2-25-4571/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4571

Tsiviilasi

K K A ja A M A hagi A A vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 8 326,98 eurot

Hageja II nõude hind 7 940,70 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: K K A (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Hageja II: A M A (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Hagejate seaduslik esindaja: K V (isikukood: xxx;

elukoht xxx);

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne

Värvimann (e-post: xxx);

Kostja: A A (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Orav (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

11.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A Alt välja:

2.1. K K A kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 24.03.2024 kuni 23.03.2025 eest summas

1 150,71 eurot;

2.2. A M A kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 24.03.2024 kuni 23.03.2025 eest summas

835,56 eurot.

3. Mõista A Alt välja:

3.1. K K A kasuks elatis 718,81 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni K K A täisealiseks

saamiseni;

3.2. A M A kasuks elatis 701,31 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni A M A täisealiseks

saamiseni.

4. Määrata, et A A kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise K V’i pangakontole nr

xxx igakuiselt vastava kuu 5. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja näidates

makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille/kelle eest

2-25-4571

elatist makstakse.

5. Määrata, et A A kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise K V’i pangakontole nr

xxx selgitusega „elatise võlg“ ja ka lapse nime, kelle eest makse tehakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad

elavad emaga.

2. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust viisil, mis tagaks laste igakuiste kulude

täieliku katmise.

3. Laste kulud on samas keskmisest kõrgemad tulenevalt laste harjumuspärasest

elustandardist. Mõlemad lapsed tegelevad ka aktiivselt korvpalliga. Hagejal I on trennid

xxx kuuel korral nädalas, lisaks võistlused nädalavahetuseti. Hageja II treenib keskmiselt

4x nädalas, trennid toimuvad Xxx. Lisaks on tal nädalavahetuseti sageli võistlused.

Hagejate hobiks on ka mäesuusatamine.

4. Kostjale kuulub mitmeid kinnisasju, mille väärtus on minimaalselt 500 000 eurot. Isale

kuulub xxx osa (100%) ning äriühingule kuuluvate kinnistute hinnanguline väärtus 700

000 eurot. Isale kuulub ka sõiduk xxx (2013. a väljalase), mille hinnanguline väärtus on

18 000 eurot. Isa elustiil on keskmisest jõukam ning isal on olnud ja on ka käesoleval ajal

võimalik tasuda hagejatele elatist summas, mis vastab hagejate harjumuspärasele

elustiilile ja isa elustiilile ning katab hagejate igapäevased vajadused.

Emale kuulub 5-toaline eramu, aadressil xxx, mis on tema ja laste elukohaks. Eramu

turuväärtus on ca 450 000 eurot ning kinnistul lasuva pangalaenu jääk on 160 000 eurot.

Igakuine pangalaenu makse on käesoleval ajal 1238,56 eurot kuus. Emale kuulub sõiduk

xxx (väljalaskeaasta 2015), mille hinnanguline väärtus on 12 500 eurot, ning mis on

igapäevases kasutuses ema ja laste transportimiseks. Ema igakuine töötasu moodustab

netotasuna 3865 eurot.

2(23)

2-25-4571

5. Hagejate igakuised keskmised kulud on:

Kulud

Hageja I

Hageja II

Eluasemekulud

Kõrvalkulud

101,38

101,38

Kulutused Toidule

Kulutused transpordile

Sidekulud

Kulutused tervishoiule

Kulutused hügieenitarvetele

Kulutused

lapse

koolikohustuste täitmiseks

Kulutused

riietele

ja

jalanõudele

Kooliaasta lõpureis

korvpallitrennid

välis- ja siseriiklikud

võistlused

korvpallilaager

Reisid

Prillid, läätsed

Juuksur

Taskuraha

sõprade sünnipäevakingid,

jõulukingid

lapse sünnipäeva pidamine

ca 500 €/aastas

41,67

41,67

arvuti soetamise kulu ca 700

€/3 aasta peale

19,44

19,44

mobiiltelefoni soetamise

kulud ca 700 €/3 aasta peale

19,44

19,44

ortotontiline ravi

187,50

Autokool pärast lapse 16-

aastaseks saamist (1320

eurot)

36,67

Põhikooli lõpetamine

Kokku:

1930,43

1844,60

6. Hagejate lastetoetus 80 eurot lapse kohta laekub hagejate seaduslikule esindajale.

7. Kostja ei ole täitnud hagiavalduse esitamisele eelnevalt oma kohaselt oma laste

ülalpidamiskohustust hoolimata asjaolust, et laste ema on seda kostjalt korduvalt nõudnud.

Hageja I tagasiulatuva elatise nõue moodustub samadest kuludest nagu on ülal toodud

(925,22 eurot), ent millest on maha arvatud eelmise aasta kooli lõpureisi kulu (10 eurot

kuus) ja lapse sünnipäeva pidamise kulu (20,83 eurot kuus), kuivõrd eelmisel aastal tasus

kostja laste emale enda osa nimetatud kuludest. Lisaks on maha arvestatud ka

ortodontilise ravi kulu (93,75 eurot kuus), kuivõrd eelmisel aastal nimetatud kulu hagejal I

veel ei olnud. Seega moodustab hageja I tagasiulatuva elatise nõue 800,63 eurot

3(23)

2-25-4571

kalendrikuus. Kuivõrd kostja tasus hageja I ülalpidamiseks 2024. a 150 eurot

kalendrikuus, kuulub kostjalt seega perioodil 24.03.2024 – 31.12.2024 väljamõistmisele

täiendavalt 6023,57 eurot. Perioodi 01.01.2025. kuni 23.03.2025. a. eest, mil kostja tasus

hageja I ülalpidamiseks 200 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt väljamõistmisele

täiendavalt kokku 1646,89 eurot. Kokku moodustab hageja I tagasiulatuv elatise nõue

kostja suhtes seega kogusummas 7670,46 eurot.

Hageja II tagasiulatuva elatise nõue moodustub samuti samadest kuludest nagu on ülal

hageja II kulude tabelis toodud (882,30), ent millest on maha arvatud igakuine

mobiiltelefoni kulu (12,50 eurot), kooliaasta lõpureisi kulu (10 eurot), korvpallitrenni kulu

(35 eurot), välis- ja siseriiklike võistluste kulu (42,50 eurot), ja lapse sünnipäeva kulu

(20,83 eurot) kuivõrd eelmisel aastal tasus isa nimetatud kulud emale ning prillide,

läätsete kulu (15 eurot), autokooli kulu (18,33 eurot) ja põhikooli lõpetamise kulu (50

eurot), kuivõrd eelmisel aastal neid kulusid hagejal II veel ei olnud. Seega moodustab

hageja II tagasiulatuva elatise nõue 678,13 eurot kalendrikuus. Kuivõrd kostja tasus

hageja II ülalpidamiseks 2024. a 150 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt seega perioodil

24.03.2024. kuni 31.12.2024. a. väljamõistmisele täiendavalt kokku 4889,46 eurot.

Perioodi 01.01.2025. kuni 23.03.2025. a. eest, mil kostja tasus hageja II ülalpidamiseks

200 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendavalt kokku 1311 eurot.

Kokku moodustab hageja II tagasiulatuv elatise nõue kostja suhtes seega kogusummas

6200,46 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad mõista kostjalt:



Hageja I ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 925,22 eurot alates 24.03.2025

kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



Hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni

23.03.2025. a ühekordses summas 7670,46 eurot.



Hageja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 882,30 eurot alates 24.03.2025.

a kuni hageja II täisealiseks saamiseni



Hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni

23.03.2025. a ühekordses summas 6200,46 eurot.

Hagejad paluvad määrata, et:



edasiulatuv elatis tuleb kanda K V’i pangakontole nr xxx igakuiselt vastava kuu 5.

kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja ka lapse nime, kumma eest makse

tehakse.



tagasiulatuv elatis tuleb tasuda K V’i pangakontole nr xxx, selgitusega „elatise

võlg“ ja ka lapse nime, kumma eest makse tehakse.

9. Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Teadvalt ebaõiged ja tõendamata

on kostja väited, justkui veedaksid hagejad kostja juures igakuiselt 7-8 ööpäeva.

10. Ebaõige on väide, justkui elaks hagejatega püsivalt 5 inimest. Vastab tõele, et hagejate

elukohas ööbib vahel ka laste ema uue elukaaslase alaealine laps, ent nimetatud ööbimised

ei anna alust lugeda nimetatud last püsielanikuks ja seega jagada hagejate elamiskulusid

viiega.

4(23)

2-25-4571

11. Käesoleval juhul ei puutu asjasse vanemate vahelised varalised suhted enne lahkuminekut

ning asjaolu, et vanemad jagasid omavahel lahku minnes vara, mille tulemusel kolisid

hagejad koos emaga vanemate ühisest elukohast ära ning sinna jäi elama kostja oma uue

elukaaslasega. Samas on ekslik kostja vastuse p-s 10 toodud väide, justkui oleks kostja

finantseerinud hagejate elukoha omandamist ja seetõttu ei saa temalt nõuda sama

elamispinna eest kasutuseeliseid. Mõlemad vanemad elavad eramus (ka kostja eramu on

5-toaline), seega on vanemate elamispinna standard samaväärne ja hagejatele

harjumuspärane. Kuidas vanemad lahku minnes oma vara jagasid, ei oma käesolevate

elatise nõuete lahendamisel tähtsust, kuivõrd kõnealune vara jagamine ei puudutanud

mingil moel kostja poolt hagejate ülalpidamist.

12. Lapsed on seega veetnud isaga keskmiselt 3-4 ööd kuus. Tütar A M on viibinud isa juures

pärast kooli nädala sees kolmel päeval nädalas 1-2 tundi.

13. Vastab tõele, et hageja II breketite kulu (2113,50) tasus kostja. Nimetatud kulu ei ole

hageja II oma elatise nõuete esitamisel sisse arvestanud. Laste ema on 10.05 2025. a

seisuga tasunud breketite hoolduskulusid summas 2080 eurot. Kuna tütre ravi pole veel

lõppenud, on lapse breketi ravi kogukulu käesoleval ajal teadmata.

14. Kuivõrd poja juhilubadega seotud kulu kandmine oli isa ainuisikuline otsus, ei ole kostjal

võimalik nimetatud kulu laste emalt sisse nõuda ega tasaarvestada.

15. Kostja vastuse lisas 14 näidatud pojale makstav taskuraha ei vasta täies ulatuses tõele –

11.06.2024. a pojale tehtud ülekanne 1000 eurot on isa kingitus pojale põhikooli

lõpetamise puhul. 11.08.2024. a tehtud ülekanne summas 100 eurot on poja töötasu isa

juures töötamse eest ning 21.08.2024. a tehtud ülekanne summas 50 € on isa kingitus

pojale sünnipäeva puhul.

16. Käesoleval juhul ei eksisteeri vanemate vahel kokkulepet, et kostja saaks täita hagejate

ülalpidamise kohustust seaduses sätestatust erineval viisil. Ei vasta tõele, et vanemate

vahel on kokkulepe, et suuremad ostud tasuvad vanemad eelnevalt kooskõlastatult ja

võrdselt.

17. Mäesuusa varustuse hüvitamist (kiivrid, prillid, suusad jne) ei ole hagejad hagiavalduses

kostjalt nõudnud ja nimetatud kulu on kandnud laste ema.

18. Asjaolu, et kostjale ei meeldi hagejate kommunaalkulude suurus, ei tähenda, et hagejate

esitatud arvestus oleks ebaõige.

Kuivõrd mõlemad hagejad on teismelised ning hageja I toiduportsjonid on eriti suured,

siis tuleb hagejatele nõutud mõistlik toidukulu välja mõista.

Hageja II jõuab pärast trenne xxx tagasi ca 19.00 - 19.30 paiku. Kui ta on isa juurest

rongiga trenni läinud, siis koolikott jääb isa juurde. Tavaline praktika on, et ema sõidab

lapsele xxx rongile vastu, siis minnakse koos xxx isa juurde koolikotti ära tooma (isa seda

kunagi ise ära ei too) ja siis liigutakse koos lapsega koju xxx. Hageja I trennid lõppevad

Xxx kell 21.00 või 21.30. Et laps kiiremini ja ajasäästlikumalt koju ja magama jõuaks,

käib ema tal nii hilistel tundidel autoga vastas. Kaugematele võistlustele liiguvad lapsed

enamasti ühise transpordiga, aga Tallinna ja Harjumaa piires tuleb lapsi võistlustele

üldjuhul vanematel endil transportida. Isa lapsi ei transpordi. Rongijaam asub xxx kodust

lapsele ca 40 min jalutuskäigu kaugusel. Koolibuss väljub xxx peatusest hommikuti kell

7:29, kool algab xxx kell 8.15, autoga väljub ema lastega kodust kell 7.50-8.00, mis

5(23)

2-25-4571

võimaldab lapsele hommikul väga vajaliku 20 - 30 min pikema une aja. Lisaks ei soovi

lapsed koolibussiga sõita, kuna see ajab neil südame pahaks ja siis on laste koolipäev

rikutud.

Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on tasunud hageja II mobiili sidekulu, mistõttu ei ole

hageja II vastavat kulu ka arvestanud tagasiulatuva elatise nõude sisse. Kuivõrd kohus

mõistab kostjalt elatise välja ja siis kostja enam ühtegi lisakulu hagejate eest ei tasu,

mistõttu tuleb nimetatud kulu arvata hageja II edasiulatuva elatise nõude sisse ning

vastavas osas saab laste ema hiljem teha kostjaga tasaarvestuse. Hageja I telefonikulu ei

ole kostja tasunud.

Hagejal II on xxx ja xxx ning ta vajab xxx igapäevaselt mitmeid xxx ja xxx samaaegselt,

mis automaatselt tõstavad hageja II hügieenitarvete kulu märkimisväärselt.

Hageja I 2024. a korvpallitrenni riietuse kulu oli 207,40 eurot. Elatisenõuetes toodud

kulutused riietele ja jalanõudele on reaalsed ja põhjendatud kulud, mis on tõestatavad

hagejate ema pangakonto väljavõttega ja kuludokumentidega. Täiendavalt märgivad

hagejad, et kostjal on juurdepääs ka pangakontole, kuhu ta kannab laste raha ning sealt on

talle nähtavad kõik sellel kontol toimuvad tehingud. Lisaks on vanemate vahel kokkulepe,

et kostja võib alati küsida, kui ta ei saa aru, milleks kulutusi tehtud on. Kostja ei ole

kordagi laste emale ette heitnud, et laste riiete kulud on liiga suured.

On tõsi, et kostja on tasunud hageja II korvpallitrennide eest, mistõttu ei ole nimetatud

kulu ka arvestatud hageja II tagasiulatuva nõude sisse. Osas, milles kostjalt mõistetakse

välja hageja II edasiulatuv elatis, saab laste ema tasaarveldada kostjaga juba kostja poolt

tasutud kulud, mis on arvestatud elatise sisse. Sama põhimõte rakendub ka hagejate

korvpallilaagrite ning korvpallivõistluste kulude osas, ehk ka need tuleb arvestada

hagejate elatiste summade hulka ja kostja poolt tasutud osas kattuvas ulatuses

tasaarvestada.

Hagejad reisisid oma vanematega koos perena, sh välisreisidel ka ajal, mil hagejate

vanemad elasid veel koos. See vastab laste ja vanemate harjumuspärasele elustandardile.

Lastele reisimine väga meeldib, lisaks avardab see ka palju nende silmaringi, mistõttu on

mõistlik, et ka isa neile reisimist võimaldab või tasub sellega seonduvad mõistlikud kulud.

Arvestades isa elustandardit, on seega õiglane ja põhjendatud, et ta hüvitab osaliselt ka

laste reisimise kulud, kuivõrd vaidluse all ei ole asjaolu, kas isa saab seda lastele

majanduslikult lubada, vaid ta ei ole siiani soovinud seda lubada.

Hagejatele ei ole ostetud kõige kallimaid prille ega ka kallimaid läätsesid. Keskmine

prillipaar koos raami ja klaasidega maksab vahemikus 300 – 600 eurot. Laste ema ostis

lastele käesoleva aasta aprillis uued prillid 50% soodustusega ja sellest hoolimata maksis

üks prillipaar ligi 300 eurot. Prillid on mõlemale lapsele vajalikud kaugele nägemiseks,

läätsed aga trennides ja võistlustel osalemiseks.

Juukselõikus koos pesuga maksab 28 eurot. Xxx ilusalongis maksab meeste lõikus 25 – 35

eurot. Hageja I käib juuksuris iga kuu.

Ema ei kanna lastele taskuraha igaks juhuks, vaid igapäevasteks vajalikeks kulutusteks.

Nõudes toodud hagejate taskuraha kulu on reaalne kulu, mis lastel kulub, et nad saaksid

selle eest osta rongipileteid, süüa trennide/kooli vahepeal, võistlustel jms. Seda raha ei

kasuta nad suvaliselt. Hageja II taskuraha on hageja I taskurahast väiksem seetõttu, et tütar

on platvormil xxx müünud oma või pere riideid ja kasutanud sellest saadud raha oma

6(23)

2-25-4571

taskurahana. Käesolevaga esitab laste ema ka ülevaate, kuhu kulub hageja I taskuraha ja

kuhu kulub hageja II taskuraha.

Hagejate sõprusringkonnas on välja kujunenud, et sünnipäeval pannakse kingituse

ümbrikusse vähemalt 20 eurot. Hageja II sõprusringkonnas vahetatakse ka jõulukingitusi.

Hagejad ei ole nõudnud elatise nõudes kostjalt sünnipäevade pidamise kulu, kus laste ema

tähistab koos lastega nende sünnipäevi pereringis. Hagejad küsivad hagides kulusid, mis

on kulunud hagejate sünnipäevade pidamisele koos hagejate sõpradega, mis ongi just

hagejatele mõeldud sünnipäevapeod, mida sõpradega tähistada, mitte emale ega isale

mõeldud hagejate sünnipäevad pereringis.

Tänapäeval teevad lapsed enamuse kodutöödest arvutis isegi, kui mõni konkreetne

kodutöö on hiljem tarvis välja printida paberkandjal. Ilma koduarvutita ei oleks hagejatel

võimalik oma koduseid ülesandeid ettenähtud viisil täita.

Kostja leiab, et laste mobiiltelefonide soetamise kulu tuleb lugeda nulliks, kuivõrd

hagejad said mobiiltelefonid jõuludeks. Kostja ei panustanud hagejate mobiiltelefonide

soetamisse.

Vastab tõele, et poja autokooli kulud maksis kostja. Samas, kui kostja võimaldas pojale

juhilubade tegemise, on põhjendatud, et samad võimalused tagatakse ka tütrele, kelle

juhilubade tegemise kulus osaleks ka laste ema nagu on hagiavalduses vastava nõude

arvestuses ka näidatud.

Hageja I on käinud ortodondi juures ning hetkel on pooleli tema raviplaani arutelu (lisa

16), aga ortodont on laste emale öelnud, et ka pojale tuleb panna breketid. Kostja viide, et

tema maksis hageja II breketite panemise kulu, on asjasse puutumatu hageja I vastava

nõude hindamisel. Esiteks on laste ema kandnud hageja II breketite hooldamise kulu, mis

tänaseks päevaks on peaaegu võrdne kostja kantud kuluga. Teiseks on nii breketite

panemise kui ka hoolduse kulu tänaseks tõusnud ning tõuseb ka edaspidi, mistõttu on

hageja I elatise nõudes sisalduv breketite nõue ilmselt tegelikust kulust väiksem. Laste

ema ei suuda üksinda kanda nii hageja I breketite panemise kui ka hooldamise kulu.

Selge on, et hageja II lõpetab põhikooli järgmisel aastal, millega kaasnevad samuti

märkimisväärsed kulud. Hageja II vastav kulunõue elatise nõude sees põhineb hageja I

põhikooli lõpetamise kuludel, hoolimata asjaoludest, et tänu elukallidusele ja käibemaksu

tõusule saavad hageja II põhikooli lõpetamise kulud olema ilmselgelt kõrgemad.

19. Enne elatise nõudega kohtusse pöördumist esitas laste ema korduvalt kostjale hagejate

tegelike kulude detailseid arvestusi ja palus korduvalt kostjal tasuda hagejatele elatist

vastavalt hagejate tegelikele ja vajalikele kulude suurusele. Kostja keeldus sellest ja

soovitas laste emal pöörduda kohtusse.

20. Hagejate harjumuspärane elustandard on oluliselt kõrgem kui keskmise lapse oma,

kuivõrd hagejate vanemate (eelkõige kostja) elustandard on kordades kõrgem kui

keskmise lapse elustandard.

21. Laste emale kuuluvad aktsiad väärtuses 3581,39 eurot ning 50% osalus xxx OÜ-s, ent

laste ema ei ole nimetatud osaühingu tegevuses juba aastaid osalenud ega sealt tulu

saanud. Isa varaline seis on kordades parem kui laste ema oma. Emale ja isale kuuluvad

eramud, milles pooled elavad, on sama suurusega ja sarnase väärtusega. Ema töötasu on

7(23)

2-25-4571

küll suurem, kuid ema osalus ülal nimetatud osaühingus ei too emale tulu. Kostjale

kuuluva osaühingu poolt kostjale tasutavate dividendide suurust hagejad täna ei tea, aga

arvestades kostja elustiili, ei ole eluliselt usutav, et kostja elab vaid sissetulekust 1000

eurot kuus. Mõlemale vanemale kuulub hagejatele teadaolevalt sõiduk, millest kostjale

kuuluv sõiduk on veidi väärtuslikum, aga nimetatud sõidukite väärtuse vahe ei ole suur.

Hagejatele teadaolevalt kasutab kostja igapäevaselt aga ca 100 000 eurot maksvat sõidukit

(xxx, väljalaskeaastaga 08.10.2024. a), mis tõenäoliselt on registreeritud kostajale kuuluva

OÜ xxx nimele. Lisaks kuuluvad kostjale vähemalt kuus hagiavalduses viidatud

kinnisasja ning kostjale kuuluva osaühingu väärtus on selgelt üle miljoni euro, kuivõrd

selle jagamata kasum on juba peaaegu miljon ning osaühingule kuuluvad omakorda veel

neli kinnistut. Seega nähtub ülaltoodust, et isegi kostja vara pinnalt, millest hagejad on

käesoleval ajal teadlikud, on ilmne, et kostja varaline seis on kordades parem kui laste

ema varaline seis.

PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks

võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades

ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki

vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56- 15, p 12). Eelnevast tulenevalt on isegi

käeoleva info põhjal kostja varalise seisu osas juhul selge alus kalduda kõrvale vanemate

võrdsuse põhimõttest ning kostja varade ja sissetulekute kindlakstegemisel tuleb kostja

kanda jätta proportsionaalselt suurem osa hagejate elatise summadest.

22. Swedbank AS ja LHV AS poolt esitatud kostja pangaväljavõtetest nähtub, et lõviosa

kostja regulaarsetest sissetulekutest laekub kostjale talle kuuluva osaühingu xxx töötaja, T

T kaudu. Kostja elustiil on luksuslik ning tal on piisavalt sissetulekuid ja varalisi

vahendeid, et pidada hagejaid ülal hagejatele harjumuspärases elustiilis ning hagis toodud

ulatuses.

LHV kontole nr xxx kannab kostja oma igakuise töötasu summas 1000 eurot, mis on vaid

murdosa kostja sissetulekutest. Lisaks nähtub kontolt, et kostja tavapärane elustiil hõlmab

lennureise xxx jne. Samuti sisaldab see erinevate kontsertide, teatrietenduste ja muude

meelelahutuslike ürituste järjepidevat külastamist. Täiendavalt nähtub antud konto

väljavõttest, et kostja toetab igakuiselt oma elukaaslast, K K. Perioodil märts 2024. a kuni

märts 2025. a on kostja teinud ülekandeid oma elukaaslasele summas 16 398,34 eurot ehk

keskmiselt 1366 eurot kuus (sh Swedbank kontolt).

LHV kontot nr xxx kasutab kostja igapäeva makseteks. Kõnealusest kontost nähtub kostja

tegelik luksuslik elustiil, mille puhul külastab kostja pidevalt kalleid restorane (xxx jne) ja

hotelle (xx jm). Lisaks soetab kostja riideid, jalanõusid ja ehteid tavapäraselt Tallinna xxx

jne, mille hinnad on üldteada olevalt keskmisest kõrgemad.

Kostja Swedbank kontost nr xxx nähtub, et ka nimetatud kontot kasutab kostja

igapäevaselt. Kõnealuselt kontolt ilmneb samuti kostja luksuslik elustiil, mh, et kostja

järjepidevalt reisib, sh välismaal, viibib Eestis hotellides, restoranides ning ostleb kallites

kauplustes, sh juveelipoodides. Lisaks nähtub antud kontolt, et kostjale teeb igakuiselt

tuhendetes eurodes ülekandeid kostja pikaaegne töötaja kostjale kuuluvas OÜ-s xxx, T T.

Kostja töötaja on aastase perioodi jooksul kandnud kostjale kokku 87 648 eurot, ehk

keskmiselt 7300 eurot kuus. Seega koos kostja sümboolse ametliku töötasuga

moodustavad kostja igakuised sissetulekud kokku ca 8300 eurot kalendrikuus.

8(23)

2-25-4571

Kostja varade ja sissetulekute juurde hagejate elatise arvestamisel tuleb arvestada ka

kostjale kuuluva OÜ xxx jaotamata kasum, mis 2024. a seisuga oli 1 173 100 eurot

olukorras, kus kostja on osaühingu ainuosanik. Samuti kuuluvad arvestamisele kostjale

kuuluvad kinnisasjad.

Kostjal puuduvad kontoväljavõtetest nähtuvalt laenud ja liisingud ehk arvestatavad

igakuised kohustused, mida tuleks arvesse võtta elatise arvutamisel.

23. Krediidiasutuste poolt esitatud teatistest nähtub, et laste emal on arveldusarved ainult AS-

is Swedbank ning tal on kolm arveldusarvet.

Kontolt nr xxx nähtub, et nimetatud kontole laekub igakuiselt vaid kostja poolt tasutav

laste elatis, mis ei ole laste ema sissetulekuna arvestatav.

Kontolt nr xxx nähtub, et antud kontot on laste ema kasutanud maksete tegemiseks oma

teistelt kontodelt, seega ka antud kontole ei laeku laste emale sissetulekuid.

Kontolt nr xxx nähtub, et antud kontot kasutab laste ema igapäevaseks arveldamiseks ning

nimetatud kontole laekuvad ka tema sissetulekud. Kõnealuselt kontolt nähtub, et laste

emale laekub igakuiselt töötasu ning korra aastas on talle tööandja poolt tasutud ka

preemiat ja boonust, mille suurused on aga varieeruvad, kuivõrd tegemist on

tulemustasudega ning mis ei ole käsitletavad püsiva sissetulekuna, kuivõrd nende suurus

ega saamine pole tagatud. Lisaks on tööandja tasunud laste emale igakuiselt isikliku

sõiduauto kasutamise kompensatsiooni ning töölähetuse arveid ja lähetuse päevaraha, mis

on aga tasutud töökulutuste katteks ning ei ole seetõttu samuti käsitletavad laste ema

sissetulekuna. Laste emale laekub ka peretoetus summas 160 eurot, mida hagejad on oma

nõuete esitamisel juba arvestanud. Samuti on laekunud väikesed summad dividendidena

aktsiatelt, mida lapse ema oma varade koosseisus välja toonud oma 23.05.2025. a

menetlusdokumendis.

Seega ülaltoodust nähtuvalt on nii laste ema varaline seis kui ka sissetulekute suurus

kordades väiksemad kui kostjal, mistõttu on käesoleval juhul põhjendatud kostjalt elatise

väljamõistmisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest ning jätta hagejate elatise

proportsionaalselt suurem osa vastavalt kostja varalise seisundi proportsioonile kostja

kanda.

KOSTJA VASTUS

24. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja täidab hagejate suhtes ülalpidamiskohustust

nii vahetult kui ka elatise tasumise teel summas 400 eurot kuus. Vanemate kokkuleppel

kannavad nad võrdselt hagejate suuremaid ja põhjendatud väljaminekuid.

25. Hagejad elavad küll emaga, kuid veedavad kostja juures igakuiselt keskmiselt 7-8

ööpäeva. Hagejad on kostja juures ühe öö igal nädalal, ühe nädalavahetuse kuus,

koolivaheaegadel ja hagejate ema välisreiside ajal. Lisaks viibib tütar A M kostja juures

peale kooli kõikidel koolipäevadel.

26. Hagejate puhul ei ole tegemist lastega, kelle igakuised vajadused oleksid suuremad, kui

Eesti keskmiste laste omad. Hagejad ei käi tasulises koolis ega tarbi kallist mahetoitu.

Hagejad käivad tavakoolis ja ühes korvpallitrennis, mille kulud katavad vanemad võrdselt.

Hagiavalduses toodud hagejate igakuised vajadused ei ole tõendatud ega põhjendatud,

mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

9(23)

2-25-4571

27. Hagejate elukohas elab üle nädala ka ema uue elukaaslase alaealine laps. Majas elab

kokku 5 inimest.

Olukorras, kus kostja on finantseerinud 113 000 euro ulatuses hagejatele uue elukoha

omandamist, ei saa temalt täiendavalt nõuda sama elamispinna eest kasutuseeliseid.

Hagejate ema ainuisikuline otsus oli osta just 5-toaline eramu xxx kinnistul.

28. Regulaarselt viibivad hagejad kostja juures ühe nädalavahetuse kuus reedest-pühapäevani

ja iga nädal ühe ööpäeva. Täiendavalt veedavad hagejad kostja juures koolivaheajad,

pikemad perioodid suvel ja ajal, mil hagejate ema viibib tööalastel välisreisidel. Ajal, mil

hagejad viibivad kostja juures, kannab kostja vahetult nendega seotud kulud, sh elamise-

ja toidukulud.

Siiani viibib A M kostja juures igal koolipäeval peale kooli kuni õhtuste trennide alguseni.

A M sööb koolipäevadel koolis ja enne trenne kostja juures, mistõttu puuduvad emal

nädalasiseselt ulatuslikud toidukulud seoses A Mga.

29. Vanemate kokkuleppe kohaselt tasub kostja kõik A M korvpallitreeningutega seotud

kulud ja hagejate ema kõik K Ki korvpallitreeningutega seotud kulud. Kostja esitab

tõendina enda konto väljavõtte, milline tõendab, et kostja on tasunud kuni 2025. aastani A

M korvpallikooli igakuised kuumaksed summas 70 eurot kuus ja alates 2025. aastast

summas 85 eurot kuus. Igakuisele kuutasule lisanduvad võistluste ja laagrite tasud

vahemikus 200-350 eurot. Ka need kulud kannab A M eest kostja.

Vastavalt vanemate kokkuleppele, tasub kostja A M mobiilipaketiga seotud kulud

summas 19,52 eurot ja hagejate ema tasub K Ki mobiilipaketiga seotud kulud.

Kuivõrd hagejate emal puudusid vastavad rahalised vahendid, tasus kostja A M breketite

paneku kulud summas 2 113,50 eurot. Breketite hoolduskulud jäid kokkuleppel hagejate

ema kanda.

Lisaks tasus kostja ainuisikuliselt K Ki autokoolikulud summas 1270 eurot. Ühtlasi annab

kostja hagejatele vastavalt vajadusele taskuraha.

30. Kostja vaidleb vastu tabelis toodud kuluartiklitele ja nende suurusele alljärgnevalt:



Eluasemekulud - Arvestades, et hagejad elavad elamispinnal, mis on osaliselt soetatud

kostjalt saadud rahalistest vahenditest, ei saa kostjalt täiendavalt nõuda sama

elamispinna eest kasutuseeliseid. Eluasemekulu on seega mõlema hageja puhul 0

eurot. Hagejad ei pea elama 5-toalises majas, mille kõiki ruume nad ilmselgelt ei

kasuta.



Kommunaalkulud – Arvestades, et hagejad elavad 5-toalises majas, mille kõiki ruume

nad ei kasuta, ei ole põhjendatud jagada kommunaalkulusid 4-ga. Hagejate osa

kommunaalkuludest ei ole suurem, kui 40 eurot hageja kohta kuus. Kostja osa sellest

on 20 eurot kuus hageja kohta.



Kulutused toidule – Arvestades, et hagejad söövad koolipäevadel koolis ja A M pärast

kooli kostja juures ning ühe nädalavahetuse kuus ja iga nädal ühe ööpäeva veedavad

hagejad kostjaga, kannab kostja vahetult osaliselt hagejate toidukulud. Hagiavalduses

toodud toidukulude suurus ei ole tõendanud. Seetõttu ei ole hagejate kulud toidule

10(23)

2-25-4571

ema juures suuremad, kui 100 eurot hageja kohta. Kostja osa sellest on 50 eurot hageja

kohta kuus.



Kulutused transpordile – Hagejate elukohast (maja eest) käib tasuta buss xxx kooli.

Trennidesse saab rongiga. Võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Põhjendatud

kulu on 10 eurot kuus, kostja osa sellest on 5 eurot kuus hageja kohta.



Lapse mobiiltelefonikulud – Vaidlus puudub selles, et seda kulu tasub kostja, mistõttu

elatise hulka arvata ei saa. Summa on 0.



Kulutused riietele ja jalanõudele – Vormid antakse hagejatele korvpallikooli poolt.

Sõltumata sellest, et hagejad tegelevad korvpalliga, ei pea neile iga kuu ostma uusi

trenniriideid ja – jalanõusid. Põhjendatud kulud hageja kohta on 80 eurot kuus, millest

kostja osa on 40 eurot kuus hageja kohta.



Korvpallitrennid – Arvestades, et A M korvpallitrennide eest tasub kostja ja Ki

korvpallitrennide eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja

elatise hulka ei kuulu. Korvpallitrennide tasu tuleb lugeda 0 euroks.



Välis- ja siseriiklikud võistlused – Arvestades, et A M võistluste eest tasub kostja ja

Ki võistluste eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise

hulka ei kuulu. Välis- ja siseriiklike võistluste tasu tuleb lugeda 0 euroks.



Korvpallilaager – Arvestades, et A M korvpallilaagrite eest tasub kostja ja K Ki

korvpallilaagrite eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja

elatise hulka ei kuulu. Korvpallilaagri kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Reisid- Kumbki vanem tasub lastega reisimise kulud ise. Kostjat ei saa panna fakti

ette, et ta peab hüvitama reisikulud, mille valikus tal mingit sõnaõigust ei ole. Veelgi

enam, kostja käib samuti lastega reisimas ja ka Eestis spaades puhkamas, millist kulu

talle hagejate ema ei hüvita. Reisimise kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Prillid, läätsed - Ei ole põhjendatud osta kõige kallimaid prille. Kostja loeb

põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.



Juuksur - Ei ole põhjendatud käia kõige kallima juuksuri juures. Kostja loeb

põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.



Laste taskuraha – Ei ole põhjendatud anda hagejatele igakuiselt taskuraha summas 100

eurot ja 60 eurot. Taskurahaks piisab 50 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 25

eurot hageja kohta.



Sõprade sünnipäevakingid - Põhjendatud 10 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 5

eurot hageja kohta.



Lapse sünnipäeva pidamine – Hagejate sünnipäevasid tähistavad vanemad hagejatega

eraldi. Kostja ei ole hagejate ema poolt korraldatud peole kutsutud, mistõttu korraldab

kostja alati hagejatele eraldi sünnipäeva tähistamise. Sel aastal pidas kostja A M

sünnipäeva xxx ja kandis kõik sellega seotud kulud. Hagejate sünnipäevade pidamise

kulu tuleb lugeda 0 euroks.

11(23)

2-25-4571



Arvuti soetamise kulud - arvestades, kui vähe on hagejatel arvutis vaja teha koolitöid,

ei ole eraldi arvuti soetamine põhjendatud. Hagejad saavad vajadusel kasutada

koolitöödeks arvutit kostja juures. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Mobiiltelefoni soetamise kulud – Hagejad said mobiiltelefonid jõulukingiks, mistõttu

tuleb kulu lugeda 0 euroks.



Autokool – K Ki autokoolitasu maksis kostja. A Ml on mitu aastat aega enne, kui

hakkab juhilube tegema. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Ortodontiline ravi – A M breketite eest maksis kostja. K Kile ei ole ortodontilist ravi

määratud. Juhul, kui see on tervislikel põhjustel vajalik, tasub selle eest riik. Elatise

hulka ei saa arvestada kuluartikleid, mida ei eksisteeri. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Kooli lõpetamised – A M lõpetab põhikooli järgmisel aastal. Seda kulu ei saa

arvestada etteruttavalt elatise sisse. K K lõpetab keskkooli kahe aasta pärast, kui ta on

juba 18-aastane. Ka seda kulu ei saa arvestada elatise sisse. Kulu tuleb lugeda 0-

euroks.

31. Hagejate emale laekub igakuiselt lastetoetus, mistõttu peaks kostja elatist vähendama veel

40 euro võrra hageja kohta.

32. Hagejate vanusevahe on vähem kui 3 aastat, mistõttu tekib teatav mastaabisääst, mis

vähendab kostja poolt tasutava elatise suurust veelgi.

33. Samad vastuväited esitab kostja tagasiulatuva elatise nõudele. Veelgi enam, tagasiulatuva

elatise sisse ei saa arvestada neid kulusid, mis ei ole vastaval perioodil tekkinud, sh

hagejate kooli lõpetamise, K Ki breketite ja A M autokooli kulusid. K Ki autokooli ja A

M breketite kulu tasus kostja. Hagejad ei saa nõuda kostjalt kulude hüvitamist topelt.

Hagejad ei ole esitanud kostjale elatise suurendamise nõuet kohtuväliselt hagiavalduses

esitatud perioodi eest, mistõttu neil puudub tagasiulatuva elatise nõude esitamiseks 12 kuu

eest õiguslik alus. Kostja palub kohtul jätta tagasiulatuva elatise nõue täies ulatuses

rahuldamata.

34. Kostja töötab endale kuuluvas ettevõttes xxx OÜ ja saab igakuiselt palka summas 1000

eurot. Kostja ei vaidle vastu, et talle kuulub hagiavalduses toodud vara, kuid kostja ei

nõustu varade väärtustega.

35. LHV kontole xxx laekub kostja püsiv sissetulek xxx OÜ-lt summas 1000 eurot kuus. Muu

püsiv sissetulek kostjal puudub. Swedbankis on kostjal hoiukontod ja oli arvelduskonto

xxx, millele laekusid T T antud laenu tagasimaksed. Laenusuhe on tänaseks lõppenud ja

laen täies ulatuses tasutud.

36. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on laste ülalpidamise keskmine arvestuslik kulu

2025. aastal Eestis 565 eurot lapse kohta kuus ehk kahe lapse eest 1130 eurot. See

sisaldab toidu, riiete, jalanõude, eluaseme, transpordi, side, vaba aja, huvihariduse ja muid

otseseid kulusid.

Ulatuslikke reisikulusid ei arvestata laste ülalpidamiskulude hulka. Kui vanem soovib

lastega reisida, kannab ta ise sellega kaasnevad kulud.

12(23)

2-25-4571

Hagejad väidavad, et nende kulud kokku on suuruses 3785,04 eurot kuus. See tähendab

kolm korda suuremad, kui Eesti keskmiste laste kulud. Kostja leiab, et sellises suuruses

laste kulud ei ole mingil viisil põhjendatud, eriti arvestades asjaolu, et hagejate ema

sissetulek on 3865 eurot. Ka hagejate ema enda sissetulek ei võimalda hagejatele tagada

sellist elustandardit nagu hagejate ema väidab hagejatel olevat. Kuivõrd kostja ei ole

kunagi olnud nõus sellise elustandardi kujundamisega lastele, puudub tal ka kohustus

hagejate ema soovitud elustandardit kinni maksta.

Vanemate lahkuminekust on möödas 9 aastat. Seega, mistahes elustandardit hagejate ema

väidab lastel olevat, on tema enda, mitte vanemate kujundatud.

37. Kostja tasub alates käesoleva aasta septembrist hagejate ülalpidamiseks elatist kokku

summas 550 eurot kuus, millega kostja täidab kohaselt talle seadusest tulenevat

ülalpidamiskohustust hagejate suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

38. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

39. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

40. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;



hagejad elavad koos emaga;



hagejad veedavad isaga aega keskmiselt vähemalt 3-4 ööd kuus;

13(23)

2-25-4571



hagejate eest tasutakse lapsetoetust hagejate ema kontole 160 eurot kuus.

41. Hagejad paluvad mõista kostjalt:



Hageja I ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 925,22 eurot alates 24.03.2025

kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



Hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni

23.03.2025. a ühekordses summas 7670,46 eurot;



Hageja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 882,30 eurot alates 24.03.2025.

a kuni hageja II täisealiseks saamiseni;



Hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni

23.03.2025. a ühekordses summas 6200,46 eurot.

42. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval

määral (tasudes elatist ja kandes laste kulusid vahetult) ning vanemate vahel oli

kokkulepe, et vanemad kannavad hagejate suuremaid ja põhjendatud väljaminekuid

võrdselt; (ii) hagejate igakuised kulud on osaliselt tõendamata, põhjendamatud ja

ülepaisutatud – hagejate puhul ei ole tegemist lastega, kelle igakuised vajadused oleksid

suuremad kui Eesti keskmiste laste omad; (iii) lapsed veedavad kostjaga aega 7-8 ööpäeva

kuus; (iv) arvestada tuleb ka hagejatele makstavaid riiklikke toetusi ning mastaabisäästu;

(v) puudub alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest.

43. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 1930,43 eurot ja 1844,60

eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud

põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast

väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus,

mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.

märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas

määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas

esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist

miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada.

Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.

Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti

asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset

ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus

seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised:

14(23)

2-25-4571

Kulu nimetus

H

I

toodud

suurus,

eurot

H II

toodu

d

suur

us,

eurot

Kohtu

märgitud

suurus, H

I / H II,

eurot

Kohtu kommentaar

Eluasemekulu

koos kommunaal-

kuludega

509 +

101,38

509 +

101,3

542,56 /

542,56

Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt

kasutuseelist ei saa arvestada, kuna kostja olevat

finantseerinud elukoha soetamist. Viidatud hüvitis

on seotud vanemate kooselu lõppemise järgse

varajagamisega ning pole tõendatud vanemate

vahelise kokkuleppe olemasolu, et sellega

loetakse laste ülalpidamiskohustus mingis

ulatuses täidetuks.

Kasutuseeliste hüvitise suurusele ei ole kostja

sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjakohatu on

vaidlus teemal, kes milliseid ruume majas kasutab

ning kohane on eramu kasutuseelis jagada kõigi

elanike vahel. Hagejad on möönnud, et majas elab

vahel ka hagejate ema elukaaslase laps (kohus

eeldab, et laps elab isaga üldreegli kohaselt, st

pool ajast, vastupidist ei ole väidetud), mistõttu

lähtub kohus eeldusest, et majas elab

arvestuslikult 4,5 inimest. Seega on kasutuseelise

suurus 452,44 eurot (2036 / 4,5) lapse kohta ning

kommunaalkulude suurus 90,12 eurot (405,52 /

4,5) lapse kohta. Eluaseme kulu lapse kohta on

kokku seega euro (452,44 + 90,12).

Kulutused

Toidule

200 / 200

On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad

elamiseks toitu. On üldteada, et kasvav laps vajab

arenguks tervislikku ning mitmekesist toitu.

Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu

koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks

ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude sisu

kontoväljavõttelt ei nähtu ja ei ole võimalik

järeldada, kes kui palju mida sõi. Kulu suurus ei

ole ülemäärane. Arvestades hagejate vanust,

elulaadi (sh suurt treeningkoormust) ja

toiduainete maksumust, leiab kohus et kulu

põhjendatud suurus on 200 eurot kuus (s.o ca 6,67

eurot päevas).

Kulutused

transpordile

30 / 30

Hagejad on märkinud, et kulu on seotud

korvpalliga ja on kulu suuruse leidnud selliselt, et

on tangitud kütuse maksumuse jaganud kolme

inimese vahel (dtl 54 jj). Hagejad on esile toonud,

et hagejate ema tööandja maksab hagejate emale

igakuiselt kompensatsiooni isikliku sõiduauto

kasutamise eest (dtl 635), mis tähendab, et

hagejate ema osa viidatud kulutustes on ilmselt

suurem kui laste oma, mistõttu ei ole põhjendatud

kulu jagada võrdselt kolme isiku vahel. Kostja

märgib, et hagejate elukohast käib tasuta buss

Xxx kooli. Trennidesse saab rongiga ning

võistluste transport on korraldatud xxx poolt.

Kohus, arvestades mõlema poole väiteid ning

eeltoodut, leiab, et põhjendatud on lugeda

kummagi lapse põhjendatud transpordikuluks 30

eurot kuus.

15(23)

2-25-4571

Sidekulud

25 / 25

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud ning on vaid märkinud, et tema

kannab viidatud kulu. Kohus märgib, et eeltoodu

ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel

nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel

tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus

loetakse täidetuks raha maksmisega last

kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on

käesoleva

hagi

esitamisega

lõppenud.

Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada

elatise tasumisega, mitte arve tasumisega.

Kulutused

tervishoiule

15 / 15

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud. On üldteada, et kõik inimesed

tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad

arstil.

Kulutused

hügieenitarvetele

20 / 40

Kulu on põhjendatud. Hagejal II on xxx ning ta

vajab xxx igapäevaselt mitmeid spetsiaalseid xxx.

Kulutused lapse

koolikohustuse

täitmiseks

17 / 17

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud.

Kulutused riietele

ja jalanõudele

170 / 170

Tõendatud (dtl 272 jj). On üldteada asjaolu, et

inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu

leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud.

Hagejate väljatoodud kulu ei puuduta vaid

treeningutega seotud riideid, vaid hõlmavad riiete

ja jalanõudega seotud kulusid üldiselt.

Kooliaasta

lõpureis

20 / 20

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud.

Korvpallitrenn

80 / 70

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema

kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine

vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu

ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel

nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel

tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus

loetakse täidetuks raha maksmisega last

kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on

käesoleva

hagi

esitamisega

lõppenud.

Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada

elatise tasumisega, mitte arve tasumisega.

Võistlused

85 / 85

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema

kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine

vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu

ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel

nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel

tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus

loetakse täidetuks raha maksmisega last

kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on

käesoleva

hagi

esitamisega

lõppenud.

Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada

elatise tasumisega, mitte arve tasumisega.

16(23)

2-25-4571

Laager

30 / 30

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele

vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema

kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine

vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu

ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel

nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel

tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus

loetakse täidetuks raha maksmisega last

kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on

käesoleva

hagi

esitamisega

lõppenud.

Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada

elatise tasumisega, mitte arve tasumisega.

Reisid

42,50

/

42,50

Kostja on viidanud, et käib samuti lastega

puhkamas ning tal puudub sõnaõigus, kas ja

millisel määral laste ema lastega reisidele kulutab.

Kohus leiab, kulu on põhjendatud osaliselt.

Nähtub, et viimase aasta jooksul on lapsed käinud

neljal välisreisil (dtl 67 jj). Kohus nõustub, et

sedavõrd suures ulatuses välisreise ei saa pidada

tavapäraseks elulaadiks olukorras, kus teine

vanem ei saa viidatud kulude tekkimist mõjutada.

Elatise kontekstis saab mõistlikuks pidada ühte

reisi aastas, millega seotud kulu on põhjendatud

42,50 euro (170 / 4) ulatuses kuus.

Prillid, läätsed

30 / 30

Kostja ei ole vastu vaielnud kulu tõendatusele,

kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kostja ei ole

oma vastuväidet tõendanud. On ilmne, et aeg-ajalt

vajatakse uusi prille või et sportlike tegevuste

raames tuleb kasutada läätsesid (dtl 68, 332).

Kohus leiab, et prillipaar kestab tavapäraselt

keskmiselt 2 aastat (s.o 24 kuud) ning et

prillipaari maksumus on hagejate esitatud tõendite

kohaselt 300 eurot (arvestades soodustusi). Seega

on prillidega seotud kulu 12,50 eurot kuus ning

läätsedega seotud kulu 20 eurot kuus (60 eurot

kvartal, so 20 eurot kuus), kokku 32,50 eurot.

Kuna hagejad soovivad arvesse võtta 30 eurot

kuus, lähtub kohus hagejate soovitust ning leiab,

et kulu põhjendatud ja vajalik.

Juuksur

20 / 10

Kulu on tõendatud (dtl 70 – hageja I kulu) ja

vajalik. Hagejad on põhistanud, et viidatud

suuruses kulu on mõistlik. Kostja vastuväide on

alusetu.

Taskuraha

100 / 60

Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja

vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane.

Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud

suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb

kostja vastuväide jätta arvestamata.

Kingitused

10 / 15

Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja

vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane.

Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud

suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb

kostja vastuväide jätta arvestamata.

Sünnipäeva

pidamine

41,67

41,67

41,67

/

41,67

Hagejad on põhistanud, et viidatud kulu tekib

seoses sõpradega sünnipäeva tähistamisega ega

ole seotud vanemate endi poolt korraldatud

üritustega. Kohus leiab, et hagejate poolt esile

toodud kulu on asjaolusid arvestades põhjendatud

ja vajalik.

17(23)

2-25-4571

Arvuti

19,44

19,44

19,44

/

19,44

Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud

suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb

kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja

vastuväited on alusetud, liiati ei saa eeldada, et

hagejad lähevad koolitöid tegema kostja juurde

olukorras, kus nende alaline elukoht on ema

juures.

Telefon

19,44

19,44

19,44

/

19,44

Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud

suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb

kostja vastuväide jätta arvestamata. Telefoni

omamine on tänapäeval vältimatu ning aastaid

kestev seade eeldab mõningast väljaminekut.

Kostja märkis, et telefonid on lastele kingitud,

kuid hageja vastuväidet, mille kohaselt kostja

kingitegemises ei osalenud, kostja ei ole

kummutanud.

Ortotontiline ravi

187,50

0 / 0

Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja I

väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline, kuna arst on

üksnes suunanud hageja I diagnostikasse ja hiljem

näinud ette võimaliku raviplaani arutelu (dtl 353).

Kulude suurus ja/või nende kandmine on

tõendamata.

Autokool

36,67

0 / 0

Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja II

väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline. Kulude

suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. Ei

ole reegel, et juhiload tehakse juba alaealisena,

tihti tehakse need alles hilisemas elus, kui ollakse

täisealised.

Põhikooli

lõpetamine

0 / 0

Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Iseenesest

võib tõele vastata hageja II väide, et kulu tekib,

kuid hetkel on kulu siiski hüpoteetiline. Kulude

suurus ja/või nende kandmine on tõendamata.

Kulu suurust ei saa tuletada teise hageja kulude

varasemast suurusest.

1930,4

1844,

1517,61 / 1482,61

44. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

1517,61 eurot kuus (PKS § 99) ja hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste

suuruseks 1482,61 eurot kuus (PKS § 99), millest riikliku lapsetoetuse 80 eurot

mahaarvamisel (1517,61 – 80 = 1 437,61; 1482,61 – 80 = 1 402,61) on kummagi vanema

kohustuse suuruseks hageja I osas 718,81 eurot (1 437,61 / 2) ja hageja II osas 701,31

eurot (1 402,61 / 2).

Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja

rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.

45. Kostja majandusliku seisundi kohta kogutud andmete põhjal ei jää kahtlust, et kostja

majanduslik seisund on hagejatele kulupõhise elatise tasumiseks piisav. Kostjal on

märkimisväärses koguses kinnisvara. Kostja on saanud regulaarselt suurtes summades

laenutagasimakseid. Kostjal ei ole finantskohustusi. Kostjale kuulub äriühingu ainuosalus

ning viidatud äriühingu väärtus on 7-kohaline number (arvestades üksnes ettevõttele

kuuluvat kinnisvara ning jaotamata kasumit). Kostja on otsustanud maksta endale igakuist

töötasu 1000 eurot. Kohus nõustub hagejate poolt väidetuga, et kostja elustiil on luksuslik

ja külluslik, mistõttu vaatamata tema võrdlemisi väiksele igakuisele töötasule, on tema

käsutuses rahalisi vahendeid oluliselt suuremates summades, mis omakorda annab kohtule

veendumuse, et kostja majanduslik seisukord on väga hea. Perekonnaseaduses

18(23)

2-25-4571

ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud

hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste

ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik

seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.

46. Kostja märgib, et lapsed veedavad kostjaga aega 7-8 ööpäeva kuus, s.o ühe

nädalavahetuse kuus reedest-pühapäevani ja iga nädal ühe ööpäeva. Täiendavalt veedavad

hagejad kostja juures koolivaheajad, pikemad perioodid suvel ja ajal, mil hagejate ema

viibib tööalastel välisreisidel. Siiani viibib A M kostja juures igal koolipäeval peale kooli

kuni õhtuste trennide alguseni. Hagejad nõustuvad, et hageja II viibib kostja juures

trennipäevadel ning seda kooli ja trenni vahelisel ajal mõne tunni vältel. Hagejate

hinnangul on arvestuslik viibimine kostja juures maksimaalselt 3-4 ööpäeva kalendrikuus.

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibiks tema juures rohkem kui 3-4

ööpäeva kalendrikuus. Kostja on küll märkinud, et 2024. a sügisel olid lapsed tema juures

2 nädalat. Kohus märgib, et eeltoodu on ühekordne sündmus ega kajasta hagejate

viibimist kostja juures vajaliku regulaarsusega. Kostja ülejäänud vastuväited on

üldsõnalised ja kohus jätab ülejäänud osas nendega arvestamata. Kostja ei ole esile

toonud, kuidas on ta jõudnud järeldusele, et lapsed on tema juures tema väidetud aja.

Asjaolu, et lapsed veedavad temaga aega koolivaheaegadel, on ilmselt tõelevastav, kuid

sellest ei ole võimalik PKS § 101 lg 6 kontekstis numbrilisi järeldusi teha.

47. Kostja märgib, et arvestada tuleb ka mastaabisäästu. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik

on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat.

PKS § 101 lg 7 sõnastuse järgi ei ole kohtul kaalutlusõigust otsustada, kas arvestada PKS

§ 101 alusel elatise suuruse arvutamisel mastaabisäästuga või mitte ning kui arvestada, siis

missuguses ulatuses. Samuti ei sõltu PKS § 101 lg 7 kohaldamine sellest, kas

menetlusosaline tugineb mastaabisäästule (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.4).

Kohtul tuleb alati olukorras, kus isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja kes ei ole mitmikud, vähendada

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes.

Samas on Riigikohus lahendi nr 2-21-16454 p-is 21 märkinud, et seadusandja on

sätestanud PKS § 102 lg-s 3 võimaluse välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga

võrreldes suurema elatise, kui seda nõuavad lapse vajadused, tema tavaline elulaad, seda

õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Kuivõrd kohtul on võimalik PKS § 102 alusel kohandada PKS § 101 alusel arvutatud

elatise suurus lapse huvidele vastavaks olukorras, kus PKS § 101 alusel arvutatud elatisest

ei piisa lapse kõikide vajaduste rahuldamiseks, arvestades ka lapsega koos elava vanema

panust, ei ole PKS § 101 lg 7 vastuolus PS-ga.

Eeltoodust tuleneb, et kuna kohus käesolevas asjas kohandab PKS § 102 alusel PKS § 101

alusel arvutatud elatise suuruse lapse huvidele vastavaks olukorras, kus PKS § 101 alusel

19(23)

2-25-4571

arvutatud elatisest ei piisa laste kõikide vajaduste rahuldamiseks, ei kohaldu PKS § 101

lg 7. Kohus teeb elatise suuruse kindlaks kulupõhiselt ning mastaabisäästu eraldi

mahaarvamine hageja II elatise suurusest ei ole kohane.

48. Hagejad märgivad, et esineb alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ja

panna kostjale suurem ülalpidamiskohustus, kuna tema majanduslik seisukord on hagejate

seadusliku esindaja omast oluliselt parem.

Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses osas (PKS § 116

lg 1). Siiski täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning

iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga (PKS § 105 lg 3; 18.03.2025, 2-24-523/35, p 11).

Kostjale:



kuulub 6 kinnisasja, mille väärtus on minimaalselt 500 000 eurot.



kuulub OÜ xxx osa (100%), millele kuuluva 4 kinnistu hinnanguline väärtus on

700 000 eurot ning jaotamata kasum 2024. a seisuga oli 1 173 100 eurot;



makstav töötasu moodustab netotasuna 1000 eurot, kuid kostjale teeb igakuiselt

tuhendetes eurodes ülekandeid kostja pikaaegne töötaja kostjale kuuluvas OÜ-s

xxx, T T, sellega koos moodustavad kostja igakuised sissetulekud kokku ca 8300

eurot (dtl 551 – 560, väljavõte);



kuulub sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 18 000 eurot.

Kostjal puuduvad laenud ja liisingud.

Hagejate seaduslikule esindajale:



kuulub 5-toaline eramu, aadressil xxx turuväärtusega ca 450 000 eurot, laenujääk

on 160 000 eurot;



sõiduk xxx, mille hinnanguline väärtus on 12 500 eurot,



makstav töötasu koos boonuste ja muude hüvitistega moodustab netotasuna 6

113,61 eurot (perioodil 01.03.2024 – 01.04.2025 so 14 kuud; maksed kokku 85

590,57 eurot; dtl 623 – 625 - väljavõte);



kuulub aktsiad väärtuses 3581,39 eurot;



kuulub 50% osalus xxx OÜ-s, ent ta ei ole äritegevuses juba aastaid osalenud ega

sealt tulu saanud.



kuulub sääste/hoiuseid ca 30 000 euro väärtuses (dtl 621 – konto väljavõte).

Vanematele kuuluvad eramud on sama suurusega ja sarnase väärtusega. Emale

tööandja poolt makstavad summad on kordades suuremad, kuid isa sissetulekud koos

tänaseks väidetavalt lõppenud väidetavate laenumaksetega on samas suurusjärgus.

Mõlemale vanemale kuulub sõiduk, mille väärtus on sarnane. Mõlemale vanemale

kuulub osalus äriühingus, kuid ilmselt on kostjale kuuluv osalus väärtuslikum.

Kostjale kuulub rohkem kinnisasju ning erinevalt hagejate seaduslikust esindajat ei ole

kostjal krediidikohustusi.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et hagejate vanemate

varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et kalduda kostja kasuks kõrvale vanemate

võrduse põhimõttest elatise väljamõistmisel (PKS § 102 lg 3). Vaatamata sellele, et

kostjale kuulub koguseliselt rohkem kinnisvara, mille väärtuse osas ei ole tõendeid

esitatud ja et kostjale kuuluv äriühing on eelduslikult väärtuslikum, ei oma viidatu elatise

tasumise proportsiooni määramisel erilist tähtsust. Mõlemad vanemad on varaliselt väga

20(23)

2-25-4571

heal järjel ning mõlemal vanemal on seega kohustus panustada oma laste ülalpidamisse

võrdsel määral.

49. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:



hageja I kasuks välja elatise 718,81 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni;



hageja II kasuks välja elatise 701,31 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni.

50. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 24.03.2024. a kuni

23.03.2025 eest:



hageja I kasuks summas 7670,46 eurot;



hageja I kasuks summas 6200,46 eurot.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on

kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete

eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning

paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda

ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates

saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

laste toonaseid vajadusi PKS § 99 mõttes. Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab

kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku

muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud

ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest

õigustatud isiku õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist

(27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19).

Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut PKS § 100 lg

3 teise lause järgi. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine

21(23)

2-25-4571

tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt

elatist välja mõista. (26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13)

Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks

tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses

elatise tasumist. Hagejad on tõendanud, et alles 2024. a novembri lõpus (dtl 21 jj –

27.11.2024 e-kiri) tegid nad kostjale esmase selgesõnalise ettepaneku tasuda rohkem

elatist kui kostja seda seni teinud oli. Hagejate endi arvutuste kohaselt oli kostja panus

hagejate ülalpidamisse sel hetkel ca 480 eurot kuus, kuigi hagejate elatiskalkulaatori

arvestuse kohaselt pidanuks see olema 652,61 eurot kuus (hageja I osa 352,76 eurot,

hageja II osa 299,85 eurot). 2025. a jaanuaris andsid hagejad kostjale teada, et soovivad

kulupõhist elatist sarnases suurusjärgus nagu nad on nõudnud hagis (dtl 24-25). Hagejate

esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks üllatav,

kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises

suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada

ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise

eesmärki.

Seega alates 24.03.2024 kuni 30.11.2024 on hagejate tagasiulatuv nõue alusetu, kuivõrd

kohus järeldab, et hagejad olid kostja poolt antava ülalpidamisega rahul.

Alates 2024. a detsembrist kuni 2025. a jaanuarini loeb kohus, et hageja I

ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 352,76 eurot ja hageja II ülalpidamiskohustuse

suuruseks oli 299,85 eurot. Kostja on 2024. a detsembris tasunud kokku 300 eurot,

mistõttu on hagejale I tasumata 202,76 eurot (352,76 - 150) ja hagejale II 149,85 eurot

(299,85 - 150). Kostja on 2025. a jaanuaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale

I tasumata 152,76 eurot (352,76 - 200) ja hagejale II 99,85 eurot (299,85 - 200).

Kohus leiab, et alates veebruarist 2025 soovisid hagejad saada kulupõhist elatist, vastavalt

hageja I osas 696,50 eurot ja hageja II osas 576,50 eurot (millele lisanduvad tulevikust

teatud ühekordsed kulud vastavalt vajadusele). Kui viidatud summadest maha arvestada

pool lapsetoetusest, oli kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja I osas 656,50 eurot

(696,50 – 40) ja hageja II osas 536,50 eurot (576,50 – 40). Kostja on 2025. a veebruaris

tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 456,50 eurot (656,50 - 200) ja

hagejale II 336,50 eurot (536,50 - 200).

Kostja on 2025. a märtsis tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata

338,69 eurot (456,50 / 31 x 23) ja hagejale II 249,66 eurot (336,50 / 31 x 23).

Kokku on hageja I nõue põhjendatud mahus 1 150,71 eurot (202,76 + 152,76 + 456,50 +

338,69) ja hageja II nõue mahus 835,56 eurot (149,85 + 99,85 + 336,50 + 249,66).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus tagasiulatuva nõude osaliseks

rahuldamiseks.

51. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele.

52. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

22(23)

2-25-4571

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

53. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

55. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

23(23)