2-20-16177/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

22. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-16177

Tsiviilasi

Tiina Püvi kohustustest vabastamise menetlus

Kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. novembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), esindaja juhatuse liige Alar East

Puudutatud isik (võlgnik):

Tiina Püvi (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; e-post

info@eestiinkasso.ee)

Bondora AS

(registrikood 11483929; e-post

bondora@bondora.com)

Nord Collect OÜ (registrikood 11897588; e-post

veiko@tallinnlaw.ee)

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; e-

post jurist@julianus.ee)

Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314; e-post

register@creditstargroup.com)

IPF Digital AS (registrikood 11034137; e-post est-

legal@ipfdigital.com)

Coop Pank AS (registrikood 10237832)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. novembri 2025 määrus muutmata.

2. Jätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Credit.ee OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb

esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus lõpetas 17. detsembri 2021 määrusega Tiina Püvi (võlgnik)

pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse (KVM).

Usaldusisikuks nimetas maakohus võlgniku. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt

on võlgnikul pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi kokku 26 913,86 eurot.

Võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluse ajal kohtule aruanded 10. augustil 2022,

25. jaanuaril 2023, 26. jaanuaril 2024, 21. juulil 2024, 28. jaanuaril 2025 ja lõpparuande 1.

oktoobril 2025.

Seoses väljamaksete tegemata jätmisega korraldas kohus võlgniku ärakuulamiseks 13. märtsil

2024 kohtuistungi. Võlgnik selgitas, et töötab osalise koormusega. Võlgnikul oli kogu

kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik töötas

menetluse kestel ettevõttes sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Võlgnik on teinud

võlausaldajatele väljamakse menetluse jooksul 2600 eurot.

Võlgnik esitas 26. oktoobril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse

(PankrS) § 1933 lg 1 alusel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus märkis, et võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Kohus kontrollis seejärel

kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud ja kui on

rikkunud siis, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime.

Võlgnik töötas puuduvast töövõimest hoolimata menetluse kestel ettevõttes sihtasutus Tartu

Ülikooli Kliinikum. Võlgnik asus lisaks töötamisele 2024. aasta sügisel õppima

hooldustöötaja kutseõppesse nominaalse õppeajaga kaks aastat. Kohus leidis, et võlgnik ei ole

rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Võlgnik esitas menetluses aruandeid kohtu sellekohase meeldetuletuse peale. Esitatud

aruannetes on kajastatud kogu kohustustest vabastamise menetluse periood. Kohtu hinnangul

on aruannetega hilinemisest hoolimata kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjanud.

PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse

kestel oli töötasu, puudega inimese sotsiaaltoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse

hüvitis, tulumaksutagastus, tasemeõppe toetus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul

ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on teinud võlausaldajatele menetluse lõpus väljamakse 2600

eurot. Kohus leidis arvestades võlgniku puuduvat töövõimet, et võlgnik ei ole rikkunud

loovutuskohustust.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras

võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

Kohus leidis, et võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud

väljamakseid, rahuldades võlausaldajate nõudeid 9,9% ulatuses kõigist II rahuldamisjärgu

nõuetest. Lisaks märkis kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud

nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (edaspidi

VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja materjalidele ei ole antud nõuete

puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ega krediidi kulukuse

määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure ulatuse oleks võlgniku poolt

võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui menetluses tunnustatud nõuete

osas oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollitud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub võlausaldaja muuta

maakohtu määrust selliselt, et kohustustest vabastamise menetlus lõpetatakse ilma võlgnikku

kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja leiab, et maakohus on vaidlustatava määruse tegemisel kohaldanud valesti

materiaalõiguse norme. PankrS (redaktsioon, mis kehtis kuni 30.06.2022) § 175 lg 2 p 2 on

kohustav norm ning ei näe ette kohtule kaalutlusõigust (pole sõnastatud nt „võib kohus“).

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult

iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu

määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).

Võlausaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud seadusest tulenevat

loovutamiskohustust.

Võlgnikul oli kohustus loovutada 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi,

võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakse üksnes 2025. aastal.

Võlausaldaja märgib, et võlgniku sissetulekud ületasid nt 2024. aastal samuti suures ulatuses

mittearestitavat summat, kuid sellele vaatamata ei teinud võlgnik võlausaldajatele nõutavas

ulatuses väljamakseid.

Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtete järgi oleks võlgnik pidanud 2024. aastal loovutama

võlausaldajatele 9233,96 eurot. Lisaks nähtub võlgnikule tehtud ülekannetest, et võlgniku

elustiili ei ole olnud tagasihoidlik. Võlgnik on teinud kalleid kinke, nt 100 eurot ülekandeid

selgitusega „kingitus“. Võlgnik jättis väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata.

Selline võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest

tulenevaid kohustusi.

Maakohtul tulnuks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest.

6. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgniku väitel on

tema majanduslik olukord ja igapäeva eluga hakkama saamine nüüd muutunud, kuna ta peab

halvenenud tervisliku seisundi tõttu töölt lahkuma tervislikel põhjustel.

7. Creditstar Estonia AS ja Aktiva Finance Group OÜ paluvad määruskaebuse rahuldada.

Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas oma seisukohta kohtule esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata.

Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Võlgniku suhtes algatas maakohus kohustustest vabastamise menetluse 17. detsembri

2021 määrusega. Usaldusisikuks määras maakohus võlgniku enda. Võlgniku

pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 26 913,86 eurot. Määruskaebuse

esitaja tunnustatud nõude suurus on 779,45 eurot, tema jaotise suuruseks on 2,80%

võlausaldajatele pankrotimenetluses välja maksmise kuuluvast varast. Määruskaebuse esitaja

pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks oli 735,62 eurot, millest jäi tal ka

kohustustest vabastamise menetluse käigus saamata 662,82 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei

ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, vaidlustanud.

11. FIMS § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1

kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 järgi

kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1

alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat

loovutamiskohustust, mille tõttu teda ei või pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus ei lugenud võlgniku loovutamiskohustuse

mittetäielikku täitmist süüliseks rikkumiseks eelkõige põhjustel, et suur osa võlgniku

sissetulekutest olid toetused ning võlgnik töötas, kuigi tal puudus töövõime. Ringkonnakohus

peab vajalikuks rõhutada, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded

loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik

rikkuda ka loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on usaldusisiku

kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.

15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus määras võlgniku enda

usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata

jätmist saab ette heita talle üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. Võlgnik on oma

sissetulekud aruannetes kajastanud, seega ei ole ta oma tulusid kohtu ja võlausaldajate ees

varjanud.

16. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 2. november 2016, nr 3-2-1-31-16, p 18).

Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli

kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise

usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).

17. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

18. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)