2-25-12122/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12122

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, asukoht

Kännu tn 39 13418 TALLINN) hagi Palugraanul OÜ

(registrikood 16492979, asukoht Risttee 1 66409 VÕRU

MAAKOND), Xi (X, isikukood XXX, elukoht xxx) ja Y

(isikukood XXX, elukoht xxx) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

17 464,74 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Palugraanul OÜ-lt, Xlt ja Ylt solidaarselt Evergreen Capital OÜ

kasuks 02.05.2024 laenulepingust nr 02/05/2024-8 tulenev põhinõue summas

9065,40 eurot, intress summas 1336,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 6972,61 eurot ja hüvitis summas 90 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Palugraanul OÜ, X ja Y kanda.

4. Välja mõista Palugraanul OÜ-lt, Xlt ja Ylt solidaarselt Evergreen Capital OÜ

kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1773,60 eurot (riigilõiv 980 eurot ja

õigusabikulud 793,60 eurot).

5. Välja mõista Palugraanul OÜ-lt, Xlt ja Ylt solidaarselt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Asjaolud

Evergreen Capital OÜ on esitanud kohtule hagi Palugraanul OÜ (edaspidi ka kostja I), X

(edaspidi ka kostja II) ja Y (edaspidi ka kostja III) vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui laenuandja ja kostja I kui laenusaaja 01.09.2022

laenulepingu nr 01/09/2022, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu summas

8000 eurot, millest oli maha arvestatud lepingutasu summas 200 eurot, intressimääraga 3,59%

kuus. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024 laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt

kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel,

kokku summas 9591,16 eurot (põhinõue). Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused

uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3,59% kuus.

Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8.

Käenduslepingu alusel käendas kostja II 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi

hageja ees. Hagiavaldusest nähtuvalt käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja

hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 19 182,32

eurot. Kostja III kui käendaja sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille

alusel käendas kostja III 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees.

Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi

rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 19 182,32 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste

täitmiseks on kostjad teostanud kokku 3 makset kokku summas 1606,87 eurot. Hagiavalduse

kohaselt edastas hageja e-kirjaga kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega kokku 6

meeldetuletuskirja koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 120 eurot, millest

kostja I maksetega on kaetud 30 eurot ja tasumata on 90 eurot. Hageja edastas põhivõlgnikule e-

kirjaga 27.01.2025 erakorralise ülesütlemise avalduse laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt

muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja I on põhjendamatult viivitanud laenusumma

tagastamisega ja seega rikkunud raha tasumise kohustust. Kostja I ei ole laenusummat tähtaegselt

tagastanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle tasumist. Hagiavalduse kohaselt laenulepingu

punktis 1 on kokku lepitud, et laenusaajale kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, millest

tulenevalt moodustab viivis 28.06.2025 seisuga 6972,61 eurot. Hageja märkis hagiavalduses, et

kostja I on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise

kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja I rahaliste kohustuste täitmist

solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajatelt vastutuse maksimumsumma ulatuses. Hageja tegi

hagiavalduses kostjatele kompromissettepaneku. Hageja palub kohtul hagi rahuldada.

01.10.2025 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja vastuse esitamiseks.

21.10.2025 esitasid kostjad vastuse hagile.

Kostja III Y märkis vastuses, et ta on tutvunud kohtu saadetud ettepanekuga. Kostja III avaldas,

et tal ei ole võimalik ettepanekuid täies ulatuses vastu võtta, sest need käivad talle tema

majanduslikest võimalustest tulenevalt üle jõu. Kostja III tõi välja, et ta kasvatab praktiliselt üksi

kolme last ning tema ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav lastetoetus ja lasterikka pere toetus.

Kostja III tõi välja, et käesolevalt ei ole tal võimalik tööle asuda, sest kõige väiksem laps on veel

liiga väike. Kostja III avaldas vastuses, et laste isa X on samuti majanduslikult raskes seisus ega

suuda hetkel laste ülalpidamises osaleda ega kostjat III täies ulatuses majanduslikult toetada.

Seetõttu ei ole kostjal III võimalik täita kohtu ettepanekus märgitud tingimusi. Kostja III lisas, et

ta on valmis koostöös kohtuga otsima mõistlikumat lahendust, mis oleks kostja III olukorda

arvestades teostatav. Kostja III palub kohtul arvestada tema pere olukorda ja anda võimalus

arutada teistsugust kokkulepet.

Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II X märkis vastuses, et ta on hetkel majanduslikult raskes

seisus ega ole suuteline täitma kohtu ettepanekus märgitud kohustusi sellises ulatuses nagu

ettepanekus kirjas. X selgitas, et Palugraanul OÜ tegevus on lõppenud ning sealt rahalist

sissetulekut ei toimu. Eelneva tööpuuduse tõttu on kostja I juhatuse liige ja kostja II sattunud

majanduslikult raskesse seisu ning tal on tekkinud võlgnevused. Kostja II selgitas, et ta on

asunud tööle tavatöölisena ning tema sissetulek on väike, mistõttu ei jõua ta hetkel ka oma kolme

last täies ulatuses toetada. Kostja II avaldas, et tema eesmärgiks ei ole mitte laenu tasumata

jätmine vaid ta sooviks leida kompromissi igakuiselt mõistlikus summas. Kostja II poolt pakutav

summa käesolevalt oleks 150 – 200 eurot kuus. Kostja I juhatuse liige ja kostja II lisas vastuses,

et kui tal avaneb võimalus ning ta on suutnud end järje peale töötada, saab ta alati suurema

summa tasuda, aga hetkel sellised võimalused puuduvad.

03.11.2025 kohtunõudega kohustas kohus kostjaid teavitama kohut hiljemalt 10.11.2025, kas

kostjad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovivad asja arutamist

kohtuistungil. Lisaks tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi

sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 13.11.2025 kompromissi sõlmimise võimalikkusest

ja esitada eelviidatud tähtajaks kompromissleping. Kohus märkis lisaks, et juhul kui pooled

kompromissi ei saavuta, määrab kohus pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks

13.11.2025 ning vastaspoole esitatule vastamise tähtajaks 20.11.2025.

Kostjad avaldasid kohtule, et nad on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Pooled kompromissi ei saavutanud ning lõplikke seisukohti kohtule ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Järgnevalt kujundab kohus seisukoha üksnes asjas tähtsust omavate väidete ja tõendite osas.

Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. Hageja sõlmis kostjaga I 01.09.2022

laenulepingu nr 01/09/2022, millega hageja andis kostjale I laenu summas 8000 eurot, millest

maha oli arvestatud lepingutasu summas 200 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024

laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud

kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot (põhinõue). Kostja II

sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille alusel käendas kostja II

02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees kuni summas 19 182,32

eurot. Kostja III sõlmis hagejaga 02.05.2024 käenduslepingu nr 02/05/2024-8, mille alusel

käendas kostja III 02.05.2024 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees kuni

summas 19 182,32 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on kostjad teostanud kokku 3

makset kokku summas 1606,87 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja II ja III vastutavad

üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1

tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida või täidab mittekohaselt oma laenulepingust tulenevaid

käendatavaid kohustusi, on laenuandjal õigus valida, kas ta nõuab käendatava kohustuse täitmist

käendajalt, laenusaajalt või neilt koos. Käenduslepingute punkt 1.1 näeb ette, et käendaja

vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga.

VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS §

65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud

nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust

rikkunud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi

kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja I on sõlminud

laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Palugraanul OÜ-le laenu summas 8000 eurot, millest

arvestati maha lepingutasu summas 200 eurot. Kostja I ja hageja sõlmisid 02.05.2024

laenulepingu nr 02/05/2024-8, mille kohaselt kujundati ümber kostja I sissenõutavaks muutunud

kohustused 01.09.2022 laenulepingu alusel, kokku summas 9591,16 eurot. Hageja sõlmis

02.05.2024 kostjatega II ja III käenduslepingud nr 02/05/2024-8.

Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat täies ulatuses tasunud. Kostjad on tasunud

võlgnevuse katteks 1606,87 eurot.

Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II X ning kostja III Y on esitanud vastused hagile, milles on

toonud välja, et neil ei ole võimalik keerulise majandusliku olukorra tõttu võlgnevust sellises

ulatuses tasuda. Kostjad ei ole hageja nõudele ja nõude suurusele vastu vaielnud. Hageja ja

kohus on teinud kostjatele kompromissettepaneku. Pooled kompromissile jõudnud ei ole.

Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on

põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9065,40 eurot, arvestades siinjuures

kostjate vastutuse ulatust.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 1 leppinud kokku, et laenusaajale

kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, millest tulenevalt moodustab viivis 28.06.2025 seisuga

summas 6972,61 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 6972,61 eurot,

arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja

laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja

kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 3,59% kuus. Laenusaajal on

lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3)

täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).

Vastavalt lepingu punktile 2.2 arvestatakse intressi terve laenu väljamaksmise ning tagastamise

kalendrikuu eest. Laenuandja ütles lepingu üles 27.01.2025. Hageja on esitanud kohtule

intressiarvestuse, millest nähtub, et laenusaajal on tasumata 02.10.2024 intress summas 337,18

eurot, 02.11.2024 summas 335,23 eurot, 02.12.2024 summas 333,21 eurot ja 02.01.2025 summas

331,11 eurot, kokku summas 1336,73 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud

ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 1336,73 eurot,

arvestades kostjate vastutuse määra.

Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et

võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib

käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. VÕS

§ 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 1.1. Hagejal

on seega õigus nõuda kostjalt II ja III käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmist kummaltki kostjalt 19 182,32 euro ulatuses (kostjate kui

käendajate vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab

muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud

kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid.

Lisaks nõuab hageja hüvitist summas 90 eurot.

VÕS § 1131 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja

sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju

hüvitamise nõue on olemas. Laenulepingu punkti 4.3.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja

poolt iga rahalise kohustuse rikkumisel nõuda laenusaajalt võlgnevuste sissenõudmiskulude

hüvitamist summas kuni 100 eurot, mis hõlmab hüvitist laenuandja asutusesisemiste

administreerimis- ja muude sarnaste kulude katteks. Laenulepingu punkti 4.3.2 kohaselt kui

laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale

meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie (5) kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga

meeldetuletuse saatmise eest kuni 50 euro suuruse hüvitise tasumist. Hageja on põhivõlgnikule

edastanud nõudekirja kohustuse täitmiseks ehk võlgnevuse sissenõudmiseks koos sissenõudmise

kuluga. Seega oli hagejal õigus arvestada tasutud summadest maha sissenõudmiskulu hüvitis.

Hageja edastas e-kirjaga kostjatele seoses laenulepingu võlgnevuse tasumisega kokku 6

meeldetuletuskirja 02.09.2024, 17.09.2024, 01.11.2024, 16.11.2024, 01.12.2024 ja 19.12.20224

koos sissenõudmise kulude hüvitisega kokku summas 120 eurot, millest kostja I maksetega on

kaetud 30 eurot ja tasumata on 90 eurot.

Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue summas 90 eurot on põhjendatud ning mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja hüvitise summas 90 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab

hagiavalduse.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja

menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 793,60 eurot (sh käibemaks)

ja riigilõiv summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 160 eurot (lisandub

käibemaks summas 38,40 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja

on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:

1. Kliendiga suhtlemine – 10 minutit;

2. Kliendi materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs – 20 minutit;

3. Viivise arvestuse koostamine, lisade selekteerimine – 30 minutit;

4. Hagi koostamine ja e-toimikus edastamine – 3 tundi.

Kokku on hageja õigusabikulud summas 640 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, koos

käibemaksuga 793,60 eurot.

Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde

põhjendatuks.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on

vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

arvestades põhjendatud ja mõistlik.

Põhjendatud menetluskulud on seega 1773,60 eurot (980 eurot riigilõiv ja 793,60 eurot

õigusabikulud). Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega

tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud summas

1773,60 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele

mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude

summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik