2-25-19914/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-19914

Tsiviilasi

M. Z. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M. Z. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku M. Z. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. Z. pankrot 23. jaanuaril 2026 kell 11.00 ning algatada M. Z.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. Z. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (aadress: Lai 10/6, Pärnu linn,

80010, telefon: 4431313; 5011556; e-post: pinker@hot.ee). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. veebruar 2026 kell 11.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada M. Z.t andma võlgniku vande 10. veebruaril 2026 kell 11.00 Viru

Maakohtu Narva kohtumajas.

Kohus hoiatab M. Z.t, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud M. Z. kanda.

11. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 886 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot.

12. Anda M. Z.le menetlusabi usaldusisiku tasu 886 eurot ja sellele lisanduva

käibemaksu 212,64 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

13. Määruse resolutsiooni p-s 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühingule (pangakonto nr EEXXX AS-s SEB Pank), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18

lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. M. Z. (avaldaja, võlgnik) esitas 21. novembril 2025 Viru Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ja tal ei ole ülalpeetavaid. Avaldajale ei kuulu

kinnisvara ega sõidukeid. Avaldaja igakuised sissetulekud on sotsiaaltoetused 360 eurot ja

väljaminekud samuti 360 eurot. Avaldajal on kohustusi 31 406,06 eurot.

Maksejõuetuse põhjusena toob avaldaja välja, et tema sissetulekud ei ole piisavad, et võetud

kohustusi tasuda. Võlad tekkisid seoses töö kaotusega. Ainsaks sissetulekuks on

sotsiaaltoetus. Sissetulek ei ole piisav võlgade katteks. Avaldaja on võtnud end töötuna arvele

Eesti Töötukassas.

3. Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisik märkis, et võlgniku igakuised sissetulekud on ca 370 eurot (töövõimetoetus) ja

kulud 360 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi 49 061,31 eurot. Võlgnikule ei kuulu

registritesse kantud vara.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige

töökoha kaotus ja seejärel alustatud ettevõtluse ebaõnnestumine. Samuti maksevõimet

ületavate kohustuste võtmine.

Usaldusisik taotleb tasu 886 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd võlgnikul puudub raha

usaldusisiku tasu väljamaksmiseks, taotleb usaldusisik tasu väljamõistmist riigi vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul

puudub kohustuste (49 061,32 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku

makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on

kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste

ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega.

Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega

(FIMS § 45 lg 2).

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse

panustama. Kohus on võlgnikule 22. jaanuari 2026 istungil selgitanud tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS

§ 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10. veebruar 2026

kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 10. veebruari 2026 kell 11.00.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise,

dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 886 eurot (lisandub

käibemaks).

11.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

11.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“

(edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi

vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise

halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele

haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt

TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele

lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku

näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 13,5 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb

usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. 13,5 × 66 eurot

on 891 eurot, mis aga ületab PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära 5 euro võrra. Piirmäära

ületavat summat on keelatud riigi vahenditest hüvitada.

Korra § 1 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui

maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu

piirmääras (s.o praegu 886 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse

piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda (vt ka TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-

4222).

Seega kuulub riigi arvelt hüvitamisele 886 eurot (s.o 13,5 tunni viimane pooltund ümardatud

piirmäärani 886 eurot). Summale lisandub käibemaks 22%. Kuivõrd riigi arvelt kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (on 886 euro piires), siis kuulub usaldusisiku

tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 886 eurost

suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid (ümardatuna piirmäärani

vastavalt eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile) on riigi arvel hüvitatud.

11.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta Andrus

Õnniku Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE100121575).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1-3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)