3-25-3034/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3034

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

C.X kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Margit Paas

Puudutatud isik – C.X,

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus võtta haldusasja nr 3-25-3023

toimik haldusasja nr 3-25-3034 materjalide juurde.

2. Jätta C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2025.

a määruse haldusasjas nr 3-25-3034 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Lõpetada C.X-ile riigi õigusabi andmine haldusasjas nr 3-25-3034.

4. Jätta läbi vaatamata C.X taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

5. Lõpetada C.X-ile menetlusabi andmine haldusasjas nr 3-25-3034 kohtulahendite

tõlkimiseks.

6. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg (sh varasemalt

kasutatud nimed ja sünniajad) tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3034

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.09.2025 Tallinna sadamas kinni isiku, kes oli

esitanud enda tuvastamiseks Guinea Vabariigi kodaniku Q (sünd. XX.XX.XXXX) nimele

väljastatud passi koopia ja kes tuvastati pärast kinnipidamist enda sõnade kohaselt kui Guinea

Vabariigi kodanik Y. C.X (sünd. XX.XX.XXXX). Tallinna Halduskohus andis 13.09.2025

määrusega nr 3-25-3023 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel PPA-le

loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK). Puudutatud isik selgitas pärast halduskohtu

määrusega tutvumist PPA-le, et tegelikult on tema nimi C.X ja sünniaeg XX.XX.XXXX.

Samuti esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2025 taotluse anda välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel luba paigutada

puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isiku sõnul lahkus ta Guineast 2015. a-l ja

saabus 2016. a-l kummipaadiga Itaaliasse, kust liikus edasi Prantsusmaale ning on seal senini

elanud. Eestisse sattus isik põhjusel, et oli bussiga teel Soome, kus pidavat olema võimalik

hõlpsasti hankida endale seaduslikke dokumente. Isiku väitel taotles ta 2019. a-l

rahvusvahelist kaitset ka Prantsusmaal ning kuigi sai taotluse kohta keelduva otsuse, on ta

selle vaidlustanud. Isiku arvates on tal Prantsusmaal viibimiseks seaduslik alus. Kuna isik on

tutvustanud ennast eri nimede ja sünniaegadega ning kuna tal puuduvad muud isikut

tõendavad dokumendid, siis on kinnipidamine vajalik isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 1). Samuti vajab välja selgitamist isiku rahvusvahelise

kaitse vajadus, sh uurida võimalikku rahvusvahelise kaitse taotlemist Prantsusmaal. VRKS §

361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine on põhjendatud, sest isiku puhul esineb VSS § 68 p 6 kohane

põgenemisoht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja kinnipidamisel valetas end esialgu

alaealiseks, põhjendades seda asjaoluga, et mujal Euroopas lastakse alaealised sellises

olukorras vabaks. Isik ei soovi naasta Guineasse, kus tema elu olevat jätkuvalt ohus, vaid

tahab minna tagasi Prantsusmaale, kus tal on korter ja töökoht. Haldusasjas nr 3-25-3023

selgitas isik samuti, et ei plaaninud tulla Eestisse ja soovib siit esimesel võimalusel lahkuda.

Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid.

3. PPA märkis Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 istungil, et kinnipidamine on

põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, sest puudutatud isik on korduvalt selgitanud, et ei

soovi naasta kodumaale, vaid pigem esitab Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ja ootab selle

menetlemist.

4. Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5

alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.11.2025. Ühtlasi andis halduskohus puudutatud

isikule menetlusabi kohtumääruse osaliseks tõlkimiseks ja riigi õigusabi määruskaebuse

esitamiseks.

Kuna puudutatud isik on avaldanud PPA-le korduvalt erinevaid isikuandmeid ja tal puuduvad

reisidokumendid, samuti on isiku ütlused olnud vastuolulised ja muutlikud, mistõttu neid ei

saa pidada usaldusväärseteks, siis esineb jätkuvalt kahtlus tema isikusamasuses ja

kodakondsuses ning kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel on lubatud. PPA-le ei ole veel

Prantsusmaalt laekunud teavet, mis võimaldaks isikusamasuses veenduda. Kuivõrd isiku

rahvusvahelise kaitse vajadus on olulises osas ebaselge ja esineb VSS § 68 p-s 6 toodud

põgenemisoht, siis on isiku kinnipidamine lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Puudutatud

isik on nii rahvusvahelise kaitse menetluses kui ka varasemas menetluses (vt haldusasi nr 3-

25-3023) kinnitanud, et ta ei ole nõus lahkuma koduriiki. Isiku väited, et ta oleks PPA-le

menetlustoiminguteks kättesaadav, ei ole tema varasemaid ütlusi ja nende muutlikkust

arvestades usutavad. Valeandmete esitamine oma vanuse kohta ja rahvusvahelise kaitse

2(5)

3-25-3034

taotlemine pärast KPK-sse paigutamist viitavad, et isik kuritarvitab varjupaigasüsteemi.

Kinnipidamine on sellistel asjaoludel õigustatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) piisavalt tõhusad.

KPK-s on tagatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi, samuti psühholoogiline

nõustamine. Kohus arvestab lisaks, et isikul puudub Eestiga mistahes side ning tal oleks siin

hakkama saamiseks üksnes minimaalselt rahalisi vahendeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. C.X palub 29.09.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.09.2025 määrus ja

vabastada ta KPK-st. Kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud, sest isik

on PPA-le avaldanud oma tegelikud isikuandmed ning on selgitanud ka varasemalt

teistsuguste andmete esitamise põhjuseid. Puudutatud isik nõustub, et PPA-l tuleb temaga

seotud asjaolud kindlaks teha ja puudutatud isik teeb selleks PPA-ga koostööd. VRKS § 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamisega seonduvalt ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendatud.

Arvestatud ei ole isiku ütlustega selle kohta, miks ta oli sunnitud käituma selliselt nagu ta

käitus. Puudutatud isik ei ole väljendanud soovimatust lahkumiskohustust täita.

Kinnipidamise aluseks ei saanud olla ka VRKS § 361 lg 2 p 5, sest isik on nõus tegema PPA-

ga koostööd ja ei kavatse Eestist põgeneda. Arvesse ei ole võetud, et puudutatud isikul on

suur hirm Guineasse naasmise ees, sest tema elu oleks seal ohus. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist ei ole piisavalt kaalutud. Puudutatud isik palub vabastada ta

kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest.

6. Puudutatud isik palub 30.09.2025 taotluses (täiendatud 09.10.2025) vahetada temale

riigi õigusabi osutav advokaat, sest praegune riigi õigusabi osutaja ei ole võimeline prantsuse

keeles suhtlema ning ei saa puudutatud isikust aru.

7. PPA palub 23.10.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna puudutatud isik

on korduvalt esitanud erinevaid isikuandmeid, tuleb tema isikusamasus täiendavalt kontrollida

(VRKS § 361 lg 2 p 1). Isiku põgenemise oht on piisavalt tuvastatud ning tema kinnipidamine

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on vajalik ja põhjendatud. PPA jääb varem esitatu juurde ja

nõustub halduskohtu seisukohtadega. Isiku selgitused nii Soome mineku kui ka Prantsusmaale

naasmise kohta on olnud muutlikud. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles

algusjärgus ning selle raames tuleb PPA-l oluliste asjaolude väljaselgitamiseks isikuga

korduvalt vestelda. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus esitati alles pärast seda, kui isik

paigutati väljasaatmise tagamiseks KPK-sse, siis võib selle eesmärgiks pidada väljasaatmise

vältimist või edasilükkamist ning isik on seda vestluses PPA-le tunnistanud (VRKS § 361 lg 2

p 5). Halduskohus on hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning järeldas õiguspäraselt,

et kinnipidamine on proportsionaalne ja muud järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. PPA

palub võtta haldusasja nr 3-25-3023 toimik praeguse haldusasja materjalide juurde.

8. PPA teatas 27.11.2025 vastuses kohtunõudele, et puudutatud isik on 30.10.2025

saadetud Eestist välja Prantsusmaale, kus ta omab seaduslikku viibimisalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuigi puudutatud isik on 30.10.2025 saadetud Eestist välja Prantsusmaale, ei takista see

määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus

hindab, kas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu

15.09.2025 määruse tegemise ajal ja kuni puudutatud isiku Eestist väljasaatmiseni.

3(5)

3-25-3034

10. PPA taotlus võtta haldusasja nr 3-25-3023 toimik praeguse haldusasja materjalide

juurde jääb HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 p 3 alusel rahuldamata, sest viidatud haldusasjas esitatud

materjalid ja seisukohad on menetlusosalistele teada ja kättesaadavad. Haldusasjas nr 3-25-

3023 osalesid samad menetlusosalised ja esindajad, kes osalevad ka praeguses haldusasjas.

Seetõttu puudub varasema haldusasja toimiku juurdevõtmiseks vajadus.

11. PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 4 ja 5

ning viitasid põgenemisohuga seonduvalt VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel

kinnipidamist ei õigustaks pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad

dokumendid, vaid säte eeldab, et PPA-l peab olema põhjendatud kahtlus isiku esitatud

andmete õigsuses, mis viitaks VSS § 68 p 3 kohaselt isiku põgenemise ohule (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.05.2022 määrus nr 3-22-678, p 9). See tingimus on siinsel juhul täidetud.

PPA on arusaadavalt välja toonud, miks esines jätkuvalt põhjus kahelda isiku ütluste

tõepärasuses. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus puudutatud isik oli esitanud PPA-le

varem korduvalt ebaõigeid andmeid enda nime ja vanuse kohta ning tal ei olnud esitada

reisidokumenti, mis võimaldaks kontrollida tema hilisemaid väiteid enda tegeliku identiteedi

kohta, vajas isikusamasus täiendavat kontrollimist. Puudutatud isik esitas enda tuvastamiseks

PPA-le esmalt koopia 1998. a-l sündinud Q nimele väljastatud Guinea passist, kuid seejärel

väitis end olevat 2009. a-l sündinud Y. C.X (s.o 15-aastane ehk alaealine). Hiljem muutis ta

uuesti enda ütlusi, märkides, et tema nimi on tegelikult C.X ja ta on sündinud 1997. a-l. PPA

ei saanud neil asjaoludel olla veendunud isiku viimati esitatud andmete õigsuses. Kuna

halduskohtu 15.09.2025 määruse tegemise ajaks ei olnud PPA veel saanud vastust

Prantsusmaa ametivõimudele tehtud päringule, siis oli isiku VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel

kinnipidamine põhjendatud.

12. Puudutatud isiku kinnipidamine oli põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Vaidlust

ei ole, et PPA-l tuli koguda andmeid, et selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

vajadus (sh täpsustada varasemalt Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse taotlemisega seonduvat

ning korraldada isikuga vestlused). Kuivõrd puudutatud isik oli PPA-le korduvalt avaldanud,

et ei ole nõus lahkuma Guineasse, vaid sooviks minna kas edasi Soome või tagasi

Prantsusmaale, siis oli PPA-l põhjendatud alus arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik

menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel võimalusel siit edasi. Seega oli tuvastatav

VSS § 68 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule. Arvestades, et puudutatud

isik oli varem korduvalt esitanud valeandmeid ja muutnud oma seisukohti, ei olnud PPA-l

alust usaldada isiku väiteid, et ta teeb rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd ja jääb

menetluse lõpuni kättesaadavaks. Ringkonnakohus nõustub lisaks hinnanguga, et esineb

põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, mistõttu on

kinnipidamine lubatav ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle oli tutvustatud Tallinna Halduskohtu 13.09.2025

määrust haldusasjas nr 3-25-3023, millega anti PPA-le luba paigutada puudutatud isik KPK-

sse tema väljasaatmise täideviimise tagamiseks.

13. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel

põhjendatud ning isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine ei olnud

ebaproportsionaalne. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tal esineks sellist laadi

terviseprobleeme, mis välistaksid tema KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et

isiku KPK-s kinnipidamine võiks ohustada tema turvalisust. VRKS § 29 lg-s 1 toodud

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid

reegleid, kuid puudutatud isikuga seotud asjaolud sellist usaldust ei tekita.

4(5)

3-25-3034

14. Eelneva põhjal jääb C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

15.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

15. Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 5 puudutatud isikule

riigi õigusabi tema esindamiseks seoses 15.09.2025 määruse peale määruskaebuse

esitamisega ja asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi anti kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Puudutatud isikut on määruskaebuse

menetluses esindanud vandeadvokaat A. Ratnikov. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §17 lg 3

kohaselt säilib isiku õigus riigi õigusabile ja advokaat peab vajaduse korral jätkama riigi

õigusabi osutamist ka samas asjas tehtud kohtulahendite edasikaebamise korral.

16. RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi

õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise (nt Riigikohtu

19.03.2008 määrus nr 3-2-1-9-08, p 12). RÕS § 6 lg 11 järgi ei anta riigi õigusabi üldjuhul

välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 66 lg 4 näeb samuti ette, et kohus jätab

riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. Puudutatud isik

saadeti 30.10.2025 Eestist välja Prantsusmaale. Riigi õigusabi andmise jätkamisel tuleb

arvestada ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt

avalikku huvi selle vastu, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kuna puudutatud

isik on Eestist välja saadetud, siis on vaidlustatud määruse mõju tema suhtes lõppenud. Isiku

võimalikku huvi kontrollida tema varasema lühiajalise kinnipidamise seaduslikkust ei saa

pidada sedavõrd tungivaks, et õigustada riigi õigusabi kulude suurendamist. Seega tuleb RÕS

§ 6 lg 11 ja § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning VSS § 66 lg 4 alusel riigi õigusabi andmine lõpetada. Selle

tulemusel vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17

lg 6). Kuna isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud,

siis ei nõuta temalt nende kulude hüvitamist, vaid need jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlused

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

17. Kuna ringkonnakohus lõpetab puudutatud isikule riigi õigusabi andmine, siis jääb

taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks läbi vaatamata.

18. Tallinna Halduskohus andis 15.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 3 puudutatud isikule

menetlusabi asjas tehtud kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks prantsuse keelde.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmise jätkamine

põhjendatud ning kohtulahendite osaliseks tõlkimiseks antud menetlusabi tuleb lõpetada.

Puudutatud isik ei viibi enam KPK-s ja ta on Eestist välja saadetud. Pole põhjust eeldada, et

puudutatud isikul puuduvad viibimiskoha riigis võimalused ja vahendid, et iseseisvalt

korraldada praeguse kohtulahendi vajalikus ulatuses tõlkimine temale arusaadavasse keelde.

19. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning ka varasemalt kasutatud nimed

ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)