2-25-13203/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Aktiva Finance Group OÜ 13.08.2025 hagi M.F-i vastu 1598 euro 71 Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingutest nr
Legislator headnote
AI generated2-25-13203/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 13.08.2025 hagi M.F-i vastu 1598 euro 71 Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingutest nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 22. jaanuar 2025
Tsiviilasja number
2-25-13203
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu
1598 euro 71 sendi suuruse põhivõla ja
kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
3448 eurot 63 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
(e-post XXX)
Kostja M.F (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-
post)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 13.08.2025 hagi M.F-i vastu 1598 euro 71
sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.
2. Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingutest nr
KK3292288 ja KK3387117 tulenevalt välja põhivõlg 1598 eurot 71 senti, intress
184 eurot 21 senti ja sissenõudmiskulud 80 eurot.
3. Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr
KK3292288 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis 426 eurot 87 senti
perioodi 26.12.2023–12.08.2025 eest ning edasiulatuv viivis 34,90% aastas
põhivõlalt (750,32) alates 13.08.2025 kuni täitmiseni, kuid mitte suuremas
ulatuses kui põhivõlg.
4. Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr
KK3387117 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis 557 eurot 71 senti
perioodi 21.12.2023–12.08.2025 eest ning edasiulatuv viivis 39,99% aastas
põhivõlalt (848,39) alates 13.08.2025 kuni täitmiseni, kuid mitte suuremas
ulatuses kui põhivõlg.
5. Jätta menetluskulud M.F-i kanda ning mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ
kasuks välja menetluskulud 600 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (600 eurot) alates
tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 13.08.2025 hagi M.F-i (kostja) vastu, milles
palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1598 eurot 71 senti ja kõrvalnõuded
tulenevalt Placet Group OÜ (võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja kostja kaks tarbijakrediidilepingut (lepingud):
15.06.2018 krediidikonto leping nr KK3292288, mida muudeti 05.01.2019 sõlmitud
lepingu muutmise kokkuleppega (leping I) ning
08.03.2019 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3387117 (leping II).
Kostja rikkus lepingust I tulenevaid kohustusi, kui ta jättis 10.10.2023, 10.11.2023 ja
10.12.2023 kolm järjestikust osamakset tasumata. Võlausaldaja andis 10.12.2023 kostjale
lepingu I rikkumise tõttu võlgnevuse tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes täiendava tähtaja
kuni 24.12.2023 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb
võlausaldaja lepingu I alates 25.12.2023 üles.
Kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, kui ta jättis 05.10.2023, 05.11.2023 ja
05.12.2023 kolm järjestikust osamakset tasumata. Võlausaldaja andis 05.12.2023 kostjale
lepingu II rikkumise tõttu võlgnevuse tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes täiendava tähtaja
kuni 19.12.2023 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb
võlausaldaja lepingu II alates 20.12.2023 üles.
Kuna kostja tähtaegselt lepingust I tulenevat võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja
25.12.2023 lepingu I üles ja loovutas 28.12.2023 enda lepingust I tulenevad nõuded kostja
vastu hagejale. Kuna kostja tähtaegselt lepingust II tulenevat võlgnevust ei tasunud, ütles
võlausaldaja 20.12.2023 lepingu II üles ning loovutas 21.12.2023 enda lepingust II tulenevad
nõuded kostja vastu hagejale. Lepingute ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus
sissenõutavaks.
Hageja palub kostjalt välja mõista:
põhivõlg 1598 eurot 71 senti (leping I 750,32 + leping II 848,39)
intress 184 eurot 21 senti (leping I 86,11 + leping II 98,1)
sissenõudmiskulud 80 eurot (leping I 40 + leping II 40)
sissenõutavaks muutunud viivis 984 eurot 58 senti
o
lepingu I järgi 426 eurot 87 senti viivis 26.12.2023–12.08.2025 eest
o
lepingu II järgi 557 eurot 71 senti viivis 21.12.2023–12.08.2025 eest
edasiulatuv viivis lepingu I järgi 34,90% aastas põhivõlalt (750,32) alates 13.08.2025
kuni täitmiseni
edasiulatuv viivis lepingu II järgi 39,90% aastas põhivõlalt (848,39) alates 13.08.2025
kuni täitmiseni
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja
menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ning
seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2. Tartu Maakohus võttis 03.09.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale
tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja
menetlusse võtmise määruse kätte 27.09.2025 tähtsaadetisena aadressile XXX, 24–1, XXX,
65608, XXX-i. Tegemist on kostja elukohaga, mis nähtub sellest, et tsiviilasjas nr 2-25-7831
toimetati samale aadressile menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu (dtl 331).
Kostjal oli võimalus esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 20.10.2025 (k.a). Kostja
tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja on hagiavalduses palunud lahendada asi
tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata TsMS 407 lg 1 järgi, kui kostja hagile kohtu
määratud tähtajaks ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega
õiguslikult põhjendatud.
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse
tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist
välistavaid tingimusi ei esine (dtl 4–9, 29–219). Tegemist ei olnud abieluasja ega
põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati
menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise
määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise
tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta
menetluskulud kostja kanda.
5. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177
kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.
5.1. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja
kanda. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega 13.08.2025 menetluskulude nimekirja (dtl
319), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 758 eurot, millest riigilõiv
on 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (km-ta) kahe tunni osutatud õigusabi eest
tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja
mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu
tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses
käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul menetluskulude
nimekirja kohta kostja seisukohta.
5.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada
osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot. Riigilõiv on
menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus
leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja
põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid
menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
5.3. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas
esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse
hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,
keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise
esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-
124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
5.4. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu
arvestades on põhjendatud ajakulu poolteist tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120
eurot (km-ta). Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tegemist
oli tüüphagiga, mille koostamise turuhind on 100 eurot ning hagiavalduses olid asjaolud
tõenditega üksnes vähesel määral seostatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista menetluskulud 600 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 180 eurot lepingulise
esindaja kulud.
5.5. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10
mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu
tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt
hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis
alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab
tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin