2-25-20953/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-20953

Tsiviilasi

N B hagi K B vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N B (isikukood XXX)

Kostja: K B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

15.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N B hagi K B vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada N B (isikukood XXX) ja K B (isikukood XXX) abielu, mille on sõlminud

05.07.2021 Tartu notar Kairi Aarik.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-25-20953

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. N B (hageja) esitas Viru Maakohtule 04.12.2025 hagi K B (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 05.07.2021. Abielulised

suhted on lõppenud alates oktoobrist 2025. Kostjal on alkoholisõltuvus. Kostja on kasutanud

hageja suhtes füüsilist vägivalda, mille kohta on algatatud ka kriminaalasi. Kohtuväliselt ei

ole abielu lahutamine õnnestunud.

2. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud. 15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi

hageja oma nõude juurde. Kohtuistungi sekretär vestles kostjaga telefoni teel 14.01.2026 ja

kostja on asja sisuga kursis, kuid kinnitas, et ei saa või ei soovi kohtusse tulla. Kostja ei

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungil ilmumata jätmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on esitanud kostja vastu abielu

lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud

05.07.2021 Tartu notar Kairi Aariku juures (dtl 12).

5. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kostja väldib kohtudokumentide

kättesaamist ja kohtuga suhtlemist, millest järeldub, et kostja ei soovi enda isiklikku

ärakuulamist kohtu poolt. Samuti järeldub kostja käitumisest, et ta vaidleb abielu lahutamise

nõudele vastu. Kohtu arvates saab pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 istungil ka leppimisaja

võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud, arvestades suhtes esinenud

füüsilist vägivalda ja hirmu kostja ees. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu

säilitada ja kostjaga leppida. Kostja arvamust abielu säilitamise või leppimisaja määramise

osas ei avaldanud. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel

peatada.

6. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam

võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam

abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa

sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu

lahutada.

7. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

2 (2)