 lg-le 1

arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe

kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. PHS § 39 lg-s 2 on

reguleeritud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood.

Poolte vahel pole vaidlust, et arvestusperiood on xx.xx.-xx.xx.xxxx. Vaidlusaluse otsuse

kohaselt oli nimetatud arvestusperioodil sotsiaalmaksu tasutud summas 13 130,86 eurot

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 6). Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Küll aga ei

3(4)

3-25-2860

nõustu kaebaja, et vastustaja ei võta arvesse jaanuari xxxx eest tasutud puhkusetasu,

olenemata asjaolust, et see maksti välja detsembris 2023.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et esiteks ei ole vastustajal kaalutlusõigust, kas võtta

väljaspool arvestusperioodi tasutud tulu arvesse või mitte. Seadusandja on väga selgelt

sätestanud, et ühe kalendrikuu keskmine isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi

isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis (vt PHS § 39 lg 5). Seega on

vanemahüvitis seotud isikustatud sotsiaalmaksu tasumisega ning käesolevalt saab arvesse

võtta üksnes arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaksu. SoMS § 9 lg 1 kohaselt arvestab ja

deklareerib tööandja tasud koos väljamaksega. Vastustaja on õigesti märkinud, et tulu

deklareeritakse tööandja poolt sinna kuusse, kus on isikule tulu välja makstud (palgapäeva

järgi), mitte sinna kuusse, millal tegelikult tulu teeniti või millise perioodi eest see arvestati.

Vaidlus puudub, et kaebaja xxxx. a jaanuarikuu 26 päeva puhkuse raha maksti välja

detsembris 2023, seetõttu jääb see välja arvestusperioodist ning seda ei saanud vastustaja

arvesse võtta.

10. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd kaebaja enda

mõjussfääris oli, kas puhkusetasu makstakse välja enne puhkuse algust või pärast koos

palgaga. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 43 lg-le 1 kohaldatakse ametnikule

TLS §-des 54-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades ATS-s sätestatud erisusi.

Tulenevalt TLS § 70 lg-st 2 makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel kalendaarsel

tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Seega ei

kohusta seadus tasuma puhkusetasu enne puhkuse algust, vaid võimalik on ka kokkulepe

maksta puhkusetasu puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. On arusaadav, et kaebaja

tunneb ebaõiglust, et talle jaanuari puhkuse eest makstav tasu ei läinud arvesse

vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Siiski ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kuivõrd

nagu kohus eelnevalt on märkinud, siis oli kaebaja mõjusfääris otsustada kas puhkusetasu

makstakse enne puhkuse algust või sellele järgneval esimesel palgapäeval (vrdl Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-86-15).

11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

13. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)