4-25-1960/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tartu

Väärteoasja number

4-25-1960

Kohtunik

Kristina Domaškina

Väärteoasi

Mirko Pruusi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 01.05.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,007027

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade

uurija Veronika Sirel

Menetlusalune isik

Mirko Pruus

isikukood: 39505136527; elukoht: XXX ; e-post: XXX;

telefon: XXX

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2025. a otsus Mirko

Pruusile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse täitmise viisi osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega võimaldada KarS § 66 lg 2 alusel Mirko

Pruusil tasuda rahatrahv 520 eurot ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust ning kohustada Mirko Pruusi tasuma rahatrahvi katteks

esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks 43,33 eurot ja viimasel 12. kuul viimaseks

päevaks 43,37 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

kontole ja samas märgitud viitenumbriga.

3. Rahuldada Mirko Pruusi kaebus.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on

kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus kassatsiooniõigusest loobuda.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2025. a kiirmenetluse otsusega karistati

Mirko Pruusi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut (s.o 520 eurot)

selle eest, et ta juhtis 01.05.2025 kell 16:06 Põlva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

mnt 203. km-l mootorsõidukit Suzuki GSX-R 750 registreerimismärgiga XX XX kiirusega

130 km/h, ületades asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra. KarS § 66 lg

2 alusel võimaldati M. Pruusil tasuda trahv ositi, kusjuures viimase osa tsumise tähtajaks

määrati 30.07.2025.

2. M. Pruus esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2025. a otsuse peale

kaebuse, milles taotleb rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga või trahvi tasumist ositi 12

kuu jooksul. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et M. Pruus lisas möödasõidu käigus

kiirust, keskendus täielikult liiklusoludele ega märganud, kui kiiresti kiirus kasvas. Ta valis

möödasõiduks ohutu kohana pika sirge ristmikuteta teelõigu, tema ees oli vaid üks auto ja

vastassuunas ei liikunud ühtki sõidukit. Samuti oli ilm selge, teeolud olid head, möödasõit

kestis lühikest aega ja lõppes turvaliselt. M. Pruus mõistab, et kiiruse ületamine on vale, ja

kahetseb. Tal sündis xx.xx.xxxx laps ja tema majaduslik olukord on keeruline, sest 2025. a

mais lõppes tööleping ja ta õpib alates 2025. a augustist. M. Pruus nõustub kirjaliku

menetlusega.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et M. Pruus ületas

suurimat lubatud sõidukiirust teadlikult, sest juhtis mootorratast, mille puhul on sõidukiirus

paremini tajutav. Iga mootorrattur saab aru, kui ta sõidab 90 km/h asemel 130 km/h, sest

mootorratta müra suureneb ja kasvab tuuletakistus, mida mootorrattur tunneb peaaegu kogu

kehaga. Samuti ei ületanud M. Pruus kiirust hetkeks seoses möödasõiduga, vaid

videosalvestise kohaselt langes tema sõidukiirus pärast möödasõitu, kuid seejärel tõusis

uuesti. Seega M. Pruus pigem jätkas suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. M. Pruus ületas

kiirust LS § 227 lg 2 maksimaalmääras ning arvestades tema kahetsust, on 520-eurone

rahatrahv proportsionaalne. Rahatrahvi pole võimalik üldkasuliku tööga asendada, kuid trahvi

ositi tasumine on põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub samuti kirjaliku

menetlusega.

Kohtu seisukoht

4. Kuna kohtumenetluse pooled nõustusid kirjaliku menetlusega, lahendab kohus väärteoasja

VTMS § 120 lg 1 alusel istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Praegusel juhul pole

vaidlust süü tõendatuse ega väärteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on M. Pruusi

süü tõendatud ja kohtuväline menetleja kvalifitseeris tema teo õigesti LS § 227 lg 2 järgi.

Nimelt ilmneb kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0830 videosalvestiselt, et mootorratas liikus

01.05.2025 kell 16:06 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 203. km-l sõiduautost möödasõidul

kiirusega 134 km/h, pärast sõiduauto ette reastumist liikus kiirusega 122 km/h ja mõned

sekundid hiljem jätkas sõiduauto ees liikumist kiirusega 127 km/h. Taatlustunnistuse nr

TTRS-24/00121 kohaselt läbis kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0830 (s.o sama mõõtur, mis

nähtub videosalvestiselt) 12.07.2024 kordustaatluse ja vastab esitatud nõuetele.

Taatluskehtivus lõppes 31.07.2025. Lisaks selgub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 01.05.2025. a kiirmenetluse otsusest, et kiirust mõõtis patrullpolitseinik I.P, kes on

läbinud Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2022. a teatise järgi kiiruse mõõtmise alase

koolituse. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt mõõtis sõiduki kiirust pädev mõõtja

taadeldud mõõtevahendiga, mistõttu on mõõtetulemus jälgitav. Pidades silmas, et Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse 101-135 km/h puhul

laiendmääramatus 4 km/h, tuvastabki kohus kõrvaldamata kahtlust menetlusaluse isiku kasuks

tõlgendades, et M. Pruus juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit

kiirusega 130 km/h.

5. Asudes andma M. Pruusi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, toob

kohus välja, et LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

km/h. LS § 227 lg 2 sätestab väärteona lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h

võrra. Kuna M. Pruus liikus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 203. km-l kiirusega 130 km/h,

ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra ja pani seega toime LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo.

6. Kohtu meelest on täidetud ka LS § 227 lg 2 subjektiivsed tunnused. Nähtuvalt

kiirmenetluse otsuses kajastatud M. Pruusi ütlustest ületas ta kiirust möödasõidu käigus,

pärast manöövrit vähendas kiirust ja sai hiljem teada, et hetkeks oli kiirus liiga suur. Kaebuses

märgib M. Pruus samuti, et ta keskendus möödasõidul täielikult liiklusoludele ega märganud,

kui kiiresti kiirus kasvas. Kohtu hinnangul ei lange M. Pruusi versioon kokku välise

teopildiga. Nagu öeldud, selgub ülal käsitletud videosalvestiselt, et M. Pruus möödus autost

kiirusega 130 km/h, pärast auto ette reastumist vähendas mõnevõrra kiirust, kuid mõned

sekundid hiljem jätkas sõiduauto ees liikumist taas suurema kiirusega. Eelnevast tulenevalt ei

vasta tõele M. Pruusi väide, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust üksnes möödasõidu

käigus. Pidades lisaks silmas, et M. Pruus ületas suurimat lubatud sõidukiirust (90 km/h) ligi

poole (40 km/h) võrra, on ebausaldusväärne ka versioon, et ta ei tajunud mootorratturina 90

km/h asemel 130 km/h kiirusega sõitmist või ei pannud kiiruseületamist tähele. Arvestades

viimati märgitut, jätab kohus otsuse tegemisel kõrvale M. Pruusi väite, et ta ei ületanud kiirust

tahtlikult. Ületades mootorratturina möödasõidul asulavälisel teel suurimat lubatud

sõidukiirust ligi poole võrra, sai M. Pruus välise teopildi põhjal aru ja teadis, et ta ületab

märkimisväärselt suurimat lubatud sõidukiirust. Järelikult tegutses M. Pruus otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes.

7. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2025. a otsusega M. Pruus põhjendatult süüdi LS §

227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka

väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid

pole.

8. Kohtu hinnangul on M. Pruusile määratud karistus seaduslik. LS § 227 lg 2 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6

kuuks. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 227

lg-s 2 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Analüüsides M. Pruusi süü

suurust, toob kohus välja, et LS § 227 lg 2 sätestab väärteona lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise 21-40 km/h võrra. Ületades suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra, pani M.

Pruus järelikult toime LS § 227 lg-s 2 ettenähtud raskeima rikkumise. Eelnevast tulenevalt on

M. Pruusi süü suurus märgatavalt üle keskmise.

9. Karistust raskendavaid asjaolusid pole ja karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus

(KarS § 57 lg 1 p 3). M. Pruus märgib kaebuses, et ta kahetseb juhtunut, ja kohtul pole alust

kahelda selle kahetsuse siiruses. Lisaks arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et

karistusregistri väljavõtte järgi pole M. Pruusil kehtivaid karistusi. Üldpreventiivse poole

pealt leiab kohus aga, et kiiruseületamised on Eestis suur probleem, mistõttu tuleb taolised

rikkumised otsustavalt hukka mõista.

10. Pidades silmas eelnevat kogumis, karistas kohtuväline menetleja M. Pruusi põhjendatult

rahatrahviga (s.o valis KarS § LS § 227 lg-s 2 sätestatud kergema karistusliigi). Kuna M.

Pruusi pole varem karistatud, polnud vaja temalt juhtimisõigust ära võtta, vaid tema korrale

kutsumiseks piisab rahatrahvist. Arvestades M. Pruusi eelpool analüüsitud süü suurust,

kahetsust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi kogumis, nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga selleski, et 65-trahviühikuline rahatrahv (s.o mõnevõrra üle LS § 227 lg 2

keskmise määra) täidab praegusel juhul karistuse eesmärgid. Arvestades, et KarS § 47 lg 1

kohaselt on trahviühiku suurus 8 eurot, kujuneb M. Pruus trahvi suuruseks 520 eurot.

11. M. Pruus taotleb kaebuses rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuid see pole

võimalik. KarS § 69 kohaselt on üldkasulik töö asenduskaristus, millega saab asendada

üksnes karistuseks mõistetud aresti. Kuna LS § 227 lg 2 ei näe karistusena ette aresti, pole

võimalik M. Pruusile üldkasulikku tööd määrata.

12. Alternatiivselt taotleb M. Pruus trahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohtu meelest on see

põhjendatud. KarS § 66 lg 2 näeb ette, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või

tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi, ning KarS § 66 lg 3

täpsustab, et ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. Pidades silmas, et

Maksu- ja Tolliameti 22.11.2025. a maksuandmete tõendi kohaselt lõppes 2025. a mais M.

Pruusi tööleping, nähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 22.11.2025. a andmetest õpib M.

Pruus alates 2025. a augustist xxxxxx ja sünnitõendi järgi sündis M. Pruusil xxx. a märtsis

laps, möönab kohus, et üle 500-eurose trahvi korraga tasumine võib käia M. Pruusile üle jõu.

13. Eelnevast lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 01.05.2025. a otsuse M. Pruusile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse

täitmise viisi osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega võimaldab M. Pruusil KarS

§ 66 lg 2 alusel tasuda 520-eurone trahv ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust nii, et M. Pruusil tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda

43,33 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 43,37 eurot. Kohus

rahuldab M. Pruusi kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)