2-25-20842/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20842

Tsiviilasi

N.B. hagi I.B. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N.B. (isikukood XXX)

Kostja I.B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 20. jaanuaril 2026

RESOLUTSIOON

1. Lahutada N.B. ja I.B. abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu

Maavalitsuses.

2. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja N.B. esitas 3. detsembril 2025 hagi I.B. vastu abielu lahutamiseks. Hageja on

seisukohal, et pooltevahelised suhted on lõppenud faktiliselt 2022. aastast. Kostja ei

nõustunud mõistliku hageja ettepanekuga ja soovis abielu lahutada ainult kohtus.

1.1 Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja kinnitas, et ta ei soovi abielu jätkata, ta

soovib kindlasti lahutust. Hageja keeldus kohtu pakutud leppimise ajast.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja selgitas 20. jaanuaril 2026 kohtule, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja

selgitas, et ta armastab abikaasat ja nad elavad ühises korteris. Perenõustamisest ei ole abi

otsinud, kuid kostja on enda väitel käinud üksi teraapias, kuid sellest ei ole ta abikaasale

rääkinud. Kinnitas kohtule, et ta soovib abielu jätkata.

2-25-20842

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse

abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

5. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste

asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel

abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma

kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul saab poolte seletuste alusel lugeda tuvastatuks, et nende

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas kohtule, et ta jääb selle juurde, et

abielu lahutada, sest nad elavad eraldi tubades ning kostja solvab teda pidevalt.

6. Arvestades seda, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, poolte abielulised

suhted on lõppenud ning abielusuhete taastamine ei ole hageja sõnul võimalik, siis leiab

kohus, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik ühendus. Mitte kedagi ei saa sundida

olema abielus vastu tema tahtmist. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole ühine soov

ning kui ühel abikaasal see soov puudub, tuleb lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning

abielu tuleb lahutada. PKS § 15 lg 1 alusel on abielu kooselu, mis kohustab abikaasasid

vastastikku teineteisest lugu pidama ja toetama. Kohtule esitatust ja kohtuistungil vahetult

pooltega suhtlemisele järgnevalt on kohus veendunud, et pooltel puudub ühine tahe

teineteisest lugu pidada. Kostja istungil avaldatu ei ole põhjuseks jätta abielu lahutamata, sest

hagejat ei saa sundida abielus olema selle tõttu, et kostja lahutada ei taha. Poolte abielu on

kohtu hinnangul sisuliselt lõppenud vaatamata sellele, et pooled kasutavad elamiseks ühist

eluaset ning kannavad ühiselt mõningaid igapäevaseid kulusid. Abielu ei ole ainult formaalne

akt, abielu peab olema ka sisuline. Ehkki kostja väitel abielulised suhted ei ole lõppenud, oli

istungil näha, et poolte omavahelised suhted ei ole head ning suhtumine teineteisesse ei olnud

austav. Sellises olukorras on mõlema poole huvides abielu lahutada. Olukorras, kus pooltel

puudub ühe poole hinnangul sisuline abielu ning üks abikaasadest ei soovi sellist abielu

jätkata, tuleb abielu lahutada.

7. Arvestades poolte esitatud seisukohti, tuleb neist kohtu arvates üheselt järeldada, et poolte

abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kohtul puudub alus arvata, et

abikaasad taastavad veel sisulise abielu. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele,

et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole.

Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus selgitas pooltele

kohtuistungil lahendi peale edasikaebamise korda.

9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik