2-24-125102/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-125102

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.C vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja H.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast H.C apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

09.09.2025 otsuse peale

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud H.C kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-125102

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse H.C-lt (kostja) 1996,95 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise

tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 12.08.2024

hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1400,05 eurot, intress

183,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,45 eurot,

viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 1400,05 eurot täitmiseni määras 29,9%

aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja

krediidikontolepingu nr KK3750469. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas

2000 eurot ning kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma krediidiandaja esitatud

arvete alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

krediidiandaja kostjale 15.10.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges krediidiandaja

lepingu üles öelduks 30.10.2023. Krediidiandaja loovutas 31.10.2023 nõude hagejale. Kostja

põhivõlg on 1400,05 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 29,9%

aastas ja 0,08% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15.08.2023 kuni lepingu

ülesütlemiseni (30.10.2023) kokku summas 183,23 eurot. Hageja sissenõudmiskulude summa

on 50 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla summalt 1400,05 eurolt lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 31.10.2023 kuni hagi esitamiseni 12.08.2024

aastase intressi määraga võrdses viivisemääras 29,9% summas 328,45 eurot ning

edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast, s.o alates 13.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,9%

aastas.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Krediidiandja ei täitnud

nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei

selgitanud välja kostja olemasolevate finantskohustuste suurust ega hinnanud

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju kostja krediidivõimekusele. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja

igakuine keskmine sissetulek oli 845,66 eurot ning väljaminekud 107,48 eurot. Kostja kulud

olid oluliselt suuremad kui hageja poolt märgitud 107,48 eurot kuus. Kostja palus jätta kõik

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 09.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1961,73 eurot ning viivise põhinõudelt (1400,05 eurolt) määras 29,9% aastas alates

13.08.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 562 eurot, millele lisandub viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et hageja on

tõendanud, et kostja ja krediidiandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes. Krediidikontolepingu nr KK3750469 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000

eurot. Krediidikulukuse määraks oli 34,42%, mistõttu ei ole leping tühine VÕS § 406² lg 1

alusel. Maakohus leidis, et krediidiandja oli järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja ei ole käitunud heas usus, kuna on märkinud laenutaotlusesse tegelikust väiksemad

2-24-125102

igakuised kulud. Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga (30.10.2023)

summas 1802,22 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale 402,17 eurot, millest

tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1400,05 eurot. Hageja viivisenõuded

on põhjendatud, viivisemäär on võrdne lepingujärgseintressimääraga, s.o 29,9% aastas.

Lepingu ülesütlemise seisuga 30.10.2023 oli kostjal kokku intressivõlgnevus summas 183,23

eurot. Põhjendatud on hageja sissenõudmiskulude summa 50 eurot, mis on kujunenud

järgmiselt: 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 18.12.2023 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 19.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud

(s.o nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni ja e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude

avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja maakohtu põhjendatuks

peetud õigusabikulud summas 192 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 09.09.2025 otsuse

tühistada.

Lepingu põhitingimustes ei ole mainitud viivist ega viivisemäära, intressimäär on väljendatud

üksnes aastamäärana. Samuti puudub teave tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Maakohus eksis, kui leidis, et

kostja esitas laenutaotluses ebaõigeid andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta.

Kostja esitas krediidiandjale ka oma täieliku pangakonto väljavõtte. See välistab võimaluse, et

ta oleks tahtlikult esitanud valeandmeid. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas krediidiandja esitatud

konto väljavõtet analüüsis, milliseid järeldusi tegi või millised andmed võis tähelepanuta jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja

põhivõlg 1400,05 eurot, intress 183,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 328,45 eurot, viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 1400,05 eurot

täitmiseni määras 29,9% aastas. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära,

mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-24-125102

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 216, 223).

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11;

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile.

Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited

ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele.

11. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele

oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

12. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus

määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

2-24-125102

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide

kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu

diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on

tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles

osas õiguslikult perspektiivitu.

13. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei

edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

15. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS §

150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega

anda.

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)