2-24-5215/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5215

Kohtuasi

Pilli Kodud OÜ kaebus kohtutäitur Rocki Alberti

otsuse peale täiteasjas nr 176/2023/4182

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pilli Kodud OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pilli Kodud OÜ (registrikood 16440971),

lepinguline esindaja Reet Vokk

Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud isik II OÜ Riverside Home (registrikood

16886017), seaduslik esindaja HS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 6. septembri 2024 määrus jätta muutmata.

2. Pilli Kodud OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde Pilli Kodud OÜ poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Pilli Kodud OÜ kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Pilli Kodud (avaldaja, võlgnik) esitas 01.04.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu

kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik I, kohtutäitur) 15.03.2024 otsuse peale täiteasjas nr

176/2023/4182. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust sisuliselt lahendama,

tuvastada kohtutäituri kohustuse täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitemenetluse alustamise

eelduste täitmata jätmisega ning tühistada 09.02.2024 koostatud kinnisasja arestimise akti.

1.1. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr

176/2023/4182, kus täitmisteade koos selle lisadega on avaldajale kätte toimetatud

06.11.2023. Täitemenetluse algatamise aluseks on täitmisteate kohaselt Tallinna notari Tea

Turnpuu 07.03.2022 koostatud ja tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping ja Tallinna notari

Tea Turnpuu 12.03.2023 koostatud ja tõestatud kokkulepe ühishüpoteegiga tagatud nõuete

muutmise kohta. Sissenõudjaks on märgitud Credory OÜ (registrikood 16102889).

Täitmisteate kohaselt on nõude suurus 31.10.2023 seisuga 536 758,78 eurot, millele lisandub

kohtutäituri tasu. Kohtutäitur on koostanud 09.02.2024 kinnisasja arestimise akti.

Täitemenetluse kestel on esialgne sissenõudja vahetunud ning sissenõudjaks on OÜ Riverside

Home (puudutatud isik II, sissenõudja).

1.2. Avaldaja vaidlustas 26.02.2024 kohtutäituri tegevuse, kuna võlgniku hinnangul ei ole

täidetud täitemenetluse alustamise eeldused. Avaldaja taotles täitemenetluse lõpetamist ja

arestimisakti tühistamist. Avaldaja tugines sellele, et kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel

rikkunud menetluse alustamise kohustuslikke eeldusi, mistõttu on täitemenetluse läbiviimine

ning sellega seonduvalt täitetoimingute tegemine seadusevastane. Samuti on lubamatu

arestimisakti koostamine, sealhulgas vara arestimine tervikvarana. Lisaks tugines võlgnik

sellele, et kohtutäitur jättis võlgniku teavitamata sissenõudja vahetusest. Kohtutäitur tegi

kaebuse suhtes otsuse 15.03.2024 (otsuses on ekslikult märgitud kuupäevaks 07.03.2024).

Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutas täitemenetluse alustamise

eelduste täitmata jätmist. Osas, milles kohtutäitur kaebuse läbi vaatas, jättis täitur kaebuse

rahuldamata. Kuna kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust, siis leidis kohtutäitur, et kinnisasja

arestimise akt ei kuulu tühistamisele. Kohtutäitur ei nõustunud kaebuses esitatud väitega, et

põhjendamatu on kohtutäituri poolt vara arestimine tervikvarana.

1.3. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on jätnud täitmata täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 231 lg-st 4 tulenevad täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused. TMS § 48 lg 1

p 7 näeb ette, et täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur alustas täitemenetlust TMS § 2 lg

1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi alusel, kuid täiteasjas ei ole esitatud TMS § 231 lg-s 4

nimetatud täitemenetluse läbiviimiseks olulisi dokumente, millest oleks avaldajale selge,

millisest dokumendist ja kui suures ulatuses tuleneb tema rahaline kohustus. Samuti on

tõendamata, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohustuslike dokumentide võlgnikule

esitamata jätmisega on täitemenetluse algatamise eeldused täitmata. Lisaks on täitemenetluse

ajal toimunud hüpoteegi loovutamine, millest kohtutäitur ei ole võlgnikku teavitanud.

Kohtutäitur jättis ekslikult kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et täitmisteate vaidlustamise

tähtaeg on möödunud. Võlgnik võib tugineda TMS § 48 lg 1 p-le 7 mistahes täitemenetluse

faasis. Kuna täitemenetluse läbiviimine on praegusel juhul lubamatu, kuulub arestimisakt

tühistamisele. Avaldaja vaidlustas vara arestimise tervikvarana, kuna sellisel viisil

korteriomandite realiseerimine ei anna sellist tulemit, kui korteriomanditele hinna määramine

eraldi.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur märkis,

et jääb oma 01.03.2024 kaebuse kohta tehtud teate (kaebus vaadatakse läbi osaliselt) ja

15.03.2024 allkirjastatud otsuse juurde. Täitemenetluse algatamise eeldused olid täidetud,

sissenõudja esitas kohtutäiturile kõik nõutud dokumendid, tegi tagatavad nõuded

kohtutäiturile usutavaks ja esitas ka detailse arvestuse. Kohtutäitur edastas võlgnikule

täitemenetluse algatamisel seadusega nõutud dokumendid, milleks on täitmisteate ja

täitedokument (TMS § 24 lg 4). Täiteasi 176/2023/4182 algatati TMS § 2 lg 1 p-19

nimetatud täitedokumendi alusel. Kohtutäitur edastas võlgnikule koos täitmisteatega Tallinna

notari Tea Türnpuu 07.03.2022 koostatud ja tõestatud lepingu notariaalasjas nr. 630 ja

Tallinna notari Tea Türnpuu 12.03.2023 koostatud ja tõestatud lepingu notariaalasjas nr. 430

(täitedokumendid). TMS § 23 lg 4¹ kohaselt tuleb TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud

täitedokumendi puhul täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja

kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kõiki mainitud dokumente ei pea kohtutäitur koos

täitmisteatega võlgnikule edastama. Kohtutäitur ei nõustu kaebuses esitatud väitega, mille

kohaselt kohtutäitur ei ole kontrollinud kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtutäiturile

esitatud laenulepingu L02321139 tähtpäev oli 15.10.2023. Sissenõudja esitas täitmisavalduse

31.10.2023, s.o pärast laenulepingu lõppemist. Täitmisteatele on lisatud ka sissenõudja

23.10.2023 e-kiri, milles sissenõudja teatab, et Credory OÜ ja võlgniku vaheline laenuleping

nr. L02321139 lõppes 15.10.2023 seisuga. Kohtutäitur ei nõustunud, et täitemenetluse

alustamise eelduste täitmata jätmine võib selguda mistahes täitemenetluse faasis, kui

täitmisele esitatakse notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

06.03.2024 on kohtutäitur võlgniku esindajale täitemenetluse algatamise aluseks olnud

dokumendid edastanud.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja nõustus kohtutäituri põhjendustega.

Kohtutäitur on õigesti alustanud täitemenetluse sissenõudja õiguseellase (Credory OÜ)

avalduse alusel. Avaldaja ei vaidlustanud täitemenetluse alustamist TMS § 217 lg 1 sätestatud

10-päevase tähtaja jooksul. Täitemenetluse aluseks olevad asjaolud ei ole pärast menetluse

alustamist muutunud. Nõude loovutamine sissenõudjale ei mõjuta täitemenetluse alustamise

eelduste täitmist. Avaldajat on nõude loovutamisest teavitatud 20.02.2024 e-kirjaga, mis on

edastatud ka kohtutäiturile. Kuna avaldajat on korrektselt nõude loovutamisest teavitatud, siis

ei olnud vajalik loovutamisdokumenti avaldajale edastada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 6. septembri 2024 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud tsiviilasjas

puuduvad.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur jätnud õigesti kaebuse osaliselt

(mis puudutab täitemenetluse alustamise eelduste täitmata jätmist) läbi vaatamata. Võlgnik ei

ole vaidlustanud täitemenetluse algatamist tähtajaliselt, s.o täitmisteate kättetoimetamisest

arvates 10 päeva jooksul (kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 16.11.2023), seega on võlgnik

kaotanud õiguse kaebusega taotleda täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse algatamise

eelduste täitmata jätmise tõttu. Menetluses on tõendatud, et täitmisteade ja täitedokumendid

on võlgnikule 06.11.2023 e-posti teel kätte toimetatud. Kui menetlusosaline ei esita TMS §

217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele,

mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6).

4.2. Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur täitnud täitemenetluse alustamise

eeldused. Täitemenetluse toimikust nähtub, millised dokumendid on kohtutäiturile esitatud,

mille järgi saab täitur kontrollida, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. TMS § 23 lg 4¹

kohaselt tuleb TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi puhul täiturile esitada

pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.

Dokumendid on esitatud. Kõiki mainitud dokumente ei pea kohtutäitur koos täitmisteatega

võlgnikule edastama. Kohtutäitur on kinnitanud, et ta on nimetatud dokumente kontrollinud.

Kohtutäiturile esitatud laenulepingu L02321139 tähtpäev oli 15.10.2023. Sissenõudja esitas

täitmisavalduse 31.10.2023, pärast laenulepingu lõppemist. Täitmisteatele on lisatud ka

sissenõudja 23.10.2023 e-kiri, milles sissenõudja teatab, et Credory OÜ ja võlgniku vaheline

laenuleping lõppes 15.10.2023 seisuga.

4.3. Nõude loovutamine ei mõjuta täitemenetluse alustamise eelduste täitmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 alusel ei vaja võlausaldaja nõude loovutamiseks võlgniku

nõusolekut ning VÕS § 167 kohaselt lähevad koos nõudega üle ka kõik tagatised ja muud

nõudega seotud õigused. VÕS § 170 kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes

toimunud võlausaldaja poolse teavituse saamisest. Menetluses on tõendatud, et avaldajat on

nõude loovutamisest teavitatud 20.02.2024 e-kirjaga, mis on edastatud ka kohtutäiturile.

Kohtutäituril ei olnud eraldi kohustust võlgnikku täiendavalt teavitada.

4.4. Kuna täitemenetlust ei algatatud alusetult, ei kuulu ka arestimisakt tühistamisele. TMS

§ 151 lg 2 võimaldab kohtutäituril panna kinnisasju ühiselt enampakkumisele juhul, kui

kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid.

Kohtutäitur on oma otsuses piisavalt põhjendanud, mille alusel ta arvab, et ühine pakkumine

annab suurema tulemi ning hoiab kokku täitemenetluse kulusid. Kohtutäitur on selgitanud, et

kui korteriomandite müük eraldi üldse võimalik oleks ja tulemust annaks, kahjustaks valmis

ehitamata korteriomandite müük eraldi täitemenetluse osaliste õigusi, kuna müügihind oleks

oluliselt madalam ja eraldi enampakkumistega kaasneksid suuremad kulud (nt täitekulud

müügikuulutuste avaldamisel või kohtutäituri lisatasu enampakkumiste korraldamise eest).

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

5.1. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et võlgnikul ei ole õigust esitada

TMS § 48 lg 1 p 7 alusel avaldust täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse alustamise

tingimuste täitmata jätmise tõttu. Avalduse esitamine ei ole praegusel juhul käsitletav

täitmisteate vaidlustamisena. Võlgnikul on õigus esitada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel taotlus

kogu täitemenetluse kestel, sest vastavad asjaolud võivad ilmneda ka pärast

vaidlustamistähtaja möödumist. Avaldaja ei ole vaidlustanud täitmisteadet, vaid on toonud

välja, millised dokumendid on täitur avaldajale koos täitmisteatega edastanud ning millise

info on avaldaja täitemenetluses saanud.

5.2. Maakohus kohustas kohtutäiturit esitama täitemenetluse toimiku, kuid kohtutäitur ei ole

seda korraldust täies ulatuses täitnud. Nimelt esitas sissenõudja 24.01.2024 kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäitur kohustas võlgnikku tasuma kohtutäituri

tasu 24.01.2024 e-kirjale lisatud arvega. OÜ Riverside Home, kes sel hetkel ei olnud veel

sissenõudja, tasus vastava arve. Seega oli avaldajal teadmine, et täitemenetlus on lõpetatud.

Kuna avaldajale ei ole saadetud täitmisteadet ega täitedokumenti uue täitemenetluse

algatamise kohta, ei saaks täitemenetlus tema suhtes igal juhul toimuda ning arestimisakt

kuulub seetõttu tühistamisele. Kohtutäitur ei ole esitanud kohtule poolte vahel eeltoodud

teemal peetud kirjavahetust, mistõttu esitab avaldaja selle ise.

5.3. Avaldaja ei nõustu maakohtu käsitlusega, mis puudutab koos täitmisteatega

kättetoimetamisele kuuluvaid dokumente ning võlgniku teavitamist sissenõudja vahetumisest.

Avaldaja hinnangul on ka TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumendid täitedokumendid, mis

tuleb võlgnikule koos täitmisteatega kätte toimetada (TMS § 23 lg 4). Kohtutäituril oli

kohustus kontrollida nimetatud dokumentide olemasolu ja seda, kas täitemenetluse

läbiviimise eeldused on täidetud.

5.4. Seoses sissenõudja vahetumisega on ekslik käsitlus, et võlgniku teavitamata jätmine on

lubatav. Kohtutäitur on rikkunud TMS §-st 8 tulenevat kohustust selgitada võlgnikule tema

õigusi ja kohustusi. Sissenõudja vahetumisest oleks tulnud võlgnikku teavitada. Isikut, kes

teavitab võlgnikku õiguste üleminekust, ei saa lugeda koheselt sissenõudja õigusjärglaseks.

Kohtutäiturile peaks olema tõendatud, et võlgnik on loovutamise teate ka kätte saanud.

Kohtutäituri teavitamise kohustust kinnitab ka TMS § 18 lg 12, mis sätestab, et sissenõudja

õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega. Kuivõrd sissenõudja õigusjärglane ei

pea ühinema alustatud täitemenetlusega, vaid võib ühineda, siis on kohtutäituril kohustus

kontrollida ühinemise eelduste olemasolu ning võlgnikku oma otsusest teavitada.

5.5. Avaldaja ei nõustu ka seisukohaga, et kohtutäitur on vara arestimist tervikvarana piisavalt

põhjendanud. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes oleks korterite müügihind eraldi

müües madalam. Avaldaja ei saa nõustuda ka seisukohaga, et kohtutäituril oleks igal juhul

õigus saada KTS § 45 kohast lisatasu enampakkumise korraldamise eest.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

9. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebusele lisatud tõendid.

10. 26.02.2024 kohtutäiturile esitatud menetlusdokumendis on võlgnik palunud lõpetada

täitemenetluse seoses täitemenetluse alustamise tingimuste täitmata jätmisega ning on

palunud tühistada 09.02.2024 koostatud vara arestimise akti või alternatiivselt määrata

arestitud vara hinna eksperdi poolt selliselt, et hinna määramisel võetakse aluseks iga

korteriomandi turuväärus eraldi. Kohtutäitur käsitles võlgniku taotlust menetluse lõpetamiseks

kaebusena täituri tegevuse peale täitemenetluse alustamisel ning jättis selles osas kaebuse läbi

vaatamata. Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse lõpetamise alusena toodud asjaoludele oleks

võlgnik saanud tugineda täitmisteate vaidlustamisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja

jooksul ning kuna ta ei ole seda teinud, on ta kaotanud õiguse taotleda neil asjaoludel

täitemenetluse lõpetamist (TMS § 217 lg 6). Kuigi võlgnik on määruskaebuses leidnud, et

tema taotlust on ebaõigesti käsitletud kaebusena, on võlgnik kohtule esitatud avalduses ka ise

märkinud, et võlgnik vaidlustas 26.02.2024 kohtutäituri tegevuse täitemenetluse alustamise

eelduste täitmata jätmise tõttu ning on palunud kaebuses kohustada kohtutäiturit kaebust

sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kui käsitles

võlgniku taotlust kaebusena TMS § 217 lg 1 mõistes.

11. Võlgnik on tuginenud sellele, et täitemenetluse algatamise formaalsed tingimused ei olnud

täidetud, kuna talle ei toimetatud koos täitmisteatega kätte TMS § 23 lg 4-s1 nimetatud

dokumente, mistõttu ei olnud selge, kas sellised dokumendid olid üldse esitatud. TMS § 24 lg

2 esimese lause kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule

kättetoimetamisega. Vaidlus puudub, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud. Riigikohus on

selgitanud, et kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse

korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada

eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt

RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16; RKTKm 12.03.2014, 3-2-1-1-14, p 18; RKTKo

20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul leidis kohtutäitur põhjendatult,

et TMS § 23 lg 41 nimetatud dokumentide esitamata jätmisele oleks võlgnik saanud tugineda

täitmisteate vaidlustamisel. Kuigi kohtutäitur on jätnud kaebuse osaliselt läbi vaatamata, on

kohtutäitur 01.03.2024 teates vastusena võlgniku väidetele selgitanud, et täitemenetluse

algatamise formaalsed eeldused olid täidetud, s.o vastavad dokumendid olid esitatud (dtl 331-

333).

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgniku poolt esitatud asjaolud ei anna

alust asuda seisukohale, et täitemenetluse algatamine ja vara arestimine olid põhjendamatud.

12.1. Praegusel juhul algatati täitemenetlus TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi

alusel. TMS § 23 lg 41 sätestab, et TMS § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud

täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja

kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. TMS § 23 lg 4 sätestab, et täitmisteatele võib jätta

täitedokumendi ärakirja lisamata, kui täitmisteade toimetatakse kätte paberkandjal. Kui

täitmisteatele ei ole täitedokumenti lisatud, selgitatakse täitmisteates, millisel viisil on

võimalik täitedokumendiga tutvuda. Kui võlgnik soovib täitedokumendiga tutvuda, edastab

kohtutäitur täitedokumendi võlgnikule tema avaldatud viisil. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga selles, et täitemenetluse algatamist ei ole alust pidada põhjendamatuks seetõttu,

et võlgnikule ei toimetatud koos täitmisteatega kätte TMS § 23 lg 4-s1 sätestatud dokumente.

Asjas on tõendatud, et nimetatud dokumendid olid koos täitmisavaldusega kohtutäiturile

esitatud (dtl 138-140; dtl 190-194). Samuti on kohtutäitur saatnud dokumendid võlgnikule

06.03.2024 e-posti teel ning võlgnikul on olnud võimalik nendega tutvuda (dtl 343).

12.2. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka võlgniku väited, et kohtutäitur ei teavitanud

teda sissenõudja asendamisest. Sissenõudja on praegusel juhul asendunud pärast

täitemenetluse algatamist ja vara arestimist. VÕS § 170 kohaselt loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale. Asja materjalidest nähtuvalt on esialgne võlausaldaja võlgnikku nõude

loovutamisest teavitanud 20.02.2024 e-kirja teel (dtl 313-315). Samal kuupäeval on teavitatud

nõude loovutamisest ka kohtutäiturit ning 21.02.2024 esitas OÜ Riverside Home

kohtutäiturile avalduse senise sissenõudja asendamiseks, sealjuures esitati kohtutäiturile

notariaalselt tõestatud nõude loovutamise ja ühishüpoteegi ja hüpoteegi loovutamise lepingud

(dtl 272, 278-287, 294). 21.02.2024 e-kirjas on kohtutäituri abi sissenõudjale vastanud, et

esialgne sissenõudja on asendatud (dtl 306). TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument

kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur

täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga,

avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Ka olukorras, kus

õigusjärglust kaasatoov juhtum leiab aset täitemenetluse kestel, kehtib TMS § 18 lg-st 1

tulenev põhimõte. Kui õigusjärglus on kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt tõendatud, asub

uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning menetlus jätkub õigusjärglase suhtes sealt,

kus see pooleli jäi. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur peaks tegema

õigusjärgluse korral täitemenetluses eraldiseisva otsuse (vt ka TrtRKm 16.06.2020, 2-20-

1453, p 14.1.2). Määruskaebusest nähtuvalt ei ole võlgnik vaidlustanud seda, et OÜ Riverside

Home on esialgse sissenõudja OÜ Credory õigusjärglane. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et

kohtutäituri poolt tema teavitamata jätmine oleks toonud kaasa tema õiguste rikkumise.

Ringkonnakohtus märgib, et võlgniku viide TMS § 18 lg-le 12, mille järgi võib sissenõudja

õigusjärglane ühineda algatatud täitemenetlusega, ei ole praegusel juhul asjakohane.

Perehüvitiste seaduse eelnõu 217 SE II seletuskirjast nähtuvalt täiendati TMS §-i 18 lõikega

1², et luua riigile õiguslik alus pärast täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmist lapse elatise

täiteasjaga ühineda perehüvitiste seaduse § 58 lg 3 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud

OÜ Riverside Home täitemenetlusega ühinema TMS § 18 lg 1² mõttes.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna võlgniku väited, mis puudutavad vara ühiselt

enampakkumisele panemist ja vara hinda, alust pidada vara arestimist tühiseks. TMS § 55

kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui 1) vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud

ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja

see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Praegusel juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 09.02.2024 vara arestimise aktiga arestinud Pärnu

maakond, Pärnu linn, Pilli tn 13 asuvad korteriomandid nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 ning on määranud

arestitud vara hinnaks 650 000 eurot. Sealjuures on kohtutäitur toonud välja, et

korteriomandid tuleb müüa enampakkumisel tervikvarana, kuna korterid ei ole valmis

ehitatud ja nende müük enampakkumisel eraldi korteritena ei oleks tulemuslik (dtl 86-104).

TMS § 151 lg 2 võimaldab panna kinnisasju enampakkumisele ka juhul, kui kohtutäituri

arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. TMS § 74 lg 1

kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. TMS § 74 lg 7 järgi

võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava

kaebusega TMS §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 sätestab, et hinna vaidlustamise

korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

Kohtutäitur on praegusel juhul võlgniku kaebuse alusel esitanud TMS § 74 lg 8 alusel

kohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Sealjuures on

kohtutäitur toonud käesolevas asjas määruskaebusele esitatud seisukohas esile, et tsiviilasjas

nr 2-24-4295 on võlgnik 23.05.2024 avalduses loobunud kaebusest kohtutäituri poolt

arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamiseks.

14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väited, mille kohaselt oli võlgnikul, OÜ

Riverside Home poolt 24.10.2024 kohtutäituri tasu kohta väljastatud arve tasumise tõttu,

teadmine, et täitemenetlus on lõpetatud ning uut täitemenetlust tema suhtes algatatud ei ole.

Määruskaebusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et kohtutäituri abi on 14.04.2024 ja

19.04.2024 e-kirjades võlgnikule selgitanud, et täitemenetluse osalised soovisid saavutada

kokkulepet täitemenetluse lõpetamiseks ajal, mil täitur ei olnud veel täitetoiminguid teinud

ning arve väljastati kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Täitemenetlus jäi võlgniku

suhtes lõpetamata, kuna planeeritud kokkulepet ei sõlmitud (dtl 479, 546, 510). TMS § 48,

mis sätestab täitemenetluse lõpetamise alused, kohaselt ei ole kohtutäituri tasu maksmine

täitemenetluse lõpetamise aluseks sissenõudja nõude osas. Sealjuures tuleneb TMS § 50 lg-st

1, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse otsusega. Kuna praegusel juhul ei lõpetatud

täitemenetlust pärast kohtutäituri tasu kohta väljastatud arve tasumist, ei olnud täitemenetluse

jätkamiseks vajalik algatada uut täitemenetlust.

15. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole

määruskaebuse menetlusega seonduvalt menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)