2-24-10104/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

22. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-10104

Tsiviilasi

V. L. hagi Eesti Firma OÜ vastu tööandja poolse töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja TLS

§ 109 lg 1 kohase hüvitis 1300 euro nõudes

Hagihind

4800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. L. (isikukood XXX) lepinguline esindaja Mihhail Šerle

(e-post: XXX)

Kostja: Eesti Firma OÜ (registrikood 14164797, e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kord

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada Eesti Firma OÜ ja V. L. vahel 27.09.2023 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus

TLS § 86 lg 1 alusel.

3. Lõpetada Eesti Firma OÜ ja V. L. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates

19.01.2024.

4. Mõista Eesti Firma OÜ-lt V. L. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 1300

eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1207,51

eurot. Kohustada kostjat tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

2-24-10104

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Eesti Firma OÜ esitas 02.07.2024 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Taotluse kohaselt rahuldas Töövaidluskomisjon

06.06.2024. a otsusega asjas nr XXX rahuldas V. L. töövaidlusavalduse Eesti Firma OÜ vastu

osaliselt, tuvastades poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 86 lg 1 alusel,

lõpetades poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.01.2024 ning mõistes Eesti

Firma OÜ-lt V. L. kasuks välja hüvitise 1300 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Eesti Firma OÜ ei

nõustunud otsusega ning vaidlustas selle kohtus.

2. V. L. esitas 20.08.2024 hagi Eesti Firma OÜ vastu järgmistes nõuetes: tuvastada poolte vahel

sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel; lõpetada poolte vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 19.01.2024; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1

alusel netosummas 1300 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2023 kirjaliku töölepingu. Lepingu kohaselt hakkas

hageja töötama XXX arendajana töötasuga 1300 eurot (neto) kuus. Lepinguga sätestatud katseaeg 4

kuud hakkas kulgema hageja tööleasumise päeval 27.09.2023. Lepingu kestvuse ajal täitis hageja

nõuetekohaselt oma töökohustusi, koostades juhendamise all kolm projekti. Igaüks neist erines

keerulisuse poolest (disaini ümber tegemine + kahe uue toote loomine) ja koosnes järgmistest

ülesannetest: turu ja konkurentide analüüs; - interaktsiooni skeemide loomine (eskiisid,

analoogmaketid, wireframe'id); skeemide üleviimine Figma'sse ning low-fi prototüüpide loomine;

kasutajaliidese arendamine vastavalt individuaalsoovitustele toote osas ning lihtsate disainisüsteemide

koostamine; - Hi-fi prototüüpide loomine Figma's; UX-dokumentatsiooni ettevalmistamine

arendajatele edasiandmiseks. Hageja on valmistanud ettekandeid töökäigust ning on esitanud neid

huvitatud pooltele koosolekutel. Lisaks arendas hageja ettevõtte korporatiivsete toodete disaini, mida

levitati klientide ja kolleegide vahel. Selleks täitis hageja ka administratiivseid kohustusi.

Hageja väite kohaselt tundis ta töökohal korduvalt mürgist ja vihast suhtumist kostja juhatuse liikme

A. S. poolt. A. S. pöördus hageja poole nädalavahetustel tööküsimustega, pidevalt pisendas ja

alavääristas hageja tööd, meelestas kollektiivi hageja vastu, kõrgendas vestluses häält, kasutas

halvustavat tooni kõnede ajal. Kui hageja palus teda mitte tülitada isiklike küsimustega ja võtta

ühendust vaid tööülesannetega seotud teemadel, võis A. S. kirjutada mitu sõnumit Messengeri ja

helistada, et hageja kontakteeruks. Hageja katsetele selgitada, et see tõmbab teda tööprotsessist

kõrvale, reageeris A. S. agressiivselt, süüdistas, et hagejal puudub lojaalsus ettevõtte suhtes, kuigi

hageja täitis samal ajal korralikult oma tööülesanded ja palus vastupidi selles takistusi mitte luua.

Mitmel korral, kui hageja palus mitte kontakteeruda tööülesannete väliste juttudega, ähvardas A. S.

vallandada hageja põhjuseid selgitamata.

A. S. teavitas 19.01.2024 hagejat, et tööandja lõpetab hagejaga töölepingu 19.01.2024, see on

käsitletav kostjapoolse ülesütlemisavaldusena. Kostja ei ole selgitanud, mis on lepingu ülesütlemise

põhjus. Selgitusi ei esitatud ülesütlemisavalduses ega ka selle järel. Hageja on küsinud selgitusi nii A.

S.lt kui ka I. N. (mõlemad on juhatuse liikmed). Hageja märgib, et töösuhte ajal ei teinud tööandja

temale ühtegi hoiatust ega andnud muul viisil teada, et hageja täidab oma töökohustusi vääralt. Seega

tuli lepingu ülesütlemine hageja jaoks täiesti ootamatult ning tundub ebaõiglane. Hageja on seisukohal,

et kostja on rikkunud kohustust oma ülesütlemisavaldust põhjendada.

Tõele ei vasta kostja väited ülesütlemisavalduse suulise põhjendamise kohta. Juhatuse liikme

2-24-10104

motivatsiooni ei ole võimalik objektiivselt tuvastada. Etteheited töökorralduse rikkumise, ebaviisaka

suhtlemise ja töökohas alkoholi tarbimise kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole hagejale hoiatusi teinud.

Kostja mainitud töötulemuste puudumist ei saa pidada töölepingu rikkumiseks, mis annaks alust

töölepingu ülesütlemiseks katseajal. Hageja poolt kavandatud disainid ja muud tööd on valmistatud

hea kvaliteediga ning nende kasutamine tööprotsessides on tööandja otsustada.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

leiab, et vaidlus puudub selles, et tööleping on 19.01.2024 kostja poolse ülesütlemisavaldusega

lõppenud. Kostja ei nõustu sellega, et tööleping öeldi üles ilma põhjendusi esitamata. Kostja juhatuse

liige A. S. põhjendas 19.01.2024 kostjale suuliselt ülesütlemist alljärgnevalt: hageja oskused ja võimed

ei vasta tasemele, mida nõutakse töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks (tulemuste puudumine,

töökorralduste ignoreerimine); pidev töödistsipliini rikkumine ja alkoholijoobes viibimine töökohal;

töötaja isikuomandused ei vastanud tasemele, mida tööandja ootas XXX arendaja ega mistahes muu

ametikohal tööülesannete täitmisel (lojaalsuse puudumine, juhatuse liikme sõimamine). Samal päeval

selgitas kostja juhatuse liige I. N. hagejale suuliselt, et leping lõpetakse katseaja eesmärgi mittetäitmise

tõttu.

19.01.2024 on juhatuse liige A. S. põhjendanud hagejale ülesütlemist kirjalikult alljärgnevalt:

Lugupidamisega ja tänuga teie teenistuse eest meie ettevõttes soovime teile teatada, et pärast hoolikat

kaalumist oleme otsustanud teie töölepingut mitte pikendada üle katseaja. Seetõttu lõpetatakse teie

töösuhe meie juures ametlikult alates 19. jaanuarist 2024. Me hindame teie panust meie meeskonnas

töötamise ajal ning täname teid teie töö ja professionaalsuse eest. Kostja leiab, et ülesütlemisavalduse

taoline stiil ja vorm oli tingitud soovist näidata üles viisakust ja lugupidamist ning maandada

võimalikke pingeid poolte vahel.

Kostja leiab, et hagejaga öeldi tööleping katseajal üles põhjusel, et hageja võimed, teadmised ja

isikuomadused ei vastanud tasemele, mis XXX arendaja ametikohal töötades on nõutavad. Kostja

märgib, et ka isikuomaduste, käitumismaneeri ja hoiakute poolest ei sobinud hageja kostja kollektiivi.

Kostja esitas vastuses ka etteheiteid hageja poolt tööülesannete täitmisele. Kostja juhatuse liige on

mitmel korral teavitanud hagejat vajadusest oma käitumist muuta. Hagejale on tehtud kaks hoiatust

töödistsipliini rikkumise ja töökorralduste ignoreerimise kohta, hageja ei ole hoiatustele reageerinud.

19.01.2024 seisuga ei vastanud töösuhe enam kostja huvidele, tulenevalt töö ebapiisavast

tulemuslikkusest ning hageja hoiakute ebasoodsast mõjust kostja töökeskkonnale. Kostjal tekkis ka

kahtlus, et tulevikus võivad tekkida asjaolud, mis lubavad lõpetada töösuhte hagejaga TLS § 88 lg 1 p-

de 2-8 alusel. Kostja heidab hagejale ette ka kiiret pöördumist töövaidluskomisjoni.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmiti 27.09.2023 tähtajatu tööleping (dtl 29-31) töötamiseks

XXX arendajana; katseaeg oli 4 kuud alates tööle asumise päevast; töötasu oli 1300 eurot kuus

netotasuna. Samuti puudub vaidlus selles, et tööleping on 19.01.2024 kostjapoolse kirjaliku

2-24-10104

ülesütlemisavaldusega (dtl 34-35) üles öeldud alates 19.01.2024 ning et hageja on ülesütlemisavalduse

19.01.2024 kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud

tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele.

6. TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et ülesütlemisavaldus on esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja hageja on ülesütlemisavalduse

kätte saanud. Seega on täidetud TLS § 95 lg 1 nõue.

7. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud TLS § 95 lg 2 nõue, s.o tööandja ei ole

ülesütlemisavaldust põhjendanud. Ülesütlemisavalduses (dtl 34-35) ei ole toodud ülesütlemise põhjust.

Ülesütlemisavaldus sisaldab vaid järgmist teksti: käesolevaga teatan Teile, et alates 19.01.2024 on

meie töösuhe lõppenud. Kirjalikku põhjendust ei nähtu ka hageja ning kostja juhatuse liikme A. S.

omavahelisest kirjavahetusest (dtl 105, tõlge dtl 122-123). Seega ei ole täidetud ülesütlemise

formaalsed eeldused.

8. Kostja väite kohaselt on kostja (juhatuse liikmete vahendusel) põhjendanud ülesütlemist suulises

vormis. Hageja on taolisele väitele vastu vaielnud. Kostja väited töölepingu ülesütlemise suulise

põhjendamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

9. Lisaks vorminõudele peavad töölepingu ülesütlemiseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused.

TLS § 86 lg 1 järgi võivad tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja

jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on

vastuolus katseaja eesmärgiga.

10. Kostja vastuväidete kohaselt esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused, s.o töötaja

poolt ebapiisav ülesannete täitmine; hageja võimed, teadmised ja isikuomadused ei vastanud tasemele,

mis XXX arendaja ametikohal töötades on nõutavad; kostja isikuomaduste, käitumismaneeri ja

hoiakute poolest ei sobinud hageja kostja väitel kostja kollektiivi. Hageja on kostja taolistele väidetele

esitanud vastuväiteid. Kohus märgib, et ülesütlemisavaldusest ükski kostja taoline etteheide ei nähtu.

Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis näitavad töötaja mittevastavust katseajal talle esitatud

tööalastele nõuetele. Kohus nõustub Töövaidluskomisjoni otsuse järeldustega selles, et töölepingu

ülesütlemisavalduses ja vastuses toodud asjaoludega pole veenvalt ning usaldusväärselt põhjendatud

töötaja töökohale sobimatus.

11. Kuigi kostja väitel on hagejale tehtud enne ülesütlemist ka kaks hoiatust, siis hageja väitel hoiatusi

tehtud ei ole. Kohtule ei nähtu ühtegi etteheidet hageja ning kostja juhatuse liikme omavahelisest

kirjavahetusest (dtl 58-65) Kohtule ei ole ka tõendatud hoiatuste tegemist hagejale. Samuti ei ole

tõendatud mistahes etteheidete tegemist hagejale enne hageja poolt oma õiguste kaitseks

töövaidluskomisjoni pöördumist.

12. Kostja juhatuse liikme A. S. kirjast hagejale (dtl 105, tõlge dtl 122-123) nähtub vastupidine, s.o

varasemate etteheidete puudumine. Selle kirja sisu ei ole võimalik mõista teisiti kui et hageja töine

panus on olnud kostja jaoks piisav. Väljendeid „lugupidamisega ja tänuga teie teenistuse eest“,

„hindame teie panust meie meeskonnas töötamise ajal ning täname teid teie töö ja professionaalsuse

eest. Soovime teile edu teie edasistes ettevõtmistes ja täname teid, et olete meiega koos olnud“ ei ole

võimalik mõista selliselt, et need sisaldaksid mingisugustki etteheidet hageja töisele panusele. Kostja

väited selle kohta, justkui taoline vorm ja viis olevat tingitud soovist näidata üles viisakust ja

lugupidamist ning maandada võimalikke pingeid poolte vahel, on samuti paljasõnalised, tõendamata ja

ka ilma elulise usutavuseta.

2-24-10104

13. Töövaidluskomisjoni istungil on kostja juhatuse liige väitnud, et hageja sai oma tööga enam-vähem

hakkama (dtl 153) ning probleeme oli vaid isiklike konfliktidega, s.o kostja juhatuse liige ei olnud

rahul sellega, kui hagejale tööülesande andmisel küsis hageja, mis kasu sellest ettevõttele on. Ka on

kostja juhatuse liige väitnud, et hageja näitas kaamerasse keskmist sõrme ning on konfliktne. Kohus

märgib, et ühtegi tõendit konfliktse käitumise kohta ei ole esitatud ning hageja on konfliktide esinemist

ka eitanud. Samas viitab kostja juhatuse liikme selgitus hageja poolt tööga enam-vähem hakkama

saamisele sellele, et kostja etteheited hageja töö kvaliteedile on otsitud ning tagantjärele välja

mõeldud.

14. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et praegusel juhul olid täitmata nii töölepingu

tööandja poolse ülesütlemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 järgi on

seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega

kuulub hageja nõue poolte vahel 27.09.2023 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

TLS § 86 lg 1 alusel rahuldamisele.

15. TLS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine

või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon eeltoodud juhul tööandja või töötaja

taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuivõrd

töölepingu ülesütlemine oli tühine, rahuldab kohus ka hageja teise nõude ning lõpetab töölepingu TLS

§ 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates

19.01.2024.

16. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd kohus on lõpetanud

töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja nõue hüvitise

maksmiseks 1 kuu töötasu ulatuses, s.o netosummas 1300 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas

hagi täielikult. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

18. Hageja menetluskulud on 25.12.2025 nimekirja järgi õigusabikulu 1207,51 eurot, s.o 5,41 tunni

eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu mõistlikud ja põhjendatud suuruses, seda

nii tunnitasu kui ka ajakulu osas. Kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.

19. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-24-10104

Enely Sepp

kohtunik