2-25-13734/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-13734

Kohtuasi

Ty Inc. avaldus OÜ Toys Nordic Trade pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ty Inc. 11.11.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja Ty Inc. (Delaware registrikood 2085689),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja

advokaat Heivo Reinek

Võlgnik OÜ Toys Nordic Trade (registrikood 14258363),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2025 määrus ja saata tsiviilasi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ty Inc. (võlausaldaja) esitas 22.08.2025 Harju Maakohtule avalduse OÜ Toys Nordic

Trade (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlausaldaja rahvusvaheliselt tuntud pehmete mänguasjade arendaja

ja turustaja. Võlausaldaja tooteid turustavad rahvusvahelisel turul eksklusiivsed edasimüüjad,

2-25-13734

sh võlgnik. Võlausaldaja ja võlgniku vahelist suhet reguleeris viimati 07.02.2023 sõlmitud

turustusleping. Lepingu järgi kohustus võlausaldaja tarnima võlgnikule edasimüügiks tooteid,

võlgnik aga tasuma võlausaldaja tarnitud toodete eest esitatud arved. Alates 2024. a

novembrist on võlausaldaja tarninud võlgnikule edasimüügiks 790 842 toodet, mille eest on

väljastatud võlgnikule arveid 1 091 549,28 USA dollari (USD) eest. Võlgnik ei ole arveid

tasunud. Võlgnevuse tõttu ütles võlausaldaja 21.03.2025 lepingu üles. Võlausaldaja nõue

põhineb klassikalisel kaupade müügi eest väljastatud arvetel ehk tegemist on selge nõudega.

Vastavalt väljastatud arvetele on võlgniku põhinõue 1 091 549,28 USD.

2.1. Võlausaldaja esitas 08.04.2025 võlgniku ja võlgnikuga seotud äriühingute vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks hagi USA Illinoisi osariigis, mis on lepingujärgseks vaidluste

lahendamise kohaks. Vastav hagi tagati Eestis, arestides võlgniku pangakontod ja

logistikaettevõtte Smarten Logistics valduses olev vara. Vastava määruse täitmisel nähtus, et

võlgnikul on Eesti pangakontodel üksnes 5123,03 eurot ja Smarten Logisticsi valduses

võlgnikul vara ei ole. Pärast hagi esitamist on võlausaldajale saanud teatavaks, et võlgnikust

on asutud vara n-ö välja kantima. Kui veel eelmisel aastal oli võlgnikul 10 töötajat, siis 2025.

aasta II kvartalis vaid kolm. Võlausaldajale teadaolevalt juhul, kui mõni töötaja veel alles on,

ei tee neist keegi enam sisulist tööd ja võlgniku äritegevus on lõppenud. Võlgnik on

loovutanud oma nõuded klientide vastu Kindessence OÜ-le ja NextWise Consulting OÜ-le.

Mõlema ühingu ainuosanik ja juhatuse liige on EV ehk võlgniku endise juhatuse liikme ja

lõpliku kasusaaja TN ema. Võlgnik asus tasumata mänguasju ilma võlausaldaja loata ja seda

kiirkorras allahindlusega müüma. Käesolevaks ajaks on võlgnik kogu laovaru ära müünud,

mis ei kajastu võlgniku pangakontol, millel oli 30.07.2025 seisuga 10 756,71 eurot. Kui

varasemalt oli võlgniku emaühing Tomson Holding OÜ ja juhatuse liikmeks TN, siis

29.04.2025 sai võlgniku ainuosanikuks Klinsky Holding OÜ ja juhatuse liikmeks viimase

ainuosanik JO. JO on meedias tuntud kui „firmamatja“ ja „tankist“.

2.2. Võlausaldaja esitas 08.07.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse, kus nõudis põhivõla ja

seisuga 31.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Pankrotihoiatusega andis

võlausaldaja võlgnikule veel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 10 kalendripäeva

jooksul hoiatuse kättesaamisest ning hoiatas võlgnikku, et kui ka nimetatud kuupäevaks ei ole

võlgnevust tasutud, on võlausaldaja sunnitud pöörduma kohtusse pankrotiavaldusega

võlgniku suhtes. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte samal päeval, seejuures jõudis samal

päeval ka vastata. Kümne päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest ei ole võlgnik

võlgnevust tasunud.

2.3. USA-s käimasolev kohtumenetlus ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks ega välista

võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamist ja pankroti väljakuulutamist. Lisaks on käesoleval

juhul tegemist kolmanda riigi menetlusega, mille mõju Eesti pankrotimenetlusele saab isegi

teoreetiliselt ilmneda alles siis, kui vastavat otsust tunnustatakse. Võlausaldaja on esitanud

hagi seetõttu, et hagi esitamise ajal ei olnud võlgniku maksejõuetus veel ilmne. Samuti ei

olnud teada, et võlgnik on asunud võlgnikust vara välja viima.

2.4. Võlgnikul puudub nõue võlausaldaja vastu. Võlgnik ei täitnud vastava krediidi saamise

tingimusi. Samas juba ainuüksi olemuslikult saaks võlgnikul olla õigus krediidile ainult

võlausaldaja mänguasjade soetamiseks. Mänguasjade soetamine ei ole enam aga võimalik,

sest leping on kehtivalt üles öeldud; võlausaldaja on kaotanud igasuguse usalduse võlgniku

suhtes ning võlgniku majandustegevuse on lõppenud. Isegi, kui võlgnikul oleks nõue, siis ei

ole see tasaarvestatav. Lepingule kohalduva õiguse kohaselt ei saa krediidinõuet tasaarvestada

võlausaldaja nõudega. Seega sellise nõude olemasolu ei saagi muuta võlausaldaja nõuet

ebaselgeks. Sõltumata eelnevast on ka võlgniku enda väitel nõue krediidile maksimaalselt 265

2-25-13734

754,79 USD ja 317 274,13 USD ehk kokku 583 028,92 USD ulatuses. Seega isegi võlgniku

väidete tõelevastavuse korral ületaks võlausaldaja pankrotiavalduses tõendatud põhinõue

võlgniku nõuet vähemalt 508 520,36 USD võrra. Nõude osalise ebaselguse korral ei jäeta

ajutist haldurit määramata siis, kui nõude selge osa vastab jätkuvalt nn piirmääradele

(pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 3 p 36).

3. Avaldaja täpsustas 03.10.2025, et võlgnik on võlausaldaja nõuet suures osas tunnistanud.

Ehkki võlgnik väidab, et pankrotiavalduse lisast 37 ei nähtu nõude tunnustamist, siis

tegelikult on kirjavahetusest tulenevalt selge, et võlgnik on võlgnevust tunnistanud. Võlgnik

on vastuoluliselt asunud kahtluse alla seadma fakti, et võlausaldaja oleks üleüldse võlgnikule

kunagi mingeid mänguasju tarninud, ehkki võlausaldaja mänguasjade müük on olnud

võlgniku põhitegevus, samuti võis võlausaldajaga sõlmitud lepingu järgi võlgnik müüa vaid

võlausaldaja mänguasju. Käesoleva dokumendi esitamise ajal on jätkuvalt mitmed

võlausaldaja mänguasjad Eesti poodides müügil, seejuures on nende maaletoojaks märgitud

võlgnik. Võlgnik ei oska sellist vastuolu kuidagi selgitada, vaid üksnes vaidleb paljasõnaliselt

võlausaldajale kõiges vastu.

3.1. Tarnitud toodete nimekiri on võlgnikule juba esitatud ning võlgnik on neid sellisel kujul

aktsepteerinud, sh ise küsinud, mis nähtub pankrotiavalduse lisas 34 esitatud kirjavahetusest.

Tarnedokumentides on selge viide nii arvetele kui ka tarnitud toodetele. Kuigi

tarnedokumente on kahte tüüpi, millest waybill-idest ei selgu täpselt, mida on tarnitud, siis

nende kõrval on samade arvete osas olemas ka packing list, millest nähtub nii täpne arve kui

ka täpne tarnitud kaupade koosseis. Seega ei teki arvete ja tarnitud toodete vahel võlgniku

väidetud segadust. Tarnedokumendid on selgelt seostatavad võlgnikuga. Võlgnik on ise

väljendanud soovi saada kaupu raudteid pidi Poolasse, kust need edasi Eestisse

transporditakse.

3.2. Arved ja tarnedokumendid on edastatud võlgnikule. E-äriregistris märgitud e-posti

aadress ei ole ainus võimalus ühinguga suhelda. Kirjavahetuses on võlgnikku esindanud KP,

kes on mõnes kirjavahetuses esinenud e-postiga XXX@tynordic.com (ehk selgelt seostatav

võlgnikuga) ja mõnes e-postiga XXX@tyanz.com. Viimast seetõttu, et samad isikud tegelesid

võlausaldaja toodete edasimüügiga ka Austraalia ja Uus-Meremaa piirkonnas. Siiski puudub

kahtlus, et viidatud kirjades tegutses KP ka e-posti XXX@tyanz.com kasutades just võlgniku

nimel. Muuhulgas on enamikes kirjades olnud koopias ka OOO@tynordic.com. Võlgniku

töötajaks või vähemalt võlgnikuga seotud isikuks on KP olnud märgitud ka sotsiaalmeedias.

Võlgniku seisukohad

4. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele tervikuna vastu ja pidas seda põhjendamatuks. Võlgnik

võlausaldaja nõuet ei tunnista.

4.1. Võlgnik leidis, et võlausaldaja ja võlgniku vahel on nõude üle suuremahuline sisuline

vaidlus, mille lahendamine väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest. Osapoolte vahel on

lepinguline vaidlus pankrotiavalduses esile toodud nõude olemasolu ja sissenõutavuse üle.

Pankrotiavalduse läbi vaatamine tähendaks Harju Maakohtu poolt pankrotiavalduse

lahendamise raames kõigi kõnealuses tsiviilasjas esitatud ja esitatavate argumentide ning

tõendite hindamist. Teisisõnu pankrotiavaldusega taotleb võlausaldaja, et Harju Maakohus

lahendaks USA Illinoisi osariigi kohtu asemel lepingulise vaidluse pinnalt tekkinud ja

poolelioleva hagimenetluse, sealjuures USA Illinoisi osariigi seaduste alusel. Võlgnik vaidleb

Ameerikas hagile vastu ja plaanib esitada vastuhagi. Kohtumenetlus on hetkel eelmenetluse

staadiumis.

2-25-13734

4.2. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et on võlgnikule pankrotiavalduses märgitud 790 842

toodet üle andnud. Pankrotiavalduses pole esitatud nimekirja toodetest, mille eest tasu

nõutakse. Samuti mitte ükski pankrotiavalduse lisa 32 dokumendist ei tõenda, et võlausaldaja

on võlgnikule kasvõi ühe toote üle andnud. Paljudel dokumentidel on fototempel või teadmata

isiku fotoallkiri, mis muudab nad tervikuna ebausaldusväärseks. Osaliselt on tegu ilma ühegi

allkirja ega templita tavaliste Excel failidega, mis ei saa mitte midagi tõendada. Samuti mitte

ühelegi kõnealustest dokumentidest pole võlgnik alla kirjutanud. Paljudel puudub võlgniku

nimi. Teisisõnu neid dokumente vaadates pole võimalik tuvastada, et võlausaldaja oleks üldse

kunagi võlgnikule midagi üle andnud. Isegi, kui pankrotiavalduse lisaks 32 olevaid

dokumente usaldada (millele võlgnik vastu vaidleb), siis nendest dokumentidest ei nähtu, et

kaup oleks tarnitud võlgnikule, dokumendid viitavad hoopis tarnetele teistesse riikidesse ja

teistele ettevõtetele.

4.3. Võlausaldaja esitatud arveid, saatedokumente ja kirjavahetusi pole võimalik omavahel

seostada, st aru saada, millise saatedokumendi alusel on mida müüdud ja millise saatelehe

alusel väidetavalt tarnitud kauba eest milline arve on esitatud. Sealjuures pole selgitatud,

kuidas iga konkreetne dokument mingi konkreetse toote üleandmist tõendab.

4.4. Pankrotiavalduse lisas 34 sisalduvad e-mailid ei tõenda võlgnikule pankrotiavalduse

aluseks olevate arvete saatmist. Võlgnik esitas koos ajalooga oma B-kaardi väljatrüki, millelt

nähtuvad kõik võlgniku e-mailid. Nendeks on olnud HHH@tynordic.com,

HHH@tynordic.com, HHH@tomsontoys.com ja OOO@gmail.com. Pankrotiavalduse lisa 34

e-mailidest ei paista, et mitte ühelegi neist oleksid arved saadetud. Võlgnik ei ole neid arveid

saanud.

4.5. Lepingu p 7 järgi allub see Illinoisi osariigi seadustele. Pankrotiavaldusest ei nähtu mitte

ühtegi Illinoisi osariigi seadusest tulenevat materiaalõiguslikku alust, mis võimaldaks

pankrotiavalduses esitatud nõuet esitada. Võlgnikul on võlausaldaja vastu suures summas

nõudeõigus. Pankrotiavalduse p-s 2.4.3 võlausaldaja ka ise kirjutab, et võlgnikul on tema

vastu nõue 583 028,92 USD. Eelduslikult on Illinoisi osariigi seaduses võlaõigusseaduse

(VÕS) § 111 lg 1 analoogne põhimõte. Seega, kuniks võlausaldaja pole eelnimetatud summat

võlgnikule ära tasunud, on võlgnikul õigus võlausaldajale mistahes kohustuse täitmisest

keelduda (isegi olukorras, kui võlausaldajal hüpoteetiliselt oleks võlgniku vastu mingi nõue).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 24.10.2025 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata,

lõpetas tsiviilasja nr 2-25-13734 menetluse, jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ning

mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 3906 eurot (sisaldab käibemaksu)

koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nõustus kohus võlgniku vastuväitega, et võlgnik

on avaldaja nõude piisavalt kahtluse alla seadnud, et seda ei saa pidada pankrotimenetluse

alustamiseks piisavalt selgeks. Ajutise halduri nimetamiseks piisab sellest, kui kohtul on

võimalik tuvastada õigussuhe poolte vahel ning mõistliku kindlusega jaatada rahalise nõude

olemasolu pankrotivõlgniku kohta. Antud olukord eeltoodule ei vasta. Kirjeldatud

tuvastusotsuse tegemine ei saa pankrotiavalduse eelmenetluses, ajutise halduri nimetamise

otsustamisel, omandada hagimenetlusele omast põhjalikkust. See ei sobi kokku menetlusliigi

olemusega. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi peaks vaidlused ja ebaselgused hageja nõudes olema

võrdlemisi hõlpsalt kõrvaldatavad, ilma täiendavaid tõendeid kogumata ja uurimata.

2-25-13734

7. Maakohus tõi välja, et ebaselguse kõrvaldamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks peab

kohus praegusel juhul minimaalselt välja selgitama järgmise:



Lepingule kohalduva Illinoisi õiguse sisu, sh laskma pooltel seda tõendada. Kuna

võlgnik on viidanud VÕS § 110/111 sissenõutavust välistava või edasilükkava

vastuväite esitamisõiguse olemasolule ja kasutamisele, peaks kohus mh välja

selgitama sellise õigusliku vastuväite või õiguskaitsevahendi olemasolu, tingimused ja

tagajärjed. Võlgnik on viidanud tasaarvestuse tegemisele oma nõudega, kohus peaks

välja selgitama ka sellise õiguse võimaluse, tingimused ja tagajärjed Illinoisi õiguses.



Täitmisnõude olemasolus veendumiseks peaks kohus tuvastama vaidlusaluse kauba

saatmise ja vastuvõtmise (või vastuvõetuks lugemise lepingu ja Illinoisi õiguse järgi)

ehk lepingu avaldaja-poolse täitmise. Selleks on vaja hinnata poolte esitatud

kaubadokumente, saatedokumente, arveid (sh arvete edastamist ja kättesaamist),

poolte kirjavahetust.



Avaldaja väitel on võlgnik varem selliseid kaubadokumente ja arveid aktsepteerinud,

sh samadel aadressidel ja kontaktidel. Kohus peaks selleks asuma hindama poolte

varasemat praktikat ning uurima vastavaid tõendeid.



Avaldaja väitel on võlgnik nõuet tunnustanud. Kohus peaks välja selgitama kõigepealt

vastava Illinoisi õiguse sisu ja tagajärjed ning seejärel hindama võlgniku käitumist

iseloomustavaid asjaolusid ja tõendeid.



Poolte vahel on vaidluse all arvete kättetoimetamine, sh pooltevahelises praktikas

kasutatud kontaktid, võlgniku esindusõiguslikud isikud jm. Kohus peaks asuma

tuvastama lepinguliste kohustuste täitmiseks õigustatud isikute ringi (sh potentsiaalselt

vastavat välisriigi õigust), hindama poolte varasemat praktikat.

8. Maakohus oli seisukohal, et arvestades viidatud vaidlusküsimuste keerukust, peaks

mõlemad pooled eelduslikult esitama asjaolude tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Poolte

lepingu täitmisel esindamise, varasema praktika jms tõendamiseks ei ole välistatud

tunnistajate ülekuulamine. Sedavõrd laiaulatuslik ning detailirohke vaidlus nii faktide, õiguse

kui ka tõendite üle väljub pankrotimenetluse eelmenetluse raamidest. Tegemist on keerukate

õiguslike küsimustega, mis rajanevad tuvastamist vajaval välisriigi õigusel. Kuigi avaldaja

märgib õigesti, et Illinoisi kohtusse esitatud hagi ja seal toimuv menetlus ei välista a priori

Eestis võlgnikule ajutise halduri määramist, kinnitab see siiski õigusliku olukorra keerukust ja

vaieldavust. Sedavõrd ulatusliku vaidluse lahendamiseks on õige foorum asjakohane Illinoisi

kohus, mitte pankrotiavalduse eelmenetlus Eestis. Seega on põhjendatud jätta PankrS § 15 lg

3 p 1 alusel ajutine haldur nimetamata.

9. Maakohus jättis menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda ning määras

võlgniku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3906 eurot (käibemaksuga).

Määruskaebus

10. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega nimetada ajutine haldur. Alternatiivselt saata tsiviilasi

maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks. Kõik menetluskulud palub

võlausaldaja jätta võlgniku kanda ning määrata hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt

võlausaldaja esitatavale menetluskulude nimekirjale.

11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1, jättes

täielikult hindamata võlgniku vastuväidete põhistatuse ja kaalumata võlausaldaja huvid,

2-25-13734

rikkudes ka põhjendamiskohustust. Maakohus jättis võlgniku vastuväidete põhistatuse ja isegi

põhjendatuse täielikult hindamata. Isegi, kui kohus oleks midagi järeldanud võlgniku

vastuväidete põhistatuse osas (mida vaidlustatud määruses tehtud ei ole), peaks kohus

järeldusele jõudmist ka põhjendama. Seega on maakohus eraldi rikkunud ka

põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ongi võlgniku vastuväidete hindamata jätmist

pidanud korduvalt oluliseks põhjendamiskohustuse rikkumiseks (TlnRnKm 03.11.2023, 2-23-

6662/32, p 10; TlnRnKm 18.04.2022, 2-21-4127/17, p 32).

11.1. Kuigi vaidlustatud määrus tuleb tühistada ainuüksi seetõttu, et sellest ei nähtu, et kohus

oleks võlgniku väidete põhistatust üldse hinnanud, ei oleks ka kohus saanud jõuda järeldusele,

nagu võlgniku vastuväited oleksid põhistatud. Võlausaldaja on menetluses läbivalt osutanud

võlgniku väidete paljasõnalisusele, formaalsusele, vastuolulisusele ja isegi küünilisusele,

samuti võlgniku pahatahtlikkusele. Maakohus viitab vaidlustatud määruses justkui võlgnik

olevat viidanud tasaarvestuse tegemisele. Tegelikult ei tugine võlgnik üheski oma

menetlusdokumendis tasaarvestusele. Sellele viitab võlausaldaja kui ühele käesoleva

menetluse eelselt võlgniku tehtud vastuväitele, seda konkreetselt ümber lükates, viidates

sealjuures ka asjakohasele Illinois õigusele. Viimase kohaselt on turunduslepingust ja

müügilepingust tulenevad nõuded eriliigilised ja neid ei saa tasaarvestada. Kohus on jätnud

võlausaldaja seisukoha täielikult arvestamata ja vastuoluliselt lähtunud sellest, justkui

tasaarvestus oleks võlgniku põhistatud vastuväide, mida see olla ei saa.

11.2. Maakohus on ebaõigesti jätnud kaalumata ka võlausaldaja huvid ning isegi, kui kohus

oleks seda teinud, siis oleks pidanud kohus järeldusele jõudmist ka põhjendama. Maakohus ei

saakski aga käesoleval juhul võlgniku ja võlausaldaja huvisid kaaludes jõuda järeldusele, et

ajutist haldurit ei tuleks määrata. Võlgnik on üle antud „firmamatjale“ ning võlgnikust on vara

välja viidud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Nendele asjaoludele ei ole võlgnik

vastu vaielnud. Võlgniku tegevuses esinevad lausa kuriteole viitavad tunnused. Ainuüksi

seetõttu puuduvad võlgniku huvid, mida ajutise halduri nimetamata jätmisega kaitsta. Seotud

isikute huvi vältida võimalikku vastutust selliseks huviks ei kvalifitseeru. Võlausaldajal on

väga suur nõue võlgniku vastu. Võlgniku vastuväited on otsitud ja pahausksed. Ehkki

võlgniku põhitegevus on olnud võlausaldaja mänguasjade edasimüük, siis eitab võlgnik

üleüldse igasuguse kauba saamist. Samuti eitab võlgnik enda kirjavahetusi. Sellise võlgniku

kaitset ei saaks eelistada võlausaldaja huvide kaitsele isegi siis, kui eksisteeriks väike

võimalus, et võlgnikul võib olla ka mingeid nõudeid võlausaldaja vastu. Lisaks on võlgniku

püsiv maksejõuetus käesoleval juhul ilmselge ka ilma võlgniku nõuet arvestamata.

12. Ebaõige on ka maakohtu järeldus Illinois kohtuasja osas. Kohtuvaidluse olemasolu ei

näita midagi õigusliku olukorra keerukuse ja vaieldavuse osas. Ajutise halduri nimetamise

otsustamisega ei toimu vaidluse lahendamist, vaid kohus hindab, kas põhimõtteliselt võiks

võlausaldaja näol olla tegemist võlausaldajaga ja kas põhimõtteliselt võiks võlgnik olla

püsivalt maksejõuetu. Võimalike vaidluste lahendamine nõuete kaitsmise etapis toimub alles

pärast pankroti väljakuulutamist. Maksejõuetu Eesti ühingu võlgade vaidluste lahendamise

õige foorum on Eestis toimuv pankrotimenetlus. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tuleb

tema suhtes välja kuulutada pankrot, misjärel muutuvad võlgniku võlausaldajad

pankrotivõlausaldajateks ja nõudeid esitatakse pankrotimenetluses. Seda ka siis, kui nõuetele

kohaldub välisriigi õigus. Ainuüksi välisriigi õiguse kohaldamine ei saa muuta nõuet

ebaselgeks, vastasel juhul muutuks oluliselt selliste ühingute maksejõuetusmenetluse loogika,

mh muutuks see pahausklikele võlgnikele lihtsaks vahendiks pankrotimenetluse vältimiseks

või selle edasi lükkamiseks. Seejuures ei ole see oht käesoleval juhul vaid teoreetiline –

võlgnik ei ole käesoleva määruskaebuse esitamise seisuga esitanud Illinois kohtuvaidluses

ühtki sisulist seisukohta, vaid venitab menetlust.

2-25-13734

Menetlusosaliste seisukohad

13. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.

Võlgnik jääb oma vastuväidete juurde.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb vaidlustatud

maakohtu määrus tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

16. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus ajutise halduri nimetamata, tuginedes

PankrS § 15 lg 3 p-le 1 põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja maakohtu

hinnangul tuleks vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus

motiveeris oma otsustust sellega, et sedavõrd laiaulatuslik ning detailiderohke vaidlus nii

faktide, õiguse kui ka tõendite üle väljub pankrotimenetluse eelmenetluse raamest, sest

tegemist on keerukate õiguslike küsimustega, mis rajanevad tuvastamist vajaval välisriigi

õigusel. Samuti kinnitas maakohtu hinnangul õigusliku olukorra keerukust ja vaieldavust

Illinoisi kohtusse esitatud hagi ja seal toimuv menetlus. Lisaks on maakohus märkinud, et

nõustub võlgniku vastuväitega, kuid vaidlustatud määrusest ei nähtu, milliste vastuväidete ja

neist tulenevate asjaolude alusel kohus järeldas, et võlgniku vastuväited on põhjendatud.

Vaidlustatud määruse põhjendavas osas ei ole maakohus võlgniku vastuväiteid sisuliselt

hinnanud. Seega on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 465

lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust.

17. Maakohus on vääralt kohaldanud ka materiaalõigust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt saab kohus jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise

halduri nimetamata üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus

leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eelnev tähendab, et

ajutise halduri nimetamine ei saa sõltuda sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Pankrotiseaduse

kohaselt peab võlausaldaja saama pankrotimenetluse kaudu oma õigusi kaitsta ka siis, kui

võlgnik nõuet ei tunnista ja sellele vastu vaidleb. Kehtiva õiguse kohaselt võib võlausaldaja

esitada võlgniku suhtes nõude hagimenetluses (esitades hagi) või hagita menetluses (esitades

pankrotiavalduse). PankrS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse aluseks

oleva nõude olemasolu esmalt tõendada ja põhistada võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul, juhul

kui ta võlausaldaja nõuet ei tunnista, on omakorda õigus nõudele vastu vaielda. Seejuures

tuleb kohtul võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata, selgitamaks välja, kas võlgnik vaidleb

nõudele vastu põhjendatult või mitte ja kas vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub seega

eelkõige sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb.

Maakohtul tuleb vastavaid asjaolusid ja tõendeid hinnata, hinnates kõiki asjaolusid, mis

peavad esinema selleks, et järeldada, et võlgnik on nõudele PankrS § 15 lg 3 p-i 1 tähenduses

põhjendatult vastu vaielnud. Samas ei piisa üksnes vastuväidete loetlemisest ja järelduse

esitamisest, et vastuväited on põhjendatud, vaid iga vastuväite puhul tuleb ka põhjendada,

miks see muudab nõude ebaselgeks. Kogumis tuleb vastuväidete hindamisel kohtul

2-25-13734

põhjendada, kas vastuväited muudavad ebaselgeks terve nõude või üksnes osa nõudest.

Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

võlgniku vastuväiteid ja esitatud tõendeid sisuliselt hinnata ning oma otsustust seadusele

vastavalt ka põhjendada.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja saata

tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades seda, et asi saadetakse

maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei otsusta ringkonnakohus määruskaebusele lisatud uute

tõendite asja materjalide juurde võtmist. Võlausaldajal on võimalik esitada vastav taotlus asja

uuel läbivaatamisel maakohtus.

19. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.

20. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)