3-26-161/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-161

Haldusasi

X. X’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2026

otsustuse nr 15.3-3.1/108-1 tühistamiseks ja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X’i kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale praeguses haldusasjas esitatud lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 13.01.2026 otsustusega nr 15.3-3.1/108-1

„Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise teatis“ X. X´i (kaebaja) esitatud

tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 ning § 219 lg

1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas ja vabaneb teadaolevalt

20.07.2028, mistõttu on Eestis viibimise alus olemas ja elamisloa olemasolu ei ole vajalik.

Kaebajal tekib tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alles 20.03.2026 ja selle

lõpptulemus ei ole teada.

3-26-161

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 15.01.2026 (saabus kohtusse 20.01.2026)

kaebuse, milles palub tühistada PPA 13.01.2026 otsustuse nr 15.3-3.1/108-1 ja kohustada

PPA-d väljastama kaebajale elamisluba. Kaebaja palub õiguskaitset. Elamisloa andmisest

keeldumise pärast ei saanud kaebaja vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ja jätkata ravi

vastuvõetavates tingimustes. Kaebaja palub tagastada kohtule esitatud dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks

või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebus tuleb sel alusel kaebajale

tagastada.

5. Vaidlustatud otsuses leidis PPA, et kaebajal puudub vajadus tähtajalise elamisloa

saamiseks, kuna VMS § 219 lg 1 p 6 alusel ei ole kaebajal välismaalasena nõutav tähtajalise

elamisloa olemasolu Eestis. Kaebaja on kinnipeetav, kelle karistuse kandmise aeg lõpeb

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnipeetava põhiandmete alusel 20.07.2028.

6. Kaebaja on esitanud kriminaalasjas nr x-xx-xxx taotluse elektroonilise valve

kohaldamiseks enda tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Harju Maakohus korraldab

17.02.2026 kohtuistungi. Seega ei ole kohtule arusaadav, mida peab kaebaja silmas väite all,

et elamisloa andmisest keeldumise tõttu ei saanud ta tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Kohtu hinnangul on tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisel kaebaja õiguste riive

väheintensiivne. Kaebajal ei ole kinnipeetavana ei vanglas viibimise ajal ega ka mitte

võimalikul karistuse kandmisel elektroonilise järelevalve all vajalik elamisloa olemasolu.

7. Kohus selgitab, et elamisloa olemasolu ei ole ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks

(karistusseadustiku § 76 lg 4). Kui kaebaja taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve kohaldamisega, ei kaota ta õigust elada Eestis. Elektroonilise järelevalve

kohaldamisel muutub üksnes karistuse kandmise viis ja kaebajal on ka käitumiskontrolli ajal

VMS § 43 lg 1 p 5 alusel Eestis viibimisõigus. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti tähtajalist

elamisluba, kui kaebaja seadusest tulenev viibimisõigus Eestis on lõppemas (karistusaeg

hakkab lõppema). Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et kinnipidamisasutuses viibijal ei pea

olema samal ajal elamisluba (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31; Tallinna

Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407). Seega on kaebaja kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka vanglast vabanemise järgselt või tingimisi

ennetähtaegselt vabanemisel on kaebajal aega asuda taotlema tähtajalist elamisluba, sest

vangistusseaduse § 761 lg 1 kohaselt annab vanglateenistus välja vanglast vabastamise õiendi

kehtivusega 6 kuud. Õiendi alusel on vanglast vabanenud isikul võimalik korraldada oma elu

vahetult pärast vabanemist, nt pöörduda PPA poole isikut tõendavate dokumentide saamiseks.

9. Kokkuvõttes on kaebaja esitatud kaebuse, tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata

jätmisest tekkiv riive vähene või puudub täielikult. Kaebajal on Eestis viibimise õigus. Kuna

kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, on ka kaebuse eduväljavaated vähesed (võrdle

Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2024 määrus nr 3-24-1407, p-d 8-13).

10. Kohtule ei ole üheselt mõistetav, kas kaebaja soovib taotleda ka esialgse õiguskaitse

rakendamist. Kaebuse alaosas olev märge „Palun õiguskaitset“ ei ole sellise soovi

2(3)

3-26-161

väljendamiseks piisav. Kuna kohus tagastab kaebuse, ja kohus ei ole veendunud, et kaebaja

soovis esialgse õiguskaitse taotlust esitada, loeb kohus, et kaebaja soovis kohtult üksnes tema

kaebuses esitatud tühistamisnõude ja kohustamisnõude läbivaatamist.

11. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puudub vajadus lahendada

riigilõivu tagastamise küsimust.

12. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)