2-22-6312/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 23. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-22-6312

Tsiviilasi

Raivo Vološtšuki hagi Jana Heikineni vastu

võlgnevuse nõudes

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jana Heikineni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kostja (määruskaebuse esitaja) Jana Heikinen (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail

Tuštšenko

Hageja

Raivo

Vološtšuk

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. juuli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6312

osaliselt p-de 2–4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Jana

Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks välja Raivo Vološtšuki menetluskulud

suuremas summas kui 3566 eurot 40 senti (ehk 70 euro 20 sendi osas) ja mõistis

välja viivise 3566 eurot 40 senti ületavalt summalt.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Raivo Vološtšuki

menetluskulud 3566 eurot 40 senti ning mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki

kasuks välja menetluskulud 3566 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt (3566

eurolt 40 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Jätta muus osas Viru Maakohtu 14. juuli 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6312

muutmata.

3. Rahuldada Jana Heikineni määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda

ja neid ei hüvitata.

5. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada Raivo Vološtšuki avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

5.2. Määrata Raivo Vološtšukile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3566 eurot 40 senti.

5.3. Välja mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks menetluskulude

hüvitis 3566 eurot 40 senti.

5.4. Välja mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks viivis menetluskulude

hüvitiselt (3566 eurolt 40 sendilt) käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.5. Kohtumääruse täitmiseks võib Jana Heikinen tasuda määruse resolutsiooni

punktides 5.3 ja 5.4 märgitud summa Raivo Vološtšuki pangakontole

EE924204278603050405 (Coop Pank), selgitusega „tsiviilasja nr 2-22-6312

menetluskulud“.

5.6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

5.7. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi

kanda ja neid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetlus oli Raivo Vološtšuki (hageja) hagi Jana Heikineni (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus lõpetas 12. augusti 2024. a otsusega menetluse

seoses loobumisega hageja nõude osas 2018. aastal sissenõutavaks muutunud võla 644 euro

85 sendi saamiseks. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse summas 13 871 eurot 43 senti, sh põhisumma 11 115 eurot 2 senti ja kuni 8.

juulini 2024 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivise 2756 eurot 41 senti. Lisaks mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 9. juulist 2024 kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks korduva kohustusena välja

155 eurot 99 senti kuus alates 9. juulist 2024 kuni laenulepingust tulenevate kõikide

kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni, samuti viivise korduvalt kohustuselt (115 eurot

99 senti) alates 9. juulist 2024 kuni korduva kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja

menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus

rahuldas 30. jaanuari 2025. a otsusega osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 11 020 eurot 16 senti ületavas ulatuses ning

mõistis välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (796 eurot 62 senti).

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja nõuded vastavas

ulatuses rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni, sh

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse, muutmata, täpsustades resolutsiooni p-de 5 ja 6

sõnastust. Ringkonnakohus muutis osaliselt ka maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus jõustus edasikaebamiseta 4. märtsil 2025.

2. Hageja 5. juuli 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

kohtukuludest (riigilõiv) 980 eurot ja õigusabikuludest 6661 eurot 20 senti (sisaldab

käibemaksu), kokku 7641 eurot 20 senti. Hagejale on osutatud õigusabi 42 tundi hinnaga 130

eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu

taotleb ta menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja palub määrata, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle lahendi täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suurusega. Kulutused õigusabile peavad olema

seotud teatud menetlustoimingutega. Kostja hinnangul ei ületa hagejale osutatud õigusabi

maht 13,5 tundi. Kostja vastuväidete kohaselt hageja 2022. а märtsis menetlustoiminguid ei

teinud, hagi on esitatud 28. aprillil 2022 ning selle maht oli 3,5 lk. Kostja ei ole kohustatud

hüvitama puuduste kõrvaldamise kulutusi, mis on tekkinud hageja süül. Mais 2022. а ei ole

hageja kohtule menetlusdokumente esitanud. Hageja esitas kohtule vastuse 2. juunil 2022,

mille maht oli 3,5 lk. Kostja hinnangul ei ole infovahetus menetlustoiming. Märtsis 2024. а

toimus vaid kohtuistung (21. märtsil 2024) kestvusega 30 minutit. Aprillis 2024. а esitas

hageja kohtule vaid taotluse, mille maht 0,5 lk.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 14. juuli 2025. a määrusega hageja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3636 eurot 60 senti ja viivise

menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõivu 665 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 70 eurot, kokku

735 eurot.

Maakohus selgitas, et arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises

ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule

menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Maakohtu menetluses

esitas hageja lepinguline esindaja kohtule perioodil 28. aprill 2022 kuni 5. juuli 2024

kirjalikke dokumente (sisuline osa) kokku 16,5 lehekülge. Hageja esindaja osales ka 21.

märtsi 2024. a kohtuistungil – 0,5 tundi. Maakohus luges eelnimetatud perioodil tehtud hageja

esindaja õigusabi toimingud põhjendatuks.

Maakohus leidis, et kuna tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega, tuleb

menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamiseks pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

ühte tundi. Seega pidas maakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

kohtule menetlusdokumentide esitamisel kokku 16,5 tundi (16,5 lk x 1 tund). Sellele lisandub

kohtuistungist osavõtu aeg 0,5 tundi ja istungiks ettevalmistamise aeg 1 tund (1 kohtuistung*1

tund). Seega hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtule menetlusdokumentide

esitamisel, istungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel on kokku 18 tundi

(16,5+1+0,5).

Hageja esindaja tunnitasu 130 eurot on mõistliku suurusega, põhjendatud ega ületa

kohtupraktika kohaselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda.

Maakohus leidis, et kohaldada tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi

tegemise ajal kehtivat käibemaksumäära, sõltumata sellest, milline käibemaksumäär on

märgitud menetlusosalise taotluses. Kuna alates 1. juulist 2025 on käibemaksumäär 24%, siis

tuleb õigusabikulude summale lisada käibemaks määraga 24%, mitte 22%, nagu hageja

taotluses oli märgitud.

Kokku määras maakohus hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 3636 eurot 60 senti

(õigusabikulud 2901 eurot 60 senti koos käibemaksuga ning riigilõiv hagiavalduse ja hagi

tagamise taotluse esitamisel 735 eurot). Maakohus rahuldas kindlaksmääratud

menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas 29. juulil 2025 (täiendatud 18. novembril 2025) määruskaebuse, milles taotleb

maakohtu 14. juuli 2025. a määruse tühistamist ja palub teha uus kohtumäärus, millega jätta

hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus lahendi tegemisel oluliselt

menetlusõiguse norme ja tsiviilkohtumenetluse olulisi printsiipe menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas.

Kostja leiab, et võttes arvesse temale pandud rahaliste kohustuste suurust, millistest osa tuleb

täita kuni 8. juunini 2038, on selgelt ebaõiglane kostjale pandud kohustus hüvitada hageja

menetluskulud. Kostja hinnangul kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Määruskaebuse täienduses lisas kostja, et on hageja menetluskulude nimekirjas esitatud

õigusabi ajakulu kohta üksikasjalikud ja põhjalikud vastuväited 12. juulil 2024, mille kohaselt

saab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks õigusteenuse osutamisel lugeda 13,5 tundi.

Maakohus luges vaatamata kostja vastuväidetele põhjendatuks 18 tundi.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebus rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et menetluskulude jaotust ei ole enam võimalik

vaidlustada, kuna ringkonnakohtu vastav lahend on jõustunud. Kostja viidatud TsMS § 162 lg

4 reguleerib menetluskulude jaotust, mitte nende kindlaksmääramist.

Määruskaebuses puuduvad mistahes põhjendused, miks kostja leiab, et hageja õigusabikulud

ei ole maakohtu määrusega kostjalt välja mõistetud ulatuses põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada p 2–4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 3566 eurot 40 senti

(ehk 70 euro 20 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 3566 eurot 40 senti.

Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud 3566

eurot 40 senti ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3566 eurot 40 senti ja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis sellelt summalt. Muus osas tuleb jätta

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) määruse tervikresolutsiooni kehtivas

sõnastuses.

9. Kostja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust põhjendusel,

et arvestades sisulise otsusega temale pandud rahalise kohustuse suurust, on ebaõiglane panna

talle kohustus hüvitada ka hageja menetluskulud. Sisuliselt vaidlustab kostja sellise väitega

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus otsustas 30. jaanuari 2025. a otsusega jätta

maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata, st maakohtus kantud hageja

menetluskulud jäid kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Ringkonnakohus

selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu 30.

jaanuari 2025. a otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud ja

otsus jõustus 4. märtsil 2025.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kostja määruskaebus vastuväiteid, millest nähtuks,

millega on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Ringkonnakohus

leiab, et maakohtu lõppejäreldus hageja esindaja õigusabile kulunud põhjendatud ja vajaliku

aja osas on põhjendatud.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust

hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Seega kostja viide TsMS §

162 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole asjakohane.

Asjaolu, et maakohus luges vaatamata kostja esitatud vastuväidetele hageja lepingulise

esindaja kulud vajalikuks ja põhjendatuks suuremas ulatuses, ei ole maakohtu määruse

tühistamise aluseks.

Määruskaebuses viidatud maakohtule 12. juulil 2024 esitatud vastuväidetes tugines kostja

hageja esindaja kulude põhjendatuse hindamise alustena tehtud menetlustoimingutele ja nende

mahtudele. Samas ei ole viidatud menetlusdokumendis esitatud kostja vastuväidetest selgelt

aru saada, kuidas kujuneb kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks

13,5 tundi.

Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt

RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-

2-1-4-15, p 14).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige

need lepingulise esindaja toimingud, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument.

Siiski menetlusdokumentide lehekülgede arvu ja ajakulu sidumine ei ole kooskõlas senise

kohtupraktikaga. Samas, võttes arvesse tsiviilasja olemust ja keerukust ning hageja esindaja

asjas tehtud toiminguid ja mahtu, võib pidada ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks hageja

esindaja toimingute ajakulu (sh ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine) kokku 18 tundi,

nagu leidis maakohus. Ka esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) võib pidada

põhjendatuks, arvestades lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Samuti on lähtuvalt

hagihinnast arvutatud riigilõivu suurus (665 eurot) ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv

(70 eurot) põhjendatud menetluskulud.

11. Osaliselt tuleb maakohtu lahend siiski tühistada menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas, sest maakohus on põhjendamatult kohaldanud hageja lepingulise

esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel määruse tegemise

ajal kehtinud käibemaksumäära.

Hageja esindaja tegi 5. juulil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja järgi

menetlustoiminguid märtsist 2022 kuni juulini 2024. Kuni 31. detsembrini 2023 kehtis

käibemaksumäär 20% ja alates 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2025 kehtis

käibemaksumäär 22%. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik menetluskulud kantud.

Seega on kostjalt hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

põhjendamatu kohaldada käibemaksumäära, mis kehtis määruse tegemise ajal (s.o 24%).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus sisaldab ringkonnakohtu arvutuste järgi 22%-list

käibemaksumäära. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohaldada perioodil kuni 31. detsembrini

2023 tehtud toimingutele käibemaksumäära 20% ja perioodil 1. jaanuar 2024 kuni juuli 2024

tehtud toimingutele käibemaksumäära 22%. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleb kohaldada

kõigile toimingutele käibemaksumäära 22%.

Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu 18 tundi jaotub selliselt, et 9 tunni

osas tuleb kohaldada käibemaksumäära 20% ja ülejäänud 9 tunni puhul 22%. Sellest

tulenevalt on hageja õigusabile kulunud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2831 eurot

40 senti (130x9x20% + 130x9x22%).

12. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud põhjendatud 3566 eurot 40 senti, sh

lepingulise esindaja õigusabikulud 2831 eurot 40 senti (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 735

eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 3566 eurot

40 senti (ehk 70 euro 20 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 3566 eurot 40 senti.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)