Legislator Case Law & Legislation
2-25-4318/11 AI generated

2-25-4318/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-4318/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingutest nr BL2444642 ja nr BL2542022 Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis lepingu nr BL2444642 alusel võlgnevuselt

Legislator headnote

AI generated

2-25-4318/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingutest nr BL2444642 ja nr BL2542022 Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis lepingu nr BL2444642 alusel võlgnevuselt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4318

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Bondora AS-i hagi X vastu võla nõudes

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), esindaja

vandeadvokaat Karin Ploom

Kostja X (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

7052,07 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks lepingutest nr BL2444642 ja nr BL2542022

tulenev põhivõlgnevus kokku summas 3629 eurot ja viivis kokku summas 2539,59

eurot.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis lepingu nr BL2444642 alusel võlgnevuselt

1935,19 eurolt määras 36,5% aastas ja lepingu nr BL2542022 alusel võlgnevuselt

1291,58 eurolt määras 14,32% aastas kuni kohustuse täitmiseni.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta X kanda.

5. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 665 eurot (riigilõiv).

6. Välja mõista Xlt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile

ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja

krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja

jõudis järeldusele, et arvestades krediidisumma suurust, on kostja krediidivõimeline ning kostjal on

võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena, arvestades siinjuures, et laenulepingutejärgsed

osamaksed olid vastavalt 66,21 eurot kuus ja 34,13 eurot kuus. Kohtu hinnangul oli kostja

võimeline tagastama laenu vastavalt lepingutele. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

7. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik