2-25-489/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-489

Kohtuasi

T.I hagi V.G ja Y. X vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: T.I (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Deivi Vaht

Kostja I: V.G (isikukood XXX)

Kostja II: Y. X (endine perekonnanimi X, isikukood

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.04.2025 määrus ja saata asi tagasi Pärnu

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.I (hageja) esitas 10.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse V.G (kostja I) vastu

elatise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavaldusele kohaselt on hageja erieestkostjaks Tartu Maakohtu 14.02.2022 määruse

alusel seatud C. Kostja I ja C on kokku leppinud, et hageja elab C juures kuni hageja

täisealiseks saamiseni. C on kostja I tädi ning olnud hageja peamine hooldaja, vastutades tema

hariduse, tervise ja varaliste õiguste kaitse eest. Kostja I ei ole täitnud oma vanemlikke

2-25-489

kohustusi, kuna ta ei toeta hagejat rahaliselt ega osale hageja elus. Hageja emal ehk Y. X-l

(kostja II) on hooldusõigus peatatud narkootikumidega seotud probleemide tõttu.

2. Harju Maakohus saatis 14.01.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks

Pärnu Maakohtule.

3. Pärnu Maakohus määras 16.01.2025 määrusega hagejale riigi õigusabi korras esindaja ja

kohustas esindajat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus.

4. Hageja esitas 04.02.2025 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt kostjad on hageja

vanemad. Hagejale teadaolevalt on kostja II hooldusõigus lapse osas peatatud. Tartu

Maakohus kinnitas 14.02.2022 määrusega kompromissi, millega jäi hageja C hooldada ja

kasvatada; C on hageja kasuvanemaks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ühtlasi määras kohus

C lapse suhtes erieestkostjaks otsustusõigusega lapse hariduse, tervise, sotsiaaltoetuste ning

elu- ja viibimiskoha osas.

4.1. C ja kostja I vahel oli kokkulepe, et kostja I maksab hageja ülalpidamiseks elatist 200

eurot kuus. Kostja I tasus hagejale elatist 200 eurot kuus, kuid mitte korrapäraselt. Kostja II ei

ole hageja kasvatamises ega ülalpidamises osalenud. Kostja II on korduvalt viibinud

kinnipidamisasutustes. Hagejal puudub igasugune suhtlus kostjaga II.

4.2. Kostja I on hagejale teadaolevalt Soomest Hispaaniasse ära kolinud ning tema kasutuses

olnud telefoninumber enam ei tööta ning kontakt kostjaga I puudub.

4.3. Hageja palub algatada kohtul ka hagita menetlus hageja vanematelt, s.o kostjatelt I ja II

hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Kumbki vanem lapse kasvatamises ega tema eest

hoolitsemises ei osale ning lapse huvide kaitseks on vaja lapsevanematelt hooldusõigus ära

võtta ning lapse õiguste kaitseks määrata eestkostja.

5. Maakohus jättis 20.02.2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Maakohus tõi esile, et hagiavalduses on kostjate elukoht ning sidevahendite

andmed märkimata. Kostjate elukoht on vajalik, et hagimaterjalid kostjatele kätte toimetada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus keeldus 09.04.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle esitajale. Kohus jättis

menetluskulud hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi riigi

kanda.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiavalduses märgitud kostjate elukohta ega

sidevahendite andmeid. Lisaks puudub TsMS § 338 lg 3 kohane info, mida hageja on teinud

andmete teadasaamiseks. Elatise nõudes aga ei täida tagaseljaotsuse tegemine hagimaterjale

isikliku kättetoimetamiseta nõude eesmärki. Kostjate elukoht on vajalik, et hagimaterjalid

kostjatele kätte toimetada.

6.2. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS §

168 lg 1 alusel hageja kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi vastavalt

16.01.2025 määrusele riigi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-25-489

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

7.1. Hageja väitel tegi tema riigi õigusabi korras määratud esindaja päringu

rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid esindaja pole päringule siiani vastust

saanud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja määruskaebuse rahuldada ja hagiavaldus

menetlusse võtta. Alaealine laps ei pea elatisest ilma jääma seetõttu, et tema vanematel

õnnestub end kohtumenetluse eest varjata. Kostjate aadressiandmete puudumine ei ole

hagiavalduse oluline vormiline viga TsMS § 379 lg 1 p 9 järgi. Kohtul on endal võimalik

rahvastikuregistrisse päring teha kostjate aadressiandmete saamiseks. Hagejal endal see

võimalus puudub.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Maakohus põhjendas hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et hageja on

jätnud hagiavalduses märkimata kostjate elukohad ja sidevahendite andmed ning ei toonud

esile, mida nende saamiseks on tehtud. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei olnud

puudustega, mis välistaks avalduse menetlusse võtmise.

11. Põhimõtteliselt on õige, et TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt

kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike

esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses

võimalik esitada hagi, ilma selles kostjat nimeliselt näitamata. Hagiavalduses kostja isiku

tuvastataval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui

menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb

menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Samas ei õigusta

igasuguse avalduses esineva puuduse kõrvaldamata jätmine avalduse menetlusse võtmisest

keeldumist. Hagi ja hagita menetluses esitatava avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

aluste ammendava loetelu sätestab TsMS § 371 (vt koos § 477 lg-ga 1). TsMS § 371 lg 1 p 11

järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või

kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.

12. Siinsel juhul on kostjate kui menetlusosalise identifitseerimist võimaldavad andmed

hagiavalduses esile toodud, s.o mõlema kostja nimed ja isikukoodid. Lisaks on hageja

04.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et kostja I on hagejale teadaolevalt Soomest

Hispaaniasse ära kolinud ning tema kasutuses olnud telefoninumber enam ei tööta ning

kontakt isaga puudub; kostja II on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes, hagejal puudub

igasugune suhtlus emaga (dtl 58). Samuti oli hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja

teinud päringu rahvastikuregistrisse andmetega tutvumiseks, kuid ei olnud sealt vastust

saanud (dtl 74). See, et hagejal puudub teave kostjate praeguste asukohtade ja kontaktandmete

kohta, ei õigusta avalduse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 järgi. Seejuures on

ka kohtul endal kohustus teha vajadusel järelepärimisi menetlusosalise kontaktandmete

väljaselgitamiseks, et talle nt menetlusdokumente kätte toimetada. Siinsel juhul keeldus

maakohus hagi menetlusse võtmisest, olemata teinud ühtegi toimingut kostjatega kontakti

2-25-489

saamiseks. TsMS § 306 lg 4 kohaselt on kohtul õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks

nõuda menetlusosalise kontaktandmeid ka riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu

vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt,

krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt.

13. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb

saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kui ka asja uuel

läbivaatamisel kostjatele menetlusdokumendi kättetoimetamine osutub võimatuks, kuna

hageja ei ole selleks vajalikke andmeid esitanud ja ka kohus ei ole neid ise leidnud mõistliku

tähtaja jooksul, tuleb jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

14. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt maakohtu otsustada.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata,

kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12

nimetatud alustel. Seega ei saa käesoleval juhul ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)