3-26-179/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-179

Haldusasi

G.M-i kaebus advokaadi tegevusega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.M

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada G.M-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. G.M (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 19.01.2026 (saabus kohtusse 22.01.2026)

kaebuse (hagi) nõudega talle kriminaalmenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsja

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebajal polnud võimalik

saada kriminaalmenetluse ajal kaitsjaga kontakti, kaitsja ignoreeris kaebajat ega suhtunud oma

ülesannete täitmisesse kohusetundlikult. Kaitsja hoolimatu suhtumise tõttu tekkis kaebajal

mure kriminaalmenetluse tulemuse pärast ja tõsised terviseprobleemid. Kaebaja ei soovi

kaitsja kohal viibimist kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamisel, sest kaitsja nägemine ärritab

kaebajat ja süvendab kaebaja terviseprobleeme.

3-26-179

2. Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks

või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).

3. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada, kuna selle lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

4. Kaebaja taotleb talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja väidetavalt tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju on väidetavalt tekitatud kaebaja ebapiisava

kaitsmisega kriminaalmenetluses. Sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5. Määratud kaitsja osutab isikule õigusteenust, s.o kutsetegevuses õigusnõustab isikut,

esindab või kaitseb isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostab isikule

dokumendi ja teeb tema huvides muu õigustoimingu (advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1).

Õigusteenuse osutamisel tekib kaitsja ja kahtlustatava või süüdistatava vahel eraõiguslik suhe.

Asjaolu, et õigusteenuse eest tasub riik (riigi õigusabi seadus § 4 lg 1 ja lg 3 p 1), ei muuda

õigusteenuse osutamist avalik-õiguslikuks suhteks. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest

vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47). Advokaadibüroo

pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja

olema sõlminud kutsekindlustuslepingu (AdvS § 48). Kui määratud kaitsja on õigusteenuse

osutamisel tekitanud kaebajale kahju, siis on kaebajal esmalt õigus nõuda kahju õigusteenuse

osutajalt. Keelduva vastuse korral on kaebajal õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlust

võimalik vaielda maakohtus kui eraõigussuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks pädevas

kohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-1452, p 6.3.). Seda, et ka kaebaja ise on tegelikult soovinud

pöörduda maakohtu poole, saab järeldada sellest, et ta nimetab kaebust läbivalt hagiks.

6. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses otsustada kaitsja osavõtu üle

kriminaalkohtumenetlusest, sh tema istungitel osalemise üle. Kriminaalmenetluses tuleb

taotlused esitada kriminaalasja menetlevale kohtule (kriminaalmenetluse seadustiku § 284).

7. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu

tagastamise küsimust.

8. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)