2-19-4172/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4172

Kohtuasi

Q.X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: Q.X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Puudutatud isikud (võlausaldajad): Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553), lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja;

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar; Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349),

lepinguline esindaja Kadri Kööp; Kohtutäitur Kaire

Põlts; Kohtutäitur Risto Sepp; Kohtutäitur Kristiina

Feinman; Kohtutäitur Katrin Vellet; Kohtutäitur

Hille Kudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.02.2025 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Q.X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-4172

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.X (võlgnik) esitas 19.03.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada

enda pankroti. Harju Maakohus kuulutas 30.04.2019 määrusega välja võlgniku pankroti ning

lõpetas 14.01.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku

kohustusi.

2. Võlgnik pidi teostama vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma

kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Esimese aruande pidi võlgnik esitama 04.02.2021.

Võlgnik esitas aruanded 12.02.2021, 16.05.2022 (täpsustus 28.09.2022).

3. Maakohus lõpetas 27.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja vabastas

võlgniku usaldusisiku kohustustest.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27.03.2023 määruse ja saatis asja

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja vabastas võlgniku

usaldusisiku kohustustest. Lisaks mõistis maakohus võlgnikult välja riigi kasuks riigipoolse

menetlusabi kulud 952,80 eurot.

6. Kohus kuulas võlgniku ära 21.11.2024. Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei saa töötada,

kuna ta on töövõimetu. Vajab igapäevaselt liikumisel abi. On otsinud tööd, mida saaks arvutis

teha, kuid ei ole leidnud. Kohus kohustas võlgnikku esitama aruanne perioodi 17.05.2022

kuni 14.01.2024 kohta, tõendid töötamist takistavate tervisehäirete ja töö otsimise kohta

hiljemalt 15.01.2025.

7. Võlgnik on rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust jättes

kohtunõudel esitamata usaldusisiku aruanded perioodide 2022-2023 ning 2023-2024 kohta.

Aruannete esitamata jätmise tõttu on kohtu võimalused võlgniku kohustuste täitmise

kontrollimiseks piiratud. Aruannete esitamise kohustus on seaduse järgi usaldusisikul, kuid

käesoleval juhul täidab võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise. Võlgnik on rikkunud oma

kohustust anda teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel

kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Esitatud aruannetest (periood 2020-2022) nähtuvalt ja ärakuulamisel antud selgituste

kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud. Võlgniku

selgituste kohaselt ei saa ta töötada, kuna on töövõimetu. Samas ei ole võlgnik hoolimata

kohtunõudest selgitanud ega tõendanud, mis viisil on tema tervislik seisund välistanud

igasuguse töö tegemise. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et on otsinud tööd, mida ta saaks

2-19-4172

arvutis teha, kuid ei ole seda leidnud. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada töö otsimist

tõendavad dokumendid, kuid võlgnik ei teinud seda. Võlgniku perearsti poolt kohtule esitatud

tõendist nähtub, et võlgnikul on sõltuvushäired (alkoholist ja narkootikumidest) ning seetõttu

korduvalt viibinud nii haiglaravil kui võõrutusravil. Võlgnik on tarvitanud narkootikume

alates 18. eluaastast, kuritarvitab alkoholi ja tema terviseprobleemid on iseenda poolt

põhjustatud. Arsti poolt kirjeldatud terviseprobleemid ei välista üleüldiselt tulu teenimisega

tegelemist. Võlgniku kvalifitseerimine töövõimetuks riiklike toetuste saamise alusena ei anna

kohustustest vabastamist taotlevale isikule automaatset vabastust oma kohustustest

võlausaldajate ees. Võlgnik on oma käitumisega tulu teenimise võimalusi piiranud ja

kasutamata jätnud ning sellega võlausaldajate huve kahjustanud.

9. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma kohustusi ja on kohustustest

vabastamise võimaluse kaotanud.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik

kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus

ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada.

Kohus on 30.04.2019 kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada

riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot ja 14.01.2020 kohtumäärusega

andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu

summas 476,40 eurot. Seetõttu tuleb võlgnikult riigi kasuks välja mõista riigipoolse

menetlusabi kulud 952,80 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada

võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Samuti palub võlgnik anda talle

jätkuvalt menetlusabi ja vabastada määruskaebuselt riigilõivu tasumisest.

11.1. Võlgnik möönab, et on jätnud ekslikult esitamata kohtule usaldusisiku aruanded, kuid

märgitud minetust ei saa hinnata võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisena, sest

võlausaldaja huvi on suunatud tunnustatud võla summas hüvituse saamisele, mitte kohtule

esitatavate aruannetega tutvumisele.

11.2. Võlgnik on soovinud täita võlgniku kohustusi heas usus, kuid tulenevalt keskmisest

liikumispuudest ja selle tõttu puuduvast töövõimest ei ole võlgnik saanud kasinast

invaliiduspensionist võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kogu võlgniku invaliidsuspensionist

pärit tulu on kulunud enda vältimatute ülalpidamiskulude tasumiseks.

11.3. Ekslik on maakohtu seisukoht, et töövõimetu ja riiklike toetuste saaja on töövõimeline

pankrotimenetluses tuvastatud võlausaldajate kohustuste täitjana ja temalt saab eeldada ja

nõuda, vaatamata töövõime puudumisele, töötamist ning et töövõimetu isiku töövõime

puudumist tuleks kuidagi eriliselt veel tõendada. Määruses toodud käsitlusega oleks võimalik

nõustuda juhul, kui võlgnik oleks töövõimeline isik. Võlgnik on töövõimetu isik, kes ei ole

võimeline oma sissetulekuid suurendama. Võlgnik ei täitnud kohustusi võlausaldajate eest

objektiivsetel põhjustel.

12. Maakohus andis võlausaldajatele võimaluse määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks.

Võlausaldajad Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, Julianus Inkasso OÜ, kohtutäitur Kaire

2-19-4172

Põlts, kohtutäitur Kristiina Feinman vaidlesid määruskaebusele vastu. Ülejäänud

võlausaldajad kohtule seisukohta ei esitanud.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud

jäävad määruskaebuse esitaja kanda.

15. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul

põhjendatult leidnud, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Ringkonnakohus järgib

selles osas maakohtu määruse põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole kahjustanud võlausaldajate

huve.

16.1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS

§ 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik

peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu

20.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja

tahtlust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete

kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist,

mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule

mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest

vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks

täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt TrtRnKm 01.06.2018, 2-

08-63521, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm

17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Seega ei piisa

pelgalt hooletust käitumisest ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud

vähemalt raskelt hooletult.

2-19-4172

16.2. Võlgniku pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri 17.04.2019 aruandest (dtl 33–42)

ja pankrotihalduri 18.07.2019 ettekandest (dtl 63–66) nähtub, et võlgnik on

töövõimetuspensionär (töövõime kaotus 80%) ning tema igakuisteks sissetulekuteks on

töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Sama

nähtub ka võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetest (dtl 122–129 ja

136– 163). Võlgniku 12.02.2021 ja 16.05.2022 kohtule esitatud aruannetele lisatud

töövõimekaardi koopiad (dtl 129 ja 162–163) kinnitavad, et alates 14.02.2020 kuni

13.02.2023 puudus võlgnikul täielikult töövõime (tuvastatud keskmise raskusastmega

liikumispuue). Ringkonnakohus leidis 08.08.2024 määruses, et kuna võlgnik oli tõendanud, et

tal puudub töövõime ning tal on tuvastatud keskmise raskusastmega liikumispuue, ei saa

võlgnikule ette heita mõistlikult tulu toova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse

otsimata jätmise kohustuse raskelt süülist rikkumist PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses.

Arvestades pärast Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2024 määrust menetluses ilmnenud

asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et võlgnik on raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-tes

1 ja 3 sätestatud kohustusi.

16.3. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et tulenevalt keskmisest liikumispuudest ja selle

tõttu puuduvast töövõimest ei ole võlgnik saanud kasinast pensionist võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Samas ei ole üksnes võlgniku töövõimetusest võimalik järeldada, et võlgnik väärib

kohustustest vabastamist ja on käitunud heas usus võlausaldajate huvides. Võlgniku perearsti

29.01.2025 vastusest järeldub, et võlgniku haigused ja puuduv töövõime on võlgniku alates

18. eluaastast alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärg (Patsiendil on krooniline

alkohoolne pankreatiit, alkohoolne polüneuropaatia). Lisaks märkis perearst, et võlgnik on

käesoleva ajani Metadoni ravil ja pole suutnud doosi vähendada ning perioodil 14.01.2020

kuni 17.01.2025 on võlgnik kutsunud endale koju kiirabi erinevate kaebuste tõttu, kuid

paljudel juhtudel on võlgnik olnud alkoholijoobes (etanooli sisaldus veres 3,4 kuni 4,7

promilli). Perearst asus seisukohale, et arvestades võlgniku narko- ja alkoholisõltuvust,

võõrutusravi Metadoniga, alkohoolset polüneuropaatiat ja käitumishäireid, on raske talle üldse

leida sobivat tööd, millega ta toime tuleks (dtl 461–464).

16.4. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,

kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Kohustustest vabastamise

menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus

seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt ka nt

RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 05.10.2016, 3-2-1-90-16, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa alkoholi- ja narkootikumide tarvitamist pidada endast

parima andmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sõltuvusainete tarvitamine ja nende

mõju all olemine vähendab veelgi võlgniku võimalusi mõistlikult tulutoova tegevusega

tegelemiseks. Seda on kinnitanud ka võlgniku perearst. Perearsti vastusest järeldub, et

võlgniku narko- ja alkoholisõltuvus on üks töökoha leidmist takistavaks asjaoluks.

Ringkonnakohus leiab, et kuna alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on võlgniku enda

teadlik valik ja selle tõttu vähenenud töövõime on vähemalt osaliselt selle tagajärg, ei saa

võlgniku käitumist pidada võlausaldajate huvides olevaks ning on sarnases olukorras olevale

isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seega on VÕS § 104 lg 2 mõttes tegemist raske

hooletusega, mis annab aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

16.5. Võlgniku poolset rasket hooletust kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on vaatamata enda

töövõime puudumisele võimeline mingit endale sobivat tööd tegema. Võlgnik kinnitas

21.11.2024 ärakuulamisel kohtule, et on interneti kaudu otsinud tööd, mida saaks arvuti kaudu

2-19-4172

teha (dtl 414–415). Seega ei saa väita, et võlgnikul puuduksid üldse võimalused täiendavate

sissetulekute saamiseks ja seeläbi võlausaldajata nõuete rahuldamiseks. Küll aga pärsib seda

oluliselt võlgniku käitumine – alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Võlgnik oleks saanud

vältida alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mistõttu oleks tal olnud suurem võimalus leida

endale sobiv töökoht või tegevusala, millest saadava sissetuleku arvel võlausaldajate

kohustusi kasvõi osaliselt täita.

16.6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et usaldusisiku aruande esitamine

ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg

2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseadus eristab

usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi.

Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib

kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei

saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta

paneb toime iseenda usaldusisiku rolli täites (vt ka TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172, p 15).

Samas ilmestab vaatamata kohtu nõudmistele aruannete esitamata jätmine võlgniku suhtumist

kohustustest vabastamise menetlusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik pole

olnud menetlusest huvitatud ja on näidanud ennast ükskõiksena.

16.7. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik tuleb jätta kohustustest

vabastamata. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole

eelduslikult iga võlgniku õigus. Antud juhul on kolleegiumi hinnangul tegemist võlgnikuga,

kes ei ole olnud heatahtlik ja hoolas ning ei vääri võlgniku kohustustest vabastamist.

17. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata,

jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse

esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda

määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku

aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus.

18. Määruskaebuse esitamiseks on maakohus 05.03.2025 määrusega andnud võlgnikule

menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastanud ta 10 euro suuruse riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel. Riigilõiv tuleks TsMS § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigituludesse

välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu,

tuleb võlgnik riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (TsMS § 190 lg 7).

19. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)