2-25-104528/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104528

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3155,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 30.06.2022

sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89009049245 tulenevad uuesti määratud põhiosamaksed

järgmiselt:

05.02.2026 8,92 eurot

05.03.2026 122,92 eurot

05.04.2026 123,77 eurot

05.05.2026 125,63 eurot

05.06.2026 127,18 eurot

05.07.2026 128,26 eurot

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 15,90% aastas.

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 1760,04 euro ulatuses, intressinõue 28,24 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõue, sissenõutavaks muutunud viivisenõue

299,86 eurot ja edasiulatuva viivise nõue kohtuotsuse punktis 2 toodut ületavas osas.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 05.05.2025 Harju Maakohtule hagi ja 03.12.2025 alternatiivse nõude kostja

vastu. Menetluses on järgmised nõuded:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 30.06.2022 sõlmitud

väikelaenu lepingust nr L89009049245 tulenev põhivõlgnevus 2396,72 eurot, intress 28,24

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 299,86 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised

alates 06.05.2025 kuni põhinõude (2396,72 eurot) täitmiseni lepingus kokku lepitud

viivisemääras 15,90% aastas.

1.2. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel

30.06.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89009049245 tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosamaksed vastavalt 03.12.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule järgmiselt:

05.02.2026 8,92 eurot

05.03.2026 122,92 eurot

05.04.2026 123,77 eurot

05.05.2026 125,63 eurot

05.06.2026 127,18 eurot

05.07.2026 128,26 eurot

ja viivis 30.06.2022 laenulepingust tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa

osamaksetelt määras 15,90% aastas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa

osamakse tasumiseni.

2. Hageja on esitanud järgmised väited nõude aluseks olevate asjaolude kohta.

2.1. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 30.06.2022 Väikelaenu lepingu nr

L89009049245, mille alusel võimaldati kostjale laenu 4500 eurot. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 15,90% aastas ja 1,99 eurot päev. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 20,05%

aastas.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud

ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegime

päringud maksehäireregistritesse. Kõnealuste krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Otsuste tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest

sissetulekust. Taotluse otsus olid automaatselt positiivne. Arvestades krediidilepingu

krediidisummat, osamaksete suurust (laenulepingus on kuumakse 48 kuu jooksul 133,58 eurot),

oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale

jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

Klient on füüsiliselt identifitseeritud (Inbank AS poolt) 23.09.2020.

2.3. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil

5.08.2022-5.07.2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja

saatis 9.07.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.07.2024), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid võlgnevusi

ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.07.2024 lepingu üles. Lepingu

ülesütlemise seisuga s.o 29.07.2024 on kostja teostanud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale

põhiosa katteks summas 1835,54 eurot ning hagejale kokku summas 267,74 eurot. Tulenevalt

eeltoodust moodustub põhivõla nõue 2396,72 eurot (4500- 1835,54-267,74).

Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 29.07.2024 perioodi 6.07.2024-

29.07.2024 eest 28,24 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõlalt 2664,46 eurot lepingu ülesütlemise

järgnevast päevast alates, s.o 30.07.2024, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o

5.05.2025, lepingus kokku lepitud viivisemääras 15,90% aastas ja 0,04% päevas. Edaspidi nõuab

hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 2396,72 eurot kuni sellekohase tasumiseni

alates 6.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 15,90% aastas.

2.4. Krediidiandja loovutas 31.07.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõuete loovutamisest.

2.5. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes lepingu

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3. Hageja selgitab sissenõudekulude 50

eurot kujunemist: 5.08.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 13.08.2024 tasulise kirja nr

3575188 saatmine 5 eurot, 23.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud, võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud, võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ja

saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud

lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust

menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 11.11.2025 (dtl 117).

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva väikelaenu lepingu nr L89009049245 (dtl

37), mille kostja on digiallkirjastanud 30.06.2022. Digiallkirja konteineris on leping,

maksegraafik, laenulepingu tingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Hageja väitel olid

lepingu dokumendid koheselt peale lepingu sõlmimist internetipangas tarbijale kättesaadavad.

Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse (dtl 78), millest nähtub, et krediidiandja on kostjale

30.06.2022 üle kandnud 4500 eurot.

Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset määra.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik).

5.2. Hageja poolt esitatust nähtub, et krediidiandja ei ole kogunud kostja konto väljavõtet ega ka

muul viisil kontrollinud kostja sissetulekut, finantskohustusi ega igakuiseid majandamiskulusid.

Hageja poolt esitatud tõendist (taotlus, dtl 59) nähtub, et kostjal on võimaldatud laenu taotlemisel

jätta tühjaks lahtrid „ülalpeetavate arv“, „laenu eesmärk“, „tööandja“. Taotlusest nähtub, et

kostjalt tema igakuiste majandamiskulude kohta midagi küsitud ei ole. Hageja esitatud tõendist

maksehäireregistri päringu kohta (dtl 60) nähtub, et see päring on tehtud enne hagi esitamist,

mitte enne laenu andmist.

Krediidiandja on seega raskelt rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, kuivõrd ei teinud

mitte midagi selleks, et kostja esitatud andmeid kontrollida, ega kogunud ka ise kostjalt piisavalt

andmeid ning võimaldas kostjal andmeid esitamata jätta.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed

uuesti määrata.

Nõude aluseks oleva lepingu maksegraafiku kohaselt tuli laen tagastada 48 maksega, perioodil

05.08.2022-05.07.2026. Laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole seega lepingu järgi saabunud.

Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 135), 48 makset perioodile 05.08.2022-05.07.2026.

Hageja on põhiosamaksed jätnud samaks, nagu need olid algses maksegraafikus ning arvestanud

intressi seadusjärgse määra alusel.

Hageja ei ole hagis ega vastuses kohtule välja toonud, kui palju kostja kokku makseid teinud on.

Kuid hageja esitatud tagasimaksete uuesti määramise ja ümberarvestuse failis on märgitud

tasutuks 4151,96 euro ulatuses makseid.

Hageja esitatud tõendist „maksete väljavõte“ (dtl 79) nähtub, et kostja on tasunud ajavahemikus

29.07.2022 -15.07.2024 kokku 3883,54 eurot. Hagis on hageja väitnud, et hagejale on kostja

tasunud 267,74 eurot, seega kokku 4151,28 eurot. Kohus lähtub hageja esitatud ümberarvestuses

väljatoodust, et kostja on kokku tasunud 4151,96 eurot.

Ümberarvestuse tulemusel on kostjal täielikult tasutud põhiosamaksed kuni 05.01.2026 ning

osaliselt, 111,52 euro ulatuses ka 05.02.2026 makse. Kostjal on tasumata tulevikus

sissenõutavaks muutuv 05.02.2026 põhiosamakse 8,92 euro ulatuses ning sellest järgnevad

põhiosamaksed. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue

mõista välja edasised maksed alates 05.02.2026 kuni 05.07.2026 (kokku 636,68 eurot) vastavalt

uuesti määratud maksegraafikule on TsMS § 369 alusel põhjendatud ja rahuldab selle VÕS §

396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, 108 lg 1 ja 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel.

Ülejäänud osas jääb hageja algne põhivõla nõue rahuldamata.

6.2. Sissenõutavaks muutunud uuesti määratud intressimaksed on kostja poolt tasutu arvel

tasutuks loetud ning kuivõrd kohus selgitas hagejale, et kohus ei saa välja mõista edasiulatuvat

intressi perioodi eest, mille kohta seadusjärgse intressi määra ei ole teada, ei esitanud hageja

edasiulatuva intressi väljamõistmise nõuet. Seega jääb hagis esitatud intressinõue rahuldamata.

6.3. Hageja nõuab alternatiivses nõudes viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa

osamaksetelt määras 15,90% aastas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa

osamakse tasumiseni.

Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal

säilib õigus nõuda viivist. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga

võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda viivist lepingujärgse intressiga võrdses määras.

Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud

vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei

ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse

nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks

krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne

intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku

lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär

muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks.

See aga tähendaks, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral sõltuks viivisemäär

lepingu sõnastusest. Praktikas on aga lepingute sõnastused viivisemäära osas erinevad ka siis,

kui mõte on olnud kokku leppida sama tulemus, intressimääraga võrdne viivisemäär. Näiteks

osadel juhtudel on lepingus kirjas, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, teistel juhtudel on

mõlemad välja toodud identsete numbritena. Kohtu hinnangul viiks sõnastusest lähtumine

tulemuseni, kus mõnel juhul tuleks välja mõista viivis seadusjärgses intressimääras, mõnel juhul

seadusjärgses viivisemääras (nt kui lepingus oli viivisemäär väljendatud numbrina, mis ei olnud

identne intressimääraga, olgu siis kas intressimäärast kõrgema või madalamana). Kohus on

seisukohal, et eeltoodu ei olnud seadusandja eesmärgiks ning leiab, et vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral peaks kohalduma ühetaoline tagajärg viivisemäära osas.

Seetõttu leiab kohus, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal

õigus VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem

lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel ja

mõistab kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhisoamaksetelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 15,90% aastas. Ülejäänud osas jääb

hageja algne viivisenõue rahuldamata, sest hageja ei ole loobunud esialgsest nõudest.

6.4. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Nõude

ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt

kolme järjestikuse tagasimaksega.

Hageja tugineb sellele, et nõude aluseks olev leping öeldi tüüptingimuste alusel üles seetõttu, et

kostjal oli krediidiandja ees teisest lepingust tulenev võlg. Seejuures viitab hageja Riigikohtu

lahendile 3-2-1-5-10. Kohus märgib, et hageja viidatud Riigikohtu lahendis ei olnud tegemist

tarbijakrediidilepingutega, vaid äriühingule antud laenudega. Tarbijakrediidilepingu üles

ütlemisele on seadusega seatud piirangud (VÕS § 416), mis ei ole dispositiivsed, st pooled ei saa

lepinguga teisiti kokku leppida. Seega VÕS §-st 416 tulenevalt saab krediidiandja

tarbijakrediidilepingu üles öelda vaid juhul, kui tarbija on võlgnevuses sellest samast lepingust

tuleneva, vähemalt kolme järjestikuse maksega.

Seega oli lepingu üles ütlemine nii või teisiti toimetu, leping kehtib ning peale lepingu lõppemist

tekkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused ei ole seega täidetud. Kohus jätab

võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude seega rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude

jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku

laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt

märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli

sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka

hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu,

et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt

laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal

ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei

ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“

Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Kohus tuvastas

vastutustundliku laenamise kohustuse raske rikkumise ning mõistis välja üksnes edasiulatuvad

maksed. Hageja on samalaadseid hagisid esitanud palju, sh sama krediidiandja laenulepingutest

tulenevalt, mistõttu sai hageja hagi esitamise ajal 2025. a mais juba väga hästi olla kursis sellega,

et hagis esitatud nõudel ei ole mingit perspektiivi, sest krediidiandja pole mingilgi määral

vastutustundliku laenamise kohustust täitnud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus lahendi

edasikaebamiseks luba ei anna.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik