2-25-11311/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Kohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-25-11311

2715,66 eurot.

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

F.R-i hagi B.G vastu elatise väljamõistmiseks

Hageja: F.R , isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja: C.U, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner

Kostja: B.G , isikukood XXX

Menetlustoiming

Asja lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.R-i hagi B.G vastu elatise väljamõistmise nõudes.

2. Mõista kostjalt B.G (isikukood XXX) hageja F.R (isikukood XXX) kasuks alates

14.07.2025 kuni F.R täisealiseks saamiseni (26. juuni 2037) välja igakuine elatis 301

eurot 74 senti (282 eurot 31 senti baassumma + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tuleb B.G-l tasuda C.U

arvelduskontole nr EE332200221064404256 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu

kümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest

elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. B.G poolt perioodil 14.07.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni F.R-i kasuks tasutud

elatise summad kuuluvad tasaarveldamisele väljamõistetud elatisega.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

2-25-11311

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Hageja esitas 14.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hageja

taotleb elatise väljamõistmist perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest s.o 14.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o 26.06.2037.

Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole ettepanekuga täita lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud nõuetekohaselt ning

regulaarselt. Hageja on seisukohal, et puuduvad alused elatise väljamõistmiseks alla

miinimummäära.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal on teine laps ja tema elukaaslane on taas lapseootel.

Kostjal puuduvad sellised sissetulekud, mis võimaldaksid miinimummääras elatist tasuda ja

palub elatis välja mõista väiksemas summas, s.o 150 eurot kuus. Kostja märgib, et lapsele

kulub kindlasti vähem, kui hageja on välja toonud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p

1; § 99 lg 1, 2; § 100; § 101

4. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS§ 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

5. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma,

mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale

lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei

pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine.

2-25-11311

6. Kohus on tuvastanud (hagile lisatud sünnitõend), et F.R on C.U ja B.G ühine laps.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Mõlemad vanemad on kohustatud

last ülal pidama. Vaidlust ei ole asjaolus, et F.R elab koos emaga. Kohus on tuvastanud, et

kostja pole jaanuaris 2024 elatist tasunud ning alates mai 2024 ei täida ülalpidamiskohustust

(hagile lisatud konto väljavõte). Kohus on tuvastanud, et kostja on kohtumenetluse ajal,

seisuga 08.12.2025 (kostja 08.12.2025 seisukohale lisatud kontoväljavõte) tasunud hagejale

elatist 10.10. ja 10.11.2025, 200 eurot kuus. Kohtumenetluse ajal tasutud elatismaksed

kuuluvad väljamõistetud elatise summaga tasaarveldamisele.

7. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummääras. Miinimummääras elatise

nõude puhul ei pea lapsele kuluvaid kulutusi tõendama. Riigikohus on oma lahendis

24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17 märkinud, et PKS §

101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

Hageja on välja toonud tabeli lapse kuludega ning kohtu hinnangul on vastavad kulud

mõistlikud. Kostja on märkinud, et tema seisukohalt ei saa sellises eas lapsele nii palju

kuluda, kuid ei ole oma vastuväidet põhistanud ega ka märkinud, milliseid konkreetseid

kulusid ta vaidlustab.

8. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Kohus on tuvastanud, et hageja ei viibi kostja juures rohkem kui 6 ööpäeva

kuus, seega ei kuulu elatise summa vähendamisele. Kostja on ise märkinud, et perelepituses

on lepitud kokku ajutine suhtluskord (kohtumised kahel nädalavahetusel kuus ja

videokõned). Lepitus jätkub 10.12.2025. Seega, kui hageja viibib kostja juures kahel

nädalavahetusel kuus, eeldatavasti reede õhtust pühapäeva õhtuni, teeb see kokku vähem kui

7 ööpäeva kuus. Kohus märgib lisaks, et praeguses menetluses ei analüüsi kohus vanemate

vaidlust suhtlemiskorra üle ning jätab kostja vastavad väited ja tõendina esitatud

sõnumivahetuse (08.12.25 seisukoha lisa nr 2), et hageja ei lase tal lapsega kohtuda nõnda

palju, kui kostja sooviks, tähelepanuta.

9. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on

võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul on kostja vastava taotluste esitanud.

Hageja vaidleb taotlusele vastu.

10. Kohus, hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid (hagivastuse lisad, 08.12.2025 seisukohale

lisatud kontoväljavõtted (lisa 1), 08.12.25 seisukoha lisa 3 (tööleping), lisa 4 (terviseportaali

väljavõte) ja hageja 26.08.25 seisukoha lisa (statistikaameti andmete väljavõte), on

seisukohal, et ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla

miinimumsuuruse, esile toodud ei ole.

Riigikohus on 19.04.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12) selgitanud, et vanemal on

kohustus lapse ülalpidamiskohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse

ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et

tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kolleegium muu hulgas leidis, et vanematel on

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid

seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda

miinimummäärast suuremat elatist.

Kostja on välja toonud elatise vähendamise alustena, et tal on ka teine ülalpeetav ja sündimas

on ka kolmas laps (mille üle ei ole vaidlust). Kostja sissetulekust ei piisa hageja

2-25-11311

ülalpidamiseks miinimumsummas. Hagivastuses on kostja märkinud oma sissetulekuks kokku

keskmiselt 700 eurot, 08.12.25 seisukohas 1200 eurot, kuna on saanud uue töökoha. Kostja on

toonud välja, et praegu on elukaaslase sissetulek (vanemahüvitis + lapsetoetus) ligikaudu

keskmiselt 900 eurot. Seega tuleneb kostja väidetest ja esitatud tõenditest, et kostja pere

sissetulek on käesolevaga kokku üle 2000 euro. Kuna vanemahüvitis lõppeb, pole teada, kas

elukaaslane saab tööd (varasem töökoht puudub). Kulud on kostja toonud pere peale välja

2106 - 2157 eurot kuus. Kohus, hinnates kostja poolt esitatud tõendid on tuvastanud, et

sellises suuruses väidetavad kulud ei ole tõendatud. Tõendatud on, et üürikulu on 400 eurot

kuus, kommunaalmaksed keskmiselt ligikaudu 150 eurot. Transpordikulu summas 470 on

täielikult tõendamata ja kohtu hinnangul üle paisutatud. Konto väljavõtetest ei nähtu, et

kütusele või mistahes ühistranspordile kuluks rohkem kui 150-200 eurot kuus. Kindlasti ei ole

auto hoolduse kulud igakuulised, samuti ei kulu riiete ega hügieeni toodete peale igakuuliselt

selliseid summasid, nagu on märkinud kostja. Kohtu hinnangul võivad olla pere kulud

mõistlikud suurusjärgus keskmiselt 1500 eurot kuus ning kui jagada see kahega (mõlemad

vanemad kannavad nii nende ühisele lapsele kuluvaid kulusid võrdselt, kui pere

väljaminekuid võrdselt), teeb see kostja kuludeks kuskil 750 eurot kuus. Kostja on oma

sissetulekuks märkinud 1200 euro kuus. Seega, kostjal on võimalus tasuda hagejale elatist

miinimumsummas. Kostja ei ole ka välja toonud, et tema teine laps jääks hagejale

miinimumsummas elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda. Kohus, arvestades asjas

esitatud tõendid, sellist võimalust ka ei näe.

11. Kohus selgitab, et kohus lähtub käesolevaga tõendatud asjaoludest ning ei saa otsust

rajada eeldustele, et äkki kostja elukaaslane ei leia tööd ja pere sissetulek väheneb või et

kolmanda lapse sünniga seoses ei oleks võimalik kostjal hagejale miinimumsummas elatist

tasuda. Kohus selgitab kostjale, et kui edasiselt peaksid tõesti tekkima asjaolud, mis ei

võimalda kostjal enam miinimumsumas elatist tasuda, on kostjal õigus esitada kohtusse hagi

elatise vähendamiseks, kuid see peab olema tõendatud.

Nagu kohus on eelnevas punktis väljatoonud, siis Riigikohtu praktika kohaselt, vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või

see on väike. Seega ainuüksi väited, et kostja sissetulek on väike ning kulutused on suured, ei

anna alust elatise väljamõistmiseks alla miinimumi või hilisemalt elatise vähendamiseks.

Kostja ei ole töövõimetu, on täiselujõus noor mees ning tal on olemas võimalused saada

piisavalt sissetulekut, et kõiki oma lapsi ülal pidada. Kostja poolt esitatud töölepingus, punktis

3.2 on ka välja toodud, et pärast katseaega rakendub töötasule tulemuspalk. Seega on

võimalik kostjal ka rohkem sissetulekut teenida. Töölepingu punkti 1.5 kohaselt, katseaja

viimane kuupäev on 17.12.2025. Kostja ei ole kohust teavitanud, et ta ei oleks katseaega

läbinud. Pealegi, nagu kohus on mitmeid kordi rõhutanud, ei ole ainuüksi sissetuleku

puudumine või ebapiisav sissetulek automaatselt elatise vähendamise aluseks.

12. Seega, lähtuvalt eelnevat on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt

hageja ülalpidamiseks elatisraha alates 14.07.2025 (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni hageja

täisealiseks saamiseni PKS § 101 sätestatud määras. Elatise vähendamiseks alla

miinimumsumma aluseid ei esine.

13. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab B.G

poolt hageja F.R-i kasuks tasutava elatise maksmise C.U arvelduskontole nr

EE332200221064404256 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks,

näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille

eest elatist makstakse.

Kohus selgitab, et kuigi hageja on taotlenud elatise tasumist viiendaks kuupäevaks, siis

arvestades asjaolu, et kostja palgapäev on 10-nes kuupäev (paljudes ettevõtetes on

palgapäevaks pigem kümnes kuupäev), siis vältimaks maksete hilinemisi ning sellest

võimalikke tekkivaid vaidlusi, on mõistlik määrata elatise tasumise kuupäev hilisemaks, kui

2-25-11311

hageja poolt taotletud. Hageja ei ole ka välja toonud, et just viiendaks kuupäevaks elatise

tasumine kostja poolt oleks talle vajalik ja oluline.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

15. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik