3-26-12/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-12

Haldusasi

Y.M-i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Andmekaitse

Inspektsiooni kohustamiseks lahendama kaebaja

02.10.2025 ja 23.11.2025 esitatud taotlused

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.M

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjas nr 3-25-1432 kaebusele lisatud

Andmekaitse Inspektsiooni 01.04.2025 vaideotsus nr 2.1.-3/25/218-552, Andmekaitse

Inspektsiooni 14.04.2025 kiri nr 2.1-3/25/218-552-8, Andmekaitse Inspektsiooni

17.04.2025 vaideotsuses vea parandamise teatis nr 2.1-3/25/218-552-11 ning

haldusasjas nr 3-25-3874 kaebusele lisatud Andmekaitse Inspektsiooni 02.09.2025 kiri

nr 2.3-6/25/963-2090-11.

2. Tagastada kaebus.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Tuvastada, et kaebaja on käesolevas asjas kaebuse esitamisega kaebeõigust olulisel

määral kuritarvitanud ning selgitada, et järgmise samasisulise kaebuse tagastab

kohus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.M (kaebaja) esitas 07.01.2025 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, soovides teada, kes

nimeliselt registreeris dokumendiregistrisse kirjad 4.3-7/4795-8, 4.3-7/4795-23,

4.3-7/4795/2023-24, 4.3-7/4795/2023-29, 4.3-7/4795/2023-30, 4.3-7/4795-42, 1-

9/17674/2019-7, 8-18/7673-10, 4.3-7/192/2024-2, 4.3-7/192/2024-3.

Pärnu Linnavalitsus keeldus 29.01.2025 kirjaga teabenõude täitmisest avaliku teabe seadus

(AvTS) § 23 lg 1 punkti 1 alusel, kuna taotletava teabe suhtes kehtib AvTS § 35 lg 1 punkti 12

kohane juurdepääsupiirang.

2. Kaebaja esitas 17.02.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI pärast

vaides puuduste kõrvaldamist menetlusse võttis. AKI jättis 01.04.2025 vaideotsusega nr 2.1.-

3/25/218-552 kaebaja vaide rahuldamata, kuna AKI hinnangul on Pärnu Linnavalitsuse

teabenõuete täitmisest keeldumine AvTS § 23 lg 1 p-i 1 alusel olnud õiguspärane teabele AvTS

§ 35 lg 1 p-i 12 alusel juurdepääsupiirangu seadmise tõttu.

3. Kaebaja esitas 07.04.2025 AKI-le teabenõude, milles soovis saada selgitusi AKI

01.04.2025 vaideotsuse kohta. Muu hulgas palus kaebaja põhjendada AKI-l vaideotsuses

sisalduvat valeväidet. AKI teatas 14.04.2025 kirjas nr 2.1-3/25/218-552-8, et vaideotsuse

punktis 21 on ekslikult sattunud vale info ning AKI teeb vastava paranduse ja edastab selle

kohta teavituse. AKI parandas 17.04.2025 kirjaga nr 2.1-3/25/218-552-11 vaideotsuses ilmse

ebatäpsuse. AKI märkis, et vaide esitaja ei ole vaideotsuses viidatud blogipidaja, mistõttu ei

vasta alajaotuse „Teabevaldaja põhjendused“ lk 5 esimese lõigu esimese lause sõnad „oma

peetavas avalikus“ ning alajaotuse „Andmekaitse Inspektsiooni põhjendused“ 21. punkti

kolmanda lause sõnas „blogipidajana“ tegelikkusele ning tuleb AKI 01.04.2025 vaideotsuses

avaliku teabe asjas nr 2.1.- 3/25/218-552 lugeda ebaõigeks ja tegelikkusele mittevastavaks.

4. Kaebaja esitas 14.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 01.04.2025 vaideotsuse nr

2.1.-3/25/218-552 tühistamiseks, AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-11 tühistamiseks

ning AKI tegevuse kaebaja vaide menetlemisel õigusvastaseks tunnistamiseks. Haldusasi on

registreeritud numbriga 3-25-1432.

4.1.

Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2025 määrusega kaebaja kaebuse.

Kohus selgitas, et AvTS § 46 lg-st 2 tulenevalt, kui AKI jätab vaide esitaja vaide rahuldamata,

on vaide esitajal õigus pöörduda kohtusse ning sellisel juhul on vastustajaks teabevaldaja, mitte

AKI, kuna teabenõudjal puudub subjektiivne õigus AKI vaideotsuse vaidlustamiseks. Avaliku

teabe asjades on seadusandja teinud aga selge valiku, reguleerides, et AKI vaideotsus ei saa

olla kohtumenetluse esemeks, st see ei saa rikkuda isikute õigusi sõltumata vaide esemest, vaid

isikute õigusi rikub teabevaldaja tegevus. Vaidemenetlus on seaduses ette nähtud

menetlusvorm langetatud otsuse järelkontrolliks kohtuvälises vormis. Kohus leidis, et

olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide rahuldamata jätmise

korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole võimalik AKI vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel, et

see sisaldab valesid faktiväiteid.

Lisaks tuvastas kohus, et AKI on kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes juba

korrigeerinud. AKI on nõndasamuti kinnitanud, et AKI vaideotsusesse ekslikult sattunud vale

fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust. Sellises olukorras pole eesmärgipärane

kohustada AKI-t uut vaidemenetlust läbi viima ning kõik faktiväited just vaideotsuse

täiendamise teel parandama, kuna see ei muuda asjaolu, et soovitud teabe saamiseks tuleb

kaebajal ikkagi teabevaldaja tegevust vaidlustada.

Olukorras, kus AKI vaatamata oma vigade tunnistamisele, on jätnud vaideotsuse rahuldamata,

pole määrav, kas ebatäpsuste parandused on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta

vaideotsuses“ või eraldiseisvalt vormistatud AKI vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund

sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise piirang on jätkuvalt kehtiv. Pelgalt vaideotsuse

vaidlustamine ei taga isiku õiguste kaitset, kui vaide esemeks olev haldusakt jääb endiselt

kehtima. Isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole vahet, kas ebaõiged faktiväited

kõrvaldatakse vaideotsuse teksti parandades või eraldiseisva kirjaga. Ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise vorm kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva. Olukorras, kus õigete faktide üle

AKI ja kaebaja vahel vaidlus puudub ning AKI on oma eksimusi tunnistanud, pole

tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).

4.2.

Kaebaja esitas 26.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 12.06.2025 määrusele. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole Tallinna

Ringkonnakohus kaebaja määruskaebust lahendanud.

5. Kaebaja esitas 30.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI kohustamiseks menetlema

kaebaja 12.07.2025 taotlust ja vastama seni õigusvastaselt vastamata jäetud taotlustele.

Kaebuse kohaselt ei vastanud AKI kaebaja 12.07.2025 taotlusele, mille eesmärk oli eemaldada

kaebaja kohtu avalikus ja avaldatud 01.04.2025 vaideotsuses toodud ebaõiged ning au ja

väärikust teotavad faktiväited. AKI registreeris taotluse 14.07.2025 korduva pöördumisena ega

ole kaebaja taotlusele vastanud. Haldusasi on registreeritud numbriga 3-25-3874.

2(5)

5.1.

Tallinna Halduskohus tagastas 26.11.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus leidis, et kaebus on esitatud jätkuvaidluseks nõuetele, mida kaebaja esitas haldusasja 3-

25-1432 raames. Kaebaja 12.07.2025 taotluse eesmärgiks on AKI 01.04.2025 vaideotsuses

esitatud faktiväidete eemaldamine. Seega on tegemist korduva taotlusega, millele AKI on juba

reageerinud ning ebaõiged faktiväited on korrigeeritud. Kohus jäi haldusasjas 3-25-1432

võetud seisukohtade juurde. Kohus leidis viidatud haldusasjas, et olukorras, kus AKI

vaideotsusesse ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust, pole

eesmärgipärane kohustada AKI-t uut vaidemenetlust läbi viima ning kõik faktiväited just

vaideotsuse täiendamise teel parandama, kuna see ei muuda asjaolu, et soovitud teabe

saamiseks tuleb kaebajal ikkagi teabevaldaja tegevust vaidlustada.

Kuna kaebaja on 12.07.2025 ja järgnevatele samasisulistele pöördumistele vastuse juba saanud

(viimati AKI 02.09.2025 vastusega nr 2.3-6/25/963-2090-11), on kaebaja võimalik õiguste

riive vähene. AKI 02.09.2025 vastusest nähtub, et AKI ei pea korduvalt samasisuliste vastuste

saatmist põhjendatuks ning sellist kohustust adressaadil ka ei ole. Olukorras, kus pole vaidlust,

et kaebajale on sisuliselt vastatud, tuleb pidada ka kaebuse rahuldamist asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoliseks, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus saada tema jaoks sobiv vastus ning

AKI-l on õigus jääda enda varasemalt võetud seisukoha juurde.

5.2.

Kaebaja esitas 14.12.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 26.11.2025 määrusele. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole Tallinna

Ringkonnakohus kaebaja määruskaebust lahendanud.

6. Kaebaja esitas 02.10.2025 AKI-le taotluse AKI 01.04.2025 vaideotsuse punktis 21

ebaõigete faktiväidete eemaldamiseks.

7. Kaebaja esitas 23.11.2025 AKI-le taotluse, milles soovis AKI kohustamist menetlema

kaebaja 02.10.2025 taotlust, mille kaebaja esitas varasemalt 12.07.2025. Samuti taotles kaebaja

AKI 01.04.2025 vaideotsuse punktis 21 kaebaja kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete

eemaldamist.

8. Kaebaja esitas 02.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib AKI tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist, mis seisneb AKI 01.04.2025 vaideotsuse põhjendava osa punktis

21 esitatud faktiväidete avaldamises, ning AKI kohustamist eemaldama vaideotsuse punktis 21

toodud ebaõiged faktiväited. Kaebaja soovib kaebuses AKI kohustamist menetlema kaebaja

02.10.2025 ja 23.11.2025 esitatud taotluseid.

9. Tallinna Halduskohus palus 13.01.2026 kohtunõudega AKI-l selgitada kaebaja taotluste

lahendamise seisu. AKI vastas kohtunõudele 21.01.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebus kuulub viidatud alusel tagastamisele.

11. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama

isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetlus. Kohtupraktika järgi on HKMS § 43 lg 1 p-i 3 ja § 121 lg 1 p-i 3

põhjendatud tõlgendada selliselt, et varasem kaebus on kohtu menetluses ka juhul, kui

madalama astme kohus on kaebuse tagastanud ning kaebuse tagastamise peale esitatud

määruskaebus on kõrgema astme kohtu poolt veel lahendamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2023 määrus nr 3-22-2163, p 7).

12. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 14.05.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse (haldusasjas nr 3-25-1432) AKI 01.04.2025 vaideotsuse nr 2.1.-3/25/218-552

tühistamiseks, AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-11 tühistamiseks ning AKI tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja vaide menetlemisel. Tallinna Halduskohus tagastas

3(5)

12.06.2025 määrusega kaebuse. Kohus selgitas kaebajale, et AKI vaideotsus ei saa olla

kohtumenetluse esemeks, st see ei saa rikkuda isikute õigusi sõltumata vaide esemest, vaid

isikute õigusi rikub teabevaldaja tegevus. Olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI

vaideotsust kohtus vaidlustatavaks, pole võimalik AKI vaideotsust vaidlustada ka põhjendusel,

et see sisaldab valesid faktiväiteid. Lisaks tuvastas kohus, et AKI on kaebaja viidatud

faktiväiteid oma vastustes juba korrigeerinud ning AKI on kinnitanud, et vaideotsusesse

ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud vaideotsuse sisu ja tulemust. Isiku õiguste kaitsmise

seisukohast ei ole vahet, kas ebaõiged faktiväited kõrvaldatakse vaideotsuse teksti parandades

või eraldiseisva kirjaga, sest ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise vorm kaebaja

subjektiivseid õigusi ei riiva. Kohus leidis, et olukorras, kus õigete faktide üle AKI ja kaebaja

vahel vaidlus puudub ning AKI on oma eksimusi tunnistanud, pole tuvastamisnõude esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kaebaja esitatud määruskaebus selles

haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesoleva määruse koostamise hetkel veel

lahendamata.

13. Kohtule nähtuvalt esitas kaebaja 30.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr

3-25-3874) AKI kohustamiseks menetlema kaebaja 12.07.2025 taotlust ja vastama seni

õigusvastaselt vastamata jäetud taotlustele. Kaebuse kohaselt ei vastanud AKI kaebaja

12.07.2025 taotlusele, mille eesmärk oli eemaldada kaebaja kohta avalikus ja avaldatud

01.04.2025 vaideotsuses toodud ebaõiged ning au ja väärikust teotavad faktiväited. AKI

registreeris taotluse 14.07.2025 korduva pöördumisena ega ole kaebaja taotlusele vastanud.

Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.11.2025 määrusega. Kohus leidis, et kaebus on

esitatud jätkuvaidluseks nõuetele, mida kaebaja esitas haldusasja 3-25-1432 raames. Kohus

märkis, et kaebaja 12.07.2025 taotluse eesmärgiks on AKI 01.04.2025 vaideotsuses esitatud

faktiväidete eemaldamine, mistõttu on tegemist korduva taotlusega, millele AKI on juba

reageerinud ning ebaõiged faktiväited on korrigeeritud. Kohus jäi haldusasjas 3-25-1432

võetud seisukohtade juurde ning leidis, et olukorras, kus vaideotsusesse ekslikult sattunud vale

fakt ei mõjutanud otsuse sisu, pole eesmärgipärane kohustada AKI-t uut vaidemenetlust läbi

viima ning kõik faktiväited just vaideotsuse täiendamise teel parandama. Soovitud teabe

saamiseks tuleb kaebajal ikkagi teabevaldaja tegevust vaidlustada. Kuna kaebaja on 12.07.2025

ja järgnevatele samasisulistele pöördumistele vastuse juba saanud, on kaebaja võimalik õiguste

riive vähene. AKI 02.09.2025 vastusest nähtub, et AKI ei pea korduvalt samasisuliste vastuste

saatmist põhjendatuks ning sellist kohustust adressaadil ka ei ole. Olukorras, kus pole vaidlust,

et kaebajale on sisuliselt vastatud, tuleb pidada ka kaebuse rahuldamist asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoliseks, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus saada tema jaoks sobiv vastus ning

AKI-l on õigus jääda enda varasemalt võetud seisukoha juurde. Kaebaja esitatud määruskaebus

haldusasjas nr 3-25-3874 on Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesoleva määruse koostamise

hetkel veel lahendamata.

14. Kaebaja soovib käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses AKI tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist, mis seisneb AKI 01.04.2025 vaideotsuse põhjendava osa punktis 21 esitatud

faktiväidete avaldamises, ning AKI kohustamist eemaldama vaideotsuse punktis 21 toodud

ebaõiged faktiväited. Kaebaja soovib kaebuses AKI kohustamist menetlema kaebaja

02.10.2025 ja 23.11.2025 esitatud taotluseid. Kaebaja viidatud taotluste kohaselt, mille kaebaja

on AKI-le esitanud, on kaebaja soovinud AKI 01.04.2025 vaideotsuse punktis 21 tema kohta

esitatud valede faktiväidete eemaldamist (02.10.2025 taotlus, dtl 6–7), kohustada AKI-t

vastama kaebaja 02.10.2025 taotlusele, mille kaebaja on varasemalt esitanud 12.07.2025

(23.11.2025 taotlus, dtl 8).

15. Seega on ka käesoleva kaebuse eesmärk suunatud kaebaja AKI 01.04.2025 vaideotsuse

punktis 21 toodud ebaõigete väidete eemaldamisele ning AKI kohustamisele neid väiteid

korrigeerima ja kaebaja pöördumistele vastama. Selliste eesmärkide saavutamiseks on kaebaja

esitanud kaebused nii haldusasjas nr 3-25-1432, milles on vaidluse esemeks küsimus tõele

mittevastavate andmete parandamise viisis, kui ka haldusasjas nr 3-25-3874, milles on

vaidluse esemeks kaebaja 12.07.2025 taotluse osas vastamiskohustuse täitmine. Kaebaja on

kaebuses välja toonud, et 02.10.2025 taotluse on kaebaja varasemalt esitanud 12.07.2025.

4(5)

Viidatud haldusasjades tagastas halduskohus kaebused ning kõrgema astme kohus ei ole

kaebaja määruskaebuseid veel lahendanud. See tähendab, et kaebuse tagastamise määrused ei

ole jõustunud ja kaebused on endiselt kohtu menetluses, mistõttu tuleb praeguse haldusasja

kaebust pidada korduvaks kaebuseks HKMS § 43 lg 1 p 3 tähenduses. Kaebaja nõuete

käsitlemine samal ajal mitmes erinevas kohtuasjas ei ole põhjendatud ega vajalik.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada.

17. AKI on siinses haldusasjas kohtule selgitanud, et on kaebaja 02.10.2025 ja 23.11.2025

esitatud taotlusi pidanud korduvaks samasisulisteks pöördumisteks, millele on AKI juba varem

vastanud. Seetõttu ei ole AKI nendele pöördumistele eraldi vastanud, tuginedes märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p-le 8.

Kohus on leiab, et olukorras, kus AKI-l on õigus jääda enda varasemate seisukohtade juurde,

kaebajal puudub subjektiivne õigus saada enda sobivaid vastuseid ning AKI on kaebaja

soovitud ebaõiged faktiväited ümber lükanud ja seeläbi sooritanud kaebaja soovitud toimingu,

siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samuti ei ole praegusel juhul kohtul alust pidada

riivet kaebaja õigustele intensiivseks.

18. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel käesoleva haldusasja toimikusse haldusasjas nr

3-25-1432 kaebusele lisatud Andmekaitse Inspektsiooni 01.04.2025 vaideotsuse nr 2.1.-

3/25/218-552, Andmekaitse Inspektsiooni 14.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-8,

Andmekaitse Inspektsiooni 17.04.2025 vaideotsuses vea parandamise teatise nr 2.1-3/25/218-

552-11 ning haldusasjas nr 3-25-3874 kaebusele lisatud Andmekaitse Inspektsiooni 02.09.2025

kirja nr 2.3-6/25/963-2090-11.

19. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline

kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba kaebajal oma õigusi

kuritarvitada. Kohtul on alust kaebaja käitumisest, st uue korduva kaebuse esitamisest

ootamata ära juba tehtud lahendite jõustumist, järeldada pahatahtlikkuse ilminguid oma

menetlusõiguste kasutamisel. Kuna AKI on 17.04.2025 koostanud vaideotsuses vea

parandamise teatise nr 2.1-3/25/218-552-11, siis on kaebaja kohta kehtinud valeväited

kõrvaldatud. Seega on AKI oma viga tunnistanud ning kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne. Kohus selgitab, et kohus tagastab järgmised samasisulised kaebused HKMS §

121 lg 2 p 22 alusel läbivaatamatult.

20. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale

tagastada. Kohus tagastab kaebuselt tasutud riigilõivu kaebajale pärast käesoleva määruse

resolutsiooni punkti 2 jõustumist kontole, millelt riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

5(5)