2-25-11047/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11047

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A, B hagi Y vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2715,66 eurot ja hageja II osas 2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Yilt elatis A kasuks alates 09.07.2025 kuni A täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot).

3. Välja mõista Yilt elatis B kasuks alates 09.07.2025 kuni B täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot).

4. Resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10. kuupäevaks X arvelduskontole nr

XXXXXXX.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

09.07.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt elasid X (hagejate seaduslik esindaja; ema) ja Y

(kostja) koos kuni 2023. aasta aprillini. 2023. aasta aprillis lahkus kostja perekonnast ning A

(hageja I) ja B (hageja II) jäid elama ema juurde. Kostja keeldub maksma elatist seaduses

sätestatud ulatuses ning ei veeda lastega rohkem aega kui kuus päeva kuus. Hageja I igakuised

kulud moodustavad kokku 610 eurot, sh eluasemekulud 130 eurot, toidukulud 260 eurot,

tervishoiukulud 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40

eurot, kulutused vabale ajale 40 eurot, huviringi kuutasu 85 eurot. Hageja II igakuised kulud

moodustavad kokku 635 eurot, sh eluasemekulud 130 eurot, toidukulud 260 eurot,

tervishoiukulud 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40

eurot, kulutused vabale ajale 40 eurot, lasteaia kuutasu 50 eurot ja tants lasteaias 30 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Kostja tunnistas oma vastuses nõuet, kuid märkis, et on hetkel töötu ja registreeritud töötukassas.

Kostja palus vabastada teda elatise tasumisest tööotsingu ajaks või vähendada elatisraha summat

50%. Samuti viitas kostja eluasemelaenu kohustusele.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on X ja kostja.

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel

on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kuna kostja ei ole hagejatele elatist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul

puuduvad ka tõendid, et kostja oleks muudmoodi oma ülalpidamiskohustust täitnud.

Fotod erinevatest tšekkidest ülalpidamiskohustuse täitmist ei tõenda (dtl 49).

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et

hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale. Nimetatule ei ole iseenesest ka kostja vastuväiteid esitanud.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus loeb tõendatuks, et

kostja on 16.07.2025 töötuna arvele võetud (dtl 32). Samas ei ole kostja tõendanud, et

nimetatu takistaks tal hagejaid ülalpidada. Kohus on 08.10.2025 kirjaga kostjale

selgitanud, et kostjal tuleb esitada kohtule selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute

(s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 71-74). Ühtegi täiendavat tõendit

kostja oma majandusliku olukorra kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud ka ise

päringu krediidiasutustele, millede vastusest nähtub, et kostja on teinud 6 kuu jooksul

sularahasissemakseid vähemalt 3000 euro ulatuses, s.o erinevad igakuised maksed

summades alates 100 eurot kuni 700 eurot (dtl 100-116, 124-125, 129-150). Samuti on

kostja saanud Eesti Töötukassalt töötutoetust. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostjal

sissetulekud täielikult puuduksid.

Asjaolu, et kostja on töötu, ei vabasta kostjat teda tema ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja

mõista elatis alates 09.07.2025 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx)

301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning

hageja II kasuks elatis alates 09.07.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o

xx.xx.xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele 10.kuupäevaks.

8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik