2-24-145401/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145401

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi K. G. K. (K., isikukood

XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

2403,50 eurot

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista K. G. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus summas

1683,96 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised summas 491,78 eurot.

3. Välja mõista K. G. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt

(1683,96 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

alates 22.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta K. G. K. kanda.

5. Välja mõista K. G. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 670 eurot (350 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulu ja 300 eurot õigusabikulud). Ülejäänud osas jätta menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu.

6. Välja mõista K. G. K.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses.

Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on

avaldanud nõusolekut vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada

ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.“

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja T AS 18.08.2020 liitumislepingud

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal õigus kasutada ka

muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused

vastavalt T AS-i hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja

operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et

tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS-i

hinnakirjale. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hagiavalduse kohaselt on T AS endale võetud kohustusi

täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS-i

teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon

maksete sooritamiseks oli kirjas T AS-i poolt regulaarselt esitatud arvetel. T AS on kostjaga

sõlmitud lepingud üles öelnud 21.04.2022.

Hagiavaldusest nähtuvalt on T AS esitanud kostjale arved, mis on jäänud kostja poolt tasumata,

järgmiselt: arve nr V22021522650 summas 1492,62 eurot, tasumise tähtajaga 15.02.2022; arve nr

20220110674763 summas 82,63 eurot, tasumise tähtajaga 20.02.2022; arve nr 20220211377239,

millest on tasutud 82,63 eurot ja tasumata 53,59 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2022; arve nr

20220312702430 summas 6,31 eurot, tasumise tähtajaga 20.04.2022 ja arve nr 20220413313750

summas 131,44 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2022. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuse

põhisumma 1683,96 eurot (so 1492,62 + 82,63 + 53,59 + 6,31 + 131,44 - 82,63). Hagiavaldusest

nähtuvalt loovutas T AS 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lisaks nõuab hageja sissenõudekulusid summas 40 eurot. Kostja ei

täitnud kohustusi tähtaegselt. T AS-i lepingute lahutamatuks lisaks oleva üldtingimuste punkti 4.10

sätestab, et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on XXX õigus nõuda

tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras, so

seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 491,78 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist

seadusjärgses viivisemääras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja selgitas vastuses, et 2022. aasta alguses proovis kostja

toetada Eesti Laulul osalevat bändi, kasutades enda ja abikaasa mobiiltelefone hääletamiseks.

Hääletamise käigus kuulis kostja ainult staatilisi helisid ega saanud mingisugust kinnitust, et hääl

registreeriti. Kostja avaldas, et ta eeldas, et süsteem ei toimi õigesti ja andis telefonid enne

magamaminekut oma poegadele, et nad prooviksid, kas nad saavad hääled antud või mitte. Kostja

tõi vastuses välja, et järgmisel hommikul sai ta XXX teate, et teenuste arve on üle 700 euro ja

teenuste kasutamine on piiratud. Alates sellest hetkest ei saanud kostja helistada, sms-e saata ega

internetti kasutada. Järgmisel päeval sai kostja uue sõnumi selle kohta, et arve oli tõusnud ligikaudu

1500 euroni. Kostja märkis, et ta sai XXX Kristiine esindusest teada, et tegemist oli

hääletamisteenusega ning teenuseid ei taastata enne, kui kogu summa on makstud. Kostja selgitas, et

ta sai XXX oma 2022. aastal esitatud küsimustele vastused alles 28. oktoobril 2024. Kostja vastusest

nähtuvalt väideti kostjale, et kostjat püüti telefoni teel kätte saada, kuid teenused olid kostja sõnul

peatatud ning kostjal polnud võimalik kõnesid vastu võtta. Kostja selgitas, et XXX olid kõik tema

teised kontaktandmed, kuid neid ei kasutatud aastaid. 28. oktoobril 2024 kinnitas XXX, et võlg on

umbes 1700 eurot, kuid inkassofirma saatis juba kuu aja pärast kostjale arve, mis oli üle 3000 euro.

Kostja jaoks on jäänud arusaamatuks, kuidas intressid ja kõrvalkulud said ühe kuuga nii suureks

kasvada. Lisaks on kostjal küsimusi, miks XXX ei otsinud kokkulepet ega pakkunud kostjale

lepitust vaid müüs kohe pärast aastatepikkust vaikust ja 28. oktoobril 2024 antud selgitusi kostja

väidetava võla inkassofirmale, kes pöördus viivitamatult kohtusse. Kostja selgitas, et tegemist ei ole

olnud tahtliku arve maksmata jätmisega vaid kommunikatsiooniprobleemide ja süsteemi

puudulikkusega. Tulenevalt ülaltoodust palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata või vähendada

nõuet mõistliku suuruseni vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata osadele, arvestada vaidluse

kestvust ja XXX tegevusetust suhtluses, jätta kõrvalnõuded (viivised, sissenõudmiskulud jms)

rahuldamata või vähendada neid oluliselt, eemaldada viivitamatult kostja maksehäire ning hüvitada

kostjale tekkinud kahju ja lisakulud.

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja avaldas, et ta ei nõustu kostja seisukohtadega

ning vaidleb nendele vastu. Hageja selgitas, et ta nõustub T AS-i esitatud selgitustega, mis on välja

toodud kostjale edastatud e-kirjas. Kostja on väitnud oma e-kirjas, et ta ei ole telefoni kasutanud

helistamiseks, kuid seisukohas kinnitab, et ta kasutas telefoni hääletamiseks. Kostja seisukohad on

hageja hinnangul vastuolulised. Hageja tõi välja, et e-kirjas on kostja väitnud, et T AS ei piiranud

teenuseid, kuid T AS piiras tegelikkuses teenuste kasutamise. Hageja lisas, et kui kostjal tekkis

kahtlus süsteemi toimimisega, oleks kostja pidanud võtma ühendust teenusepakkujaga ning

kontrollima toimimist. Hageja hinnangul tuleb mõistlikult eeldada, et süsteem toimib ja antud

teenuse eest tuleb tasuda. Hageja tõi välja, et kostja kinnitas seisukohas, et andis oma telefoni

kolmandatele isikutele kasutamiseks. Hageja lisas, et üldtingimuste punkt 5.2.11 sätestab, et „mitte

kasutada SIM-kaarti kolmandatele isikutele Sideteenuste osutamiseks või vahendamiseks, sh

kolmandate isikute kõnede lõpetamiseks XXX Mobiiltelefonivõrgus või XXX klientide kõnede

edastamiseks kolmandatele isikutele, eelnimetatud rikkumise korral lõpetada XXX esimesel

nõudmisel koheselt rikkumine ning tasuda XXX leppetrahvi kuus tuhat (6000) eurot iga

rikkumisega seotud SIM-kaardi eest ning hüvitada XXX rikkumisega põhjustatud kahju ulatuses,

millises leppetrahv kahjusummat ei kata.“ Vastavalt üldtingimuste punktile 5.2.9 on kostjal kohustus

õigesti hoida ja kasutada SIM-kaarti ning SIM-kaart on üksnes kostjale kasutamiseks. Kostja on

kasutanud teenuseid, mille eest on tasumise kohtustus. Hageja lisas, et kostja rikkus lepingut, jättes

täitmata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis teenusepakkujal õigus nõuda kostjalt

lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega

kaasnevaid kulutusi, mistõttu on hageja nõue põhjendatud ja õiglane.

Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku ning andnud tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks.

Hageja on vastanud kohtu kompromissettepanekule. Hageja teavitas kohut, et hageja edastas

kompromissettepaneku kostjale 01.09.2025.

Kostja kohtu ega hageja kompromissettepanekule ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja T AS-i vahel sõlmitud

liitumislepingutest. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja T AS-i vahel oli sõlmitud liitumislepingud.

Hageja on esitanud kohtule liitumislepingud, mille alusel XXX AS esitanud kostjale arved. Kostjal

on arvete alusel tasumata 1683,96 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohtul jätta hagi

rahuldamata või vähendada nõuet mõistlikus ulatuses vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata

osadele.

Hageja tõi välja, et T AS-i ja kostja vahel sõlmiti 18.08.2020 liitumislepingud

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud

tasuliste teenuste eest vastavalt T AS-i hinnakirjale. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja T AS-i

teenuseid nende eest tasumata. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata või

vähendada nõuet vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata osadele. Kostja selgituste kohaselt proovis

ta 2022. aastal hääletada enda ja abikaasa mobiiltelefoniga Eesti Laulul, kuid ei saanud kinnitust

selle kohta, kas hääl registreeriti. Kostja avaldas, et ta eeldas, et süsteem ei toiminud ning andis

telefonid enne magamaminekut oma poegadele, et nad prooviksid, kas hääled saavad antud või

mitte. Kostja selgitas, et järgmisel hommikul sai ta XXX teate, et arve on tõusnud 1500 euroni ning

teenuseid ei taastata enne kui kogu summa on makstud. Lisaks jäi kostjale arusaamatuks, miks

piirati teenuseid 783 euro juures, kuid arve kasvas siiski kahekordseks. Hageja märkis seisukohas

kostja vastusele, et kui kostjal tekkis kahtlus seoses süsteemi toimimisega, pidanuks kostja võtma

ühendust teenusepakkujaga. Lisaks, hageja selgitas, et vastavalt XXX üldtingimustele, ei oleks

kostja tohtinud anda oma telefoni kasutamiseks kolmandatele isikutele, kuivõrd SIM-kaart oli

mõeldud üksnes kostjale kasutamiseks.

Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentide ja tõenditega, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele terves ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kasutanud T AS-i teenuseid,

mille eest oli kostjal tasumise kohustus. Asjaolu, et kostja püüdis Eesti Laulul hääletada, kuid

kuivõrd kinnitust hääletamise õnnestumise kohta ei tulnud, andis kostja telefoni lastele edasiste

hääletuste tegemiseks, ei vabasta kostjat teenuse eest tasumisest. Kohus nõustub hagejaga, et juhul

kui kostjal tekkis kahtlus süsteemi toimimise osas, tulnuks kostjal pöörduda teenusepakkuja poole.

Asjaolu, et kostja andis oma telefoni kolmandatele isikutele kasutamiseks, ei vabasta kostjat

kohustuse täitmisest. Lisaks jäi kostjale arusaamatuks, miks teenuseid ei piiratud kui arve oli juba

niigi suur. Kohus selgitab, et T AS-i üldtingimuste punkt 4.6 annab teenusepakkujale õiguse, kuid

mitte kohustuse teenuste osutamist piirata krediidilimiidi ületamisel. Seega ei olnud T AS-il

kohustust teenuseid piirata. Lisaks on kostja toonud välja, et ta sai oma 2022. aastal esitatud

küsimustele vastused alles 28.10.2024. Samas nähtub kostja poolt esitatud sms-ide väljavõtetelt, et

kostja pöördus XXX esindusse 15.02.2022, kus kostjale selgitati, et suur arve tekkis kostjal Eesti

Laulu hääletusel ning kostjale pakuti maksegraafiku sõlmimise võimalust, millest kostja loobus.

Lisaks nähtub sms-idest, et kostja pöördus arve küsimuses XXX poole e-kirja teel 18.04.2023.

Konsultandil ei õnnestunud kostjaga telefoni teel ühendust saada, mistõttu saadeti kostjale vastus e-

kirja teel 19.04.2023. Kohtule nähtub, et kostja poolt väljatoodu on vastuoluline ning kostja poolt

märgitu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega nõude vähendamiseks. Siinjuures arvestab

kohus, et hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras, mitte lepinguga

ettenähtud määras ehk siis kostjale soodsamal viisil.

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale liitumislepingute

sõlmimisega telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks kohustuse T AS-i poolt osutatud teenuste

eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100

mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles

öelnud 21.04.2022.

Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg

1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostjal on tasumata arve nr V22021522650 summas 1492,62 eurot, tasumise tähtajaga 15.02.2022;

arve nr 20220110674763 summas 82,63 eurot, tasumise tähtajaga 20.02.2022; arve nr

20220211377239 summas 53,59 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2022; arve nr 20220312702430

summas 6,31 eurot, tasumise tähtajaga 20.04.2022 ja arve nr 20220413313750 summas 131,44

eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2022. Seega on kostja võlgnevuse põhisumma 1683,96 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras põhivõla summalt 1683,96 eurolt viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast, so alates 21.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so

kuni 21.01.2025. Hageja nõuab viivist summas 491,78 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

(22.01.2025) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 491,78 eurot perioodi 21.05.2022 – 21.01.2025

eest ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 22.01.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja on märkinud, et hageja sissenõudekulude summa 40 eurot on kujunenud järgmiselt:

06.12.2024 tasulise kirja saatmine summas 25 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud

summas 15 eurot. Hageja on selgitanud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, telefoni ja e-kirja teel võlanõuete selgitamise ja

vastuväidetele vastamise kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega

tehtud kulusid.

Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus

mõistab vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist.

Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot.

Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis

57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle

paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas

märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja

põhjendatud menetluskuludeks 670 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

562 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik