2-24-144615/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-24-144615

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagiavaldus osaühing

IBG-EHITUS vastu võla ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

107,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ, registrikood

10887820, asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask e-post XXX

Kostja osaühing IBG-EHITUS, registrikood 10403756,

asukoht XXX, e-post XXX, seaduslikud esindajad S.J ja M.I

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 30.07.2025 esitatud taotlus kostja vastu esitatud hagi osaliseks tagasi

võtmiseks ja jätta läbivaatamata hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 19,37 euro ja

viiviste 19,37 euro nõudes.

2. Rahuldada CREDITREFORM EESTI OÜ hagi osaühing IBG-EHITUS vastu.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 53,70 eurot ja viivised 53,70 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskulud 470 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-24-144615

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED

1. CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 146,14 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.12.2024 aadressil XXX. Võlgnik osaühing IBG-

EHITUS esitas 09.12.2024 nõudele vastuväite. 19.12.2024 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.

2. 17.01.2025 esitas hageja hagiavalduse osaühing IBG-EHITUS vastu 146,14 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS G4S Eesti sõlmisid 13.09.2017 valveteenuse osutamise

täisteenuslepingu PHR – XXX. Lepingu alusel osutas AS G4S Eesti kostjale teenust alates

15.09.2017, milleks oli ühistranspordi hoone asukohaga XXX tehniline valve koos

lisateenusega signaaliedastusseadme üüriga. AS-le G4S Eesti jäi seadmete omand ning kostjal

oli õigus seadmeid lepingu kehtivuse ajal ajutiselt vallata, kuid lepingu lõppedes oli kostjal

kohustus seadmed tagastada. Kostja kinnitas lepingus, et lepingu lahutamatuks osaks on

„Lepingu üldtingimused“ ja „Hinnakiri“ ning „Tehnilise valve objekti juhend“. Lepingu

allkirjastamisega kinnitas tellija, et on tutvunud viidatud lepingudokumentidega ja need on talle

arusaadavad. Kostja edastas AS-le G4S Eesti 22.09.2021 e-kirjaga avalduse, millest võib

järeldada soovi lepingu lõpetamiseks, sest valveobjekt on väidetavalt müüdud 15.09.2021.

Tegemist on tähtajatu lepinguga ja lepingu üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt on lepingupoolel

õigus tähtajatu leping üles öelda teatades sellest vähemalt 30 päeva ette. Seega luges AS G4S

Eesti lepingu lõppenuks 22.10.2021. AS G4S Eesti esitas 05.10.2021 kostjale teenustasu arve nr

XXX maksetähtajaga 15.10.2021, millel kajastub valveteenus perioodiga 01.10.2021 kuni

22.10.2021 summas 25,07 eurot. AS G4S Eesti esitas 07.10.2021 kostjale teenustasu arve nr

XXX maksetähtajaga 17.10.2021 summas 48 eurot, mis sisaldab valvetehniku väljakutset

06.10.2021. Arve on esitatud tulenevalt teenuse üldtingimuste punktist 2.2.8, mille kohaselt

kostja kohustub lepingu lõppedes tellima AS-lt G4S Eesti signaaliedastusseadme lahti

ühendamise ning tasuma selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. AS G4S Eesti loovutas

27.11.2024 oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati 03.12.2024 kostjat kirjalikult.

Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi

hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks AS

G4S Eesti ja kostja vahel 13.09.2017 sõlmitud täisteenuslepingust nr PHR - XXX tulenev

põhivõlgnevus summas 73,07 eurot ja viivised summas 73,07 eurot, jätta menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja

menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu, et ta on

sõlminud hagiavalduses nimetatud lepingu. Kostja vastuväidete kohaselt 22.09.2021 e-kirjas

teatas kostja, et on müünud teenuse osutamisega seotud hoone uuele omanikule ja teavitanud

uut omanikku, et hoone kohta on sõlmitud valve osutamise leping. Uus omanik oli valmis

samadel tingimustel lepingut jätkama, seega hoone valve leping oleks sõlmitud uue omanikuga

2-24-144615

ja valveseadmed ja muu lepinguga seotud kohustused oleks võtnud üle uus omanik. Kahjuks

esitati G4S poolt uuele omanikule samalaadse valveteenuse lepingu projekt kordades kõrgemate

hindadega kui oli poolte vahel varasemalt sõlmitud leping ja oktoobrikuu alguses loobus uus

hoone omanik valvelepingu pakkumisest ja palus G4S esindajal valveseadmed temale kuuluvast

hoonest eemaldada. Kostja suusõnaline ja mailiga pakutud ettepanek oli, et kostja tasub

valveteenuse eest septembrikuus 2021 ja edasi tasub uus omanik uue lepingu alusel. Kahjuks

pooled kohtuväliselt kompromissile ei jõudnud. Kostja andis ka G4S esindajale teada, et kuna

nemad oma ahnuse tõttu ei saanud aastaid kestnud valveteenuseid uue hoone omanikuga jätkata,

siis kostja ka neile selle eest rohkem midagi ei maksa. Kostja oleks olnud nõus seadmeid

tagastama, kui kostja oleks ühepoolselt ütelnud lepingu üles kostjale kuuluvas hoones. Kostja

teatas korduvalt nii telefonitsi kui meili teel, et kostja seadmete eemaldamise teenuse eest ei

maksa. Kostja leiab, et tal ei ole mingit põhjust tasuda 2021 oktoobrikuus kostjale mitte

osutatud valveteenuse ega seadmete demonteerimise eest hiljem küsitud tasusid.

4. 30.07.2025 esitas hageja taotluse mille kohaselt vähendab hageja oma nõuet reaalselt teenuse

osutamise lõppemiseni s.o kuni 06.10.2021. Seega vähendab hageja enda nõuet arvel XXX

märgitud 19,37 euro võrra (25,07 – 5,7). Ühe päeva teenuse hinnaks kujuneb 1,14 eurot (25,07 /

22 = 1,14 eurot päevas). Kostjale osutati teenust 5 päeva eest s.o alates 01.10.2021 kuni

05.10.2021 summas 5,7 eurot (5 x 1,14). Seega võtab hageja tagasi osaliselt põhiosa nõude

summas 19,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 19,37 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.

5. Kohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused. 30.07.2025 esitatud seisukohas esitas

hageja taotluse, mille kohaselt vähendab hageja oma nõuet reaalselt teenuse osutamise

lõppemiseni s.o kuni 06.10.2021. Seega vähendab hageja enda nõuet arvel XXX märgitud

19,37 euro võrra (25,07 – 5,7). Ühe päeva teenuse hinnaks kujuneb 1,14 eurot (25,07 / 22 =

1,14 eurot päevas). Kostjale osutati teenust 5 päeva eest s.o alates 01.10.2021 kuni 05.10.2021

summas 5,7 eurot (5 x 1,14). Seega võtab hageja tagasi osaliselt põhiosa nõude summas 19,37

eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 19,37 eurot. Kostja hagi osalisele

tagasivõtmisele 20.06.2025 määrusega antud tähtajaks vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on

leidnud, et ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas

hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RKTKm 3-2-1-3-14, p 11).

Käesoleval juhul on kohtul võimalik võtta seisukoht nõude osalise tagasivõtmise osas

kohtulahendis.

6. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. TsMS § 424 lg 1

kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Käesolevas

asjas lõppes eelmenetlus 19.08.2025 ja hageja esitas taotluse hagi osaliseks tagasivõtmiseks

enne eelmenetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude summas 19,37

eurot ja viivise nõude summas 19,37 eurot läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi osaliselt

eelpool nimetatud nõuete osas tagasi. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata

2-24-144615

jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja

vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 20.06.2025 määruses teenuste osutamise lepingust

tuleneva käsunduslepingu laadse suhtena ja selgitas tõendamiskoormust. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhinõudena 53,70 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel

15.09.2017 sõlmitud teenuste osutamise lepingust, millega osutati kostjale hoone asukohaga

XXX tehnilist valvet koos lisateenusega signaaliedastusseame üüriga. Kostja peamine

vastuväide seisneb selles, et kuna peale hoone asukohaga XXX müüki hageja ja uus hoone

omanik väidetavalt hageja nõudmiste tõttu uut lepingut kostjaga sõlmitud tingimustel ei

jätkanud, siis hageja nõudmised oktoobri 2021 teenuste osutamise ja valvetehniku väljakutse

eest ei ole põhjendatud.

9. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja

AS G4S Eesti sõlmisid 13.09.2017 valveteenuse ostutamise täisteenuslepingu, mille alusel

osutati kostjale tehnilise valve teenust koos lisateenusega, milleks oli signaaliedastusseadme üür

asukohaga XXX (dtl 29-31).

10. Pole vaidlust selles, et teenuse osutaja esitas 05.10.2021 kostjale teenustasu arve nr XXX

maksetähtajaga 15.10.2021 valveteenuse osutamise eest perioodil 01.10.2021 kuni 22.10.2021

summas 25,07 eurot ja 07.10.2021 teenustasu arve nr XXX maksetähtajaga 17.10.2021 summas

48 eurot valvetehniku väljakutse eest 06.10.2021 (dtl 41, 42). 30.07.2025 esitatud avaldusega

võttis hageja osaliselt enda nõude tagasi 05.10.2021 esitatud arve osas ja palub kostjalt välja

nõuda võlgnevus valveteenuse osutamise eest perioodil 01.10.2021 kuni teenuse osutamise

lõppemiseni 05.10.2021 summas 5,7 eurot. Vaidlus puudub ka selles ja hageja on tõendanud, et

käsundisaaja on enda nõude hagejale 27.11.2024 loovutanud ja sellest on kostjat teavitatud

03.12.2024 (dtl 43-45, 46).

11. Vaidlus ei ole selles, et kostja edastas teisele lepingu poolele 22.09.2021 e-kirjaga teate,

milles teavitas teenuse osutajat valveobjekti müügist 15.09.2021 (dtl 39-40). Kohtule esitatud

lepingu üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt on lepingupoolel õigus tähtajatu leping üles öelda

teatades sellest vähemalt 30 päeva ette (dtl 32-33). Kuigi hageja käsitles esmalt kostja e-kirja

kui lepingu ülesütlemisteadet ning luges esmalt lepingu lõppenuks tulenevalt lepingu

üldtingimustest 22.10.2021, nähtub kohtu hinnangul poolte käitumisest, et tegelikkuses poolte

vaheline leping lõppes poolte kokkuleppel juba varem. AS G4S Eesti 07.10.2021 väljastatud

arvelt nähtuvalt demonteeris valveteenuse osutamiseks vajalikud seadmed lepingu esemelt

06.10.2021, mitte 22.10.2021. Seega kohus tuvastab, et poolte vaheline leping lõppes poolte

kokkuleppel 06.10.2021.

12. AS G4S Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus tellija, s.o kostja tasuma

igakuiselt valveobjekti valveteenuse eest teenustasu 20 eurot, mis tasutakse 10 päeva jooksul

arvates AS G4S Eesti poolt vastava arve väljastamise kuupäevast. Lepingu kohaselt lisandub

hindadele Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks. AS G4S Eesti ärikliendi hinnakirjast nähtub, et

alates 08.09.2021 sõltub ärivalve tervikpaketi maksumus objektist (dtl 34-38). Arvelt nr XXX

2-24-144615

nähtub, et oktoobris 2021 ostutati kostjale täisteenust hinnaga 20,89 eurot, hageja nõude osalise

tagasivõtmisega seonduvalt palub hageja kostjalt välja mõista teenuse osutamise eest 5 päeva

kokku summas 5,70 eurot. Tulenevalt lepingu punktist 2.2.8 kohustus kostja lepingu lõppedes

tellima AS-ilt G4S Eesti signaaliedastusseadme lahtiühendamise ning tasuma selle eest vastavalt

kehtivale hinnakirjale. Arvelt nr XXX nähtub, et demontaaži ja valvetehniku väljakutse eest on

kostjale väljastatud arve summas 40 euro, millele lisandub käibemaks.

13. Kostja ei vaidlusta talle väljastatud arvetel kajastatud teenuste saamist, kuid leiab, et ta ei

pea neid tasuma, kuna AS G4S Eesti ei nõustunud uuele lepingu objekti omanikule osutama

teenuseid samadel tingimustel kui AS G4S Eesti osutas teenuseid kostjale. Kostja vastuväited ei

ole ei ole kohtu hinnangul asjakohased. See, kas ja mis tingimustel valveteenuse osutaja ja uus

kinnistu omanik lepingu sõlmib või sõlmimata jätab, ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks ja

eeltoodust ei sõltu ka kostja lepingujärgsete kohustuste olemasolu või puudumine.

14. VÕS § 76 lg-st 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

15. Kõike eeltoodut arvestades on hageja nõue põhjendatud kokku summas 53,70 (5,70 eurot +

48 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ehk

arvete tasumist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete suurustele ega esitanud tõendeid selle

kohta, et hagi esemeks olevad arved oleksid tasutud. Arvelt nähtub, et tasumise tähtaeg on

saabunud. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS §

108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk võlgnevuse 53,70 euro tasumist ning hageja

põhinõue tuleb rahuldada.

16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 53,70 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

17. Hagiavaldusest ja 30.07.2025 esitatud seisukohast nähtuvalt arvestab hageja viiviseid alates

18.10.2021, kui muutus sissenõutavaks 07.10.2021 esitatud arve. Lepingute üldtingimuste p

3.3.1 kohaselt on maksete tasumisega viivitamise korral hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

määras 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (dtl 101).

Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult

arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise

rakendumisega. Arvete tasumise tähtaeg saabus 17.10.2021, viivitatud periood on 1188 päeva

ja viivise suurus 95,69 eurot. Hageja palub viivised kostjalt välja mõista põhinõude ulatuseni

s.o summas 53,70 eurot. Kohus leiab, et hageja viiviste nõue kuulub samuti rahuldamisele.

18. Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista

põhivõlgnevus summas 53,70 eurot ning viivis summas 53,70 eurot, kokku 107,40 eurot.

19. Tsiviilasja hind. TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib

kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja

lahendava kohtulahendiga. TsMS § 135 sätestab, et tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu

avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või

varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja märkis 17.01.2025

esitatud hagiavalduses hagihinnaks 146,14 eurot (dtl 23-28). 30.07.2025 esitas hageja taotluse

hagiavalduses esitatud nõude osaliseks tagasivõtmiseks. Kuivõrd kohus on käesoleva otsusega

hageja taotluse rahuldanud, siis kohus muudab seetõttu hagihinda ning määrab hagihinnaks

vastavalt hageja nimetatule 107,40 eurot.

2-24-144615

20. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaks määramine. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus

märgib, et hageja rahaline nõue on küll väike, kuid kostja peab ka arvestama, et kohtumenetluse

on põhjustanud kostja ja kostjal oli võimalus menetluskulude nõuet vältida kohtueelses

menetluses.

21. TsMS § 174 lg1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud

riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20 eurot.

Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS §

172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

24. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks

kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

25. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu

kohtumenetluses kokku 1500 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et

kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.

26. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 12,5 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 1500 eurot ei ole

selles asjas põhjendatud ega vajalik.

27. Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks

maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest kohtumenetluses. Esindaja

õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

28. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll oma lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis.

29. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu

2-24-144615

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud ei taotle menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamist.

30. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 12,5 tundi, s.o 1) tõendite kogumise

ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 3 tundi, 2)

tutvumine kostja 25.02.2025 seisukohaga 1,5 tundi, 3) hageja 18.03.2025 seisukoha koostamine,

redigeerimine ning esitamine 6 tundi, 4) hageja 30.07.2025 lõppseisukohtade ja menetluskulude

nimekirja koostamine ning esitamine 2 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei

tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

31. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega.

Hagiavalduses toodud rahalised nõuded kuuluvad faktiliste asjaolude ja õigusliku põhjenduse

osas nn tüüphagide koosseisu, hagiavalduse lisade maht ei ole suur ja hageja esindaja pidi

nendega tutvuma juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning dokumentide

korrastamine on tehnilist laadi tegevus ja sellise tegevuse tasustamine ei pea olema hõlmatud

õigusabi osutamisega, mistõttu kohtu hinnangul hagiavalduse esitamisega seonduvate

põhjendatud toimingute maht on 1 tund. Kostja vastusega tutvumise aeg on samuti üle paisutatud

olukorras, kus kostja on enda vastuses kopeerinud hagiavaldust ja lisanud sellele üksikud

märkused ja seisukohad, mis on kokku võetud käesoleva kohtuotsuse kirjeldavas osas pikkusega

veerand lehekülge. Kohus leiab, et põhjendatud aeg vastavate toimingute tegemiseks on 0,5

tundi. Ülepaisutatud on hageja lepingulise esindaja toimingute maht 18.03.2025 seisukoha

koostamise eest 6 tundi. Hageja on korranud menetlusdokumendis enamasti kostja seisukohti ja

täiendanud neid hageja seisukohtadega, hageja esindajal puudus vajadus analüüsida tõendeid,

kostja vastuväited ei ole asja olemust võttes asjakohased ja sisulised, millele hageja oleks

pidanud põhjalikult vastama. Kohus leiab, et eelpool nimetatud menetlusdokumendi koostamise

ja kohtule esitamise mõistlik aeg on 1 tund. Põhjendatud on ajakulu 30.07.2025 esitatud

menetlusdokumendi koostamisele kohtu hinnangul arvestades menetlusdokumendi mahtu samuti

1 tund. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku seega 350 eurot (3,5 x 100).

32. Kohus rahuldab seega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 470 eurot (100+20+350).

33. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

2-24-144615

Kohtunik