2-24-14781/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-14781

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

L. L. hagi M. L. vastu alusetult saadud 543,15 nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

543,15 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

L. L. (ik XXX, elukoht: XXX)

P. M. (Amantese Õigusbüroo OÜ, e-

post: info@amantese.ee)

M. L. (ik XXX, elukoht: XXX; e-

post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. L. hagi.

2. Välja mõista M. L.lt L. L. kasuks 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 15 senti.

3. Menetluskulud jätta M. L. kanda.

Välja mõista M. L.lt L. L. kasuks hageja menetluskulude katteks 917 (üheksasada

seitseteist) eurot 50 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. L. L. esitas 30.09.2024.a. Viru Maakohtule hagiavalduse, mille palub M. L.lt välja

mõista 543,15 eurot.

Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus. Pärast abielu lahutamist jätsid pooled ühisvara

jagamise tulemusel xxx asuva eramu kostjale. Kostja nõudel kolis hageja eramust välja

oktoobris 2023, millega seoses ta nõudis, et kostja võtaks üle kõik eramuga seotud

teenuselepingud, mis olid sõlmitud hageja nimele ja mida M. L. ka lubas teha, kuid viivitas

sellega. Kostja eramu teenusearvete tasumata jätmine ei olnud hagejal võimalik, kuivõrd Eesti

Gaas lubas tasumata arved edastada inkassole sissenõudmiseks, kes oleks hageja kohta

avaldanud võlainfo, mis oleks kahjustanud hageja head nime ja krediidivõimalusi.

Hageja on alates 1.11.2023 kuni 4.01.2024 pidanud tasuma kostjale kuuluva eramu

teenuselepingute alusel kokku 543,15 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja alusetult

rikastunud. Kuigi hageja on kostjalt korduvalt nõudnud tema eest tasutud arvete hüvitamist, ei

ole M. L. seda teinud.

Hageja on kostja eest ajavahemikul 1.11.2023 - 4.01.2024.a. tasunud kokku 543,15 eurot

järgmiste arvete eest:



Vekanor arve nr 36344 (vesi, kanalisatsioon, 19.73 eur )



Alexela arve nr 122023072895 (elekter, 12.91 eur)



Eesti Gaas novembrikuu arve nr 1004052899 (maagaas, 242,45 eur)



Eesti Gaas detsembrikuu arve 1004092293 (maagaas, 268.06 eur).

Hageja märgib, et kuigi ta jäi pärast ühisvara jagamist eramu suhtes sõlmitud teenuselepingute

osapooleks, ei olnud perioodil, mil ta ise enam teenuseid tarbimiskohas ei tarbi, arvete tasumine

hageja kohustuseks. Kuigi koos kostjaga elasid ka hageja lapsed, ei mõjuta see hageja nõuet,

sest oma lapsi on hageja Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud otsuse alusel

alates 01.11.2023.a. üleval pidanud.

Kostja ei ole hageja kohtueelselt esitatud nõuetele reageerinud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2.

18.10.2024.a. esitatud seisukohas märgib hageja, et kostja esitatud tõendid ei ole

asjassepuutuvad ning tuleb talle tagastada. Ühisvara jagamise vaidlust pooltel ei ole, seega ei

ole vaja teada kui palju hageja kostjalt hüvitist sai. Kostja väide, et hagejal oli kolm aastat

pärast abielu lahutust aega lepingud kostja nimele ümber vormistada on arusaamatu, sest neid

toiminguid sai teostada vaid kostja ise ning ta ei olnud hagejat selleks ka volitanud.

Hageja ei ole kostjale kunagi kinnitanud, et ta on nõus võtma enda kanda kostja arvete

tasumise. See, et hageja lubas kostjat arvete tasumisel aidata, ei tähendanud, et kostja ei pea

hiljem nende arvete tasumist hagejale hüvitama või et hageja oleks sellisest nõudest loobunud.

Hageja täitis ilma käsundita kostja kohustuse ning kostja rikastus selle arvel alusetult,

keeldudes käsundi täitmisega seotud kulutuste korvamisest.

Kostja väide, et ta ei saanud hagejalt e-kirju kätte, on vale, sest kirjad saadeti kostjale ka tema

vallavalitsuse töömeilile, kuid see polegi probleem, sest vaidlust ei saa olla, et kohtusse

pöördumise eelselt oli hageja seda kostjalt nõudnud ning kostja keeldub hüvitise maksmisest ka

oma hagivastuses. Hageja lisab paar sõnumirakenduse kaudu kostjale saadetud sõnumit.

15.12.2023 sõnumis on konkreetselt kostjale mainitud, et hageja saatis ka e-kirja.

3.

15.01.2026 seisukohas jäi hageja oma nõude juurde.

Hageja selgitab, et viis kõik endale kuuluvad esemed kostja eramust ära hiljemalt 29.10.2023

kuupäevaks ning sinna ei jäänud enam hagejale kuuluvaid asju. Kostja väide, et hageja hoiustas

ka pärast 1.11.2023tema majas enda asju, ei vasta tõele, sest hagejale teadaolevalt ei ole kostja

majas enam temale kuuluvaid asju. Kostja ei ole enda vastavat väidet mitte millegagi

tõendanud ega nimetanud ainsatki hagejale väidetavalt kuuluvat varaeset, mida ta hoiustab.

Hageja ei ole pärast 29.10.2023 soovinud mitte ühtegi asja kostja elamust kätte saada. Hageja

üüris Jõhvis alates 1.11.2023 eraldi korteri aadressil xxx (lisatud üürileping ja üleandmise akt).

Hageja ei pidanud tasuma kostja eramu kommunaalkulusid ka selle tõttu, et kostja eramusse

jäid elama ühised lapsed - laste ülalpidamine oli eraldi reguleeritud elatise otsusega

1.11.2023.a. tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud otsusega. Kostja väide, et hageja olla väljendanud

valmisolekut tasuda pärast 1.11.2023 kostja elamus kommunaalteenuste eest, on arusaamatu ja

ei vasta tõele. Hageja asus juba aegsasti, so enne oktoobrit 2023 kostjalt nõudma, et viimane

teenuselepingud enda nimele vormistaks ja andis selgelt mõista, et pärast väljakolimist ta enam

selle eramuga seotud arveid ei tasu. Kostja soovis antud eramut saada ühisvara jagamise

tulemusel enda ainuomandisse, seega soovis ta edaspidi ainuisikuliselt kanda ka kõiki selle

elamuga seotud arveid. Ülejäänud elamuga seotud lepingud (nt G4S jt) vormistas kostja kiirelt

ümber enda nimele, kuid kommunaalteenused, nagu Alexela (elekter), Eesti Gaasi ja Vekanor

(vesi, kanalisatsioon), jättis ta ilma igasuguste selgitusteta enda nimele ümber vormistamata,

kuigi see kiri saadeti ka tema meilile. Kostja soovis seega sihilikult hageja panna sundolukorda

ja lasta tal enda kulud kinni maksta, ise sellest alusetult rikastuda/säästa, mida kinnitab kostja

jätkuvalt ise ka oma hagivastuses. Eesti Gaasi hoiatusest on näha, et see oli saadetud

27.03.2024, so on ca 3 kuud peale hageja väljakolimist. Kostjal oli seega piisavalt aega

gaasiarve tasumiseks, kuid sh hagivastusest nähtub, et ta ei näe siiani kohustust seda teha.

Kostja väide, et hageja on ise kinnitanud, et ta viibis vaidlusalusel perioodil eramus, hoidis seal

oma isiklikke asju ning tarbis elektri-, vee- ja gaasiteenuseid, on arusaamatu ning pahauskne

vale. Midagi sellist ei ole olnud/hageja ei ole teinud ega ka kinnitanud. Hageja ei ole peale

29.10.2023 enam mitte ühtegi päeva ega ööd kostja elamus viibinud/elanud.

Kostja väide, et hageja tasus vaidlusalused arved teadlikult ja vabatahtlikult, olles ise teenuste

kasutaja ning on väljendanud valmisolekut nende tasumisel aidata, on meelevaldne ning

ebaõige. Hageja ei tasunud arveid vabal tahtel ega ajendatuna soovist kostjat rahaliselt aidata,

sest poolte lahkuminek kiskus kostja käitumise tõttu inetuks.

Hageja oli sunnitud tasuma tema nimel olevate teenuselepingute alusel väljastatud arveid peale

nõudekirjade ja hagihoiatuste saamist Eesti Gaasi hoiatuskiri, vt ka hagile lisatud e-kirjad:

arvete hüvitamise teade ja lepingute ümberkirjutamise palve, Re: Gaasi arve detsembri eest ja

kommunaalarved novembris xxx eest). Hageja hoiatas kostjat e- kirjas, et ta pöördub kohtusse

kui kostja talle tema eest tasutud arveid ei hüvita. Kostja hoiatusele ei reageerinud.

Kui hageja sai teada peale väljakolimist, et kostja Eesti Gaasiga lepingut ise ümber ei ole

vormistanud, astus ta ise samme lepingu lõpetamiseks. Vastavalt kliendilepingule võis hageja

öelda lepingu üles 30 päevase etteteatamisega. Hageja edastas Eesti Gaasile kirja, milles soovis

tema nimel oleva gaasilepingu nr. 0132014372 lõpetada alates 1.12.2023 seoses sellega, et ta ei

ole enam tarbimiskoha omanik. Eesti Gaas teatas 29.11.2023, et hagejaga katkevad lepingud

automaatselt siis, kui uus omanik on allkirjastanud lepingud (hageja kiri ja Eesti Gaas

klienditeeninduse 29.11.2023 vastus).

II KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja M. L. hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.

Poolte abielu lahutati 9.11.2020. Hagejal oli rohkem kui 3 aastat, et vormistada ükskõik mis

eramuga seotud lepingud ümber kuigi millegipärast ta seda ei teinud.

Ühisvara jagamisel sai hageja kompensatsiooni ühisvara osa loovutamise eest. Hageja maksis

hagis nimetatud arved ise ja vabatahtlikult. Asjaolu, et hageja otsustas aasta hiljem oma

lubadusest taganeda, on kahetsusväärne, kuid kostjale jääb arusaamatuks, miks peaks ta

tagantjärgi tasuma arved, mis on vormistatud/saadetud. M. L. ei ole saanud hageja e-kirju. On

üldteada, et elatis makstakse alaealistele lastele ning kostja ei näe seost elatise maksmise ja

hageja õigeaegselt maksmata arvete vahel.

5.

10.01.2026 seisukohas jääb kostja oma vastuväidete juurde.

M. L. vaidleb hagile tervikuna vastu ning palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja nõue ei

vasta alusetu rikastumise ega käsundita asjaajamise materiaalõiguslikele eeldustele VÕS

tähenduses.

Alusetu rikastumise tuvastamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel peab olema selgelt tuvastatav, et

sooritus on tehtud ilma õigusliku aluseta. Ainuüksi asjaolu, et teine isik saab soorituse

tulemusel kasu, ei ole piisav. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et teadlikult ja vabatahtlikult

tehtud sooritus välistab alusetu rikastumise, isegi juhul, kui teine isik saab sellest

majanduslikku kasu (mh RKTKo 3-2-1-65-14 ja 3-2-1-54- 08). Käesolevas asjas on menetluses

olemas hageja enda kirjalik kinnitus, milles ta väljendab valmisolekut aidata eramu

teenusearvete tasumisel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tegemist oleks olnud ajutise

või tagastamisele kuuluva maksega. Seega esines maksete tegemisel hageja enda tahteavaldusel

põhinev faktiline ja õiguslik alus. Lisaks on hageja ise kinnitanud, et ta viibis vaidlusalusel

perioodil eramus, hoidis seal oma isiklikke asju ning tarbis elektri-, vee- ja gaasiteenuseid.

Seega ei tasunud hageja üksnes kostja poolt tarbitud teenuste eest, vaid kandis kulud enda

tegeliku kasutuse katteks. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist alusetu

rikastumisega.

Hageja viide käsundita asjaajamisele VÕS § 1018 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. Käsundita

asjaajamine eeldab tegutsemist teise isiku huvides, kuid käesoleval juhul tasus hageja arved

enda huvides, mh vältimaks inkassomenetlust ja krediidikahju, olles ise teenuste kasutaja.

Riigikohus on selgitanud, et tegevus, mis on suunatud enda huvide kaitsele või enda kasutuse

eest kulude kandmisele, ei ole käsundita asjaajamine ega anna alust hüvitisnõudele.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused hageja nõude rahuldamiseks. Hageja tasus vaidlusalused

arved teadlikult ja vabatahtlikult, olles ise teenuste kasutaja ning väljendanud valmisolekut

nende tasumisel aidata.

Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

8. Tsiviilasja materjalide kohaselt

- L. ja M. L. abielu lahutati 09.11.2020.a. Jõhvi Vallavalitsuses (kanne nr 181-35-2020/144, dtl

42, 52);

- kinnistusraamatu andmetel on alates 30.10.2024.a. xxx kinnistu (registriosa xxx) omanikuna

kinnistusraamatusse kantud M. L., enne 30.10.2024.a. oli kinnistu poolte ühisomandis;

Hagiavalduse kohaselt on L. L. tasunud 2023.a novembri ja detsembrikuu eest järgmised xxx

kinnistuga seotud arved, millel märgitud teenuseid hageja tarbinud ei ole:

-

AS Vekanor arve nr 36344 (dtl 9), arve tasutud 18.12.2024 (dtl 21);

-

AS Alexela arve nr 122023072895 (dtl 10), arve tasutud 19.12.2024 (dtl 22);

-

AS Eesti Gaas arve nr 1004052899 (dtl 13), arve tasutud 22.12.2024 (dtl 23);

-

AS Eesti Gaas arve nr 1004092293 (dtl 15), arve tasutud 01.04.2024 (dtl 24).

kokku 543,15 eurot.

9. Hageja on kostja vastu esitanud käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitise nõude.

Kostja M. L. nõuet ei tunnista ning väidab, et L. L. on ise kirjalikult kinnitanud, et on valmis

aitama eramu teenusearvete tasumisel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tegemist oleks

olnud ajutise või tagastamisele kuuluva maksega. Lisaks on hageja kinnitanud, et ta viibis

vaidlusalusel perioodil eramus, hoidis seal oma isiklikke asju ning tarbis elektri-, vee- ja

gaasiteenuseid. Seega ei tasunud hageja üksnes kostja ja laste poolt tarbitud teenuste eest, vaid

kandis kulu ka enda tarbitud teenuste eest.

VÕS § 1018 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks,

ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on

käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui:

-

soodustatu

kiidab

asjaajamise

heaks;

- asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;

- asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev

kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes

huvides oluline.

Vastavalt VÕS § 1023 lg 1 võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks.

10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist L. L. kui käsundita asjaajaja

kulutuste hüvitamise nõudega soodustatu ehk M. L. vastu (VÕS § 1023 lg 1).

Riigikohus on märkinud, et hageja nõude lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel saab

kõne alla tulla üksnes ulatuses, milles poolte vahel ei ole lepingut ega seadusjärgset muud

võlasuhet. Käsundita asjaajamiseks peab lisaks üldistele eeldustele (nt midagi peab olema

tehtud teise isiku kasuks) olema täidetud ka mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud

tingimus. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja

kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud

(Riigikohtu 7.06.2011.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11)

Teenuse osutajate ees lasus maksete tasumise kohustus lepingupoolel ehk käesoleval juhul oli

vaidlusalusel perioodil lepingupooleks L. L..

Hageja on tõendanud, et 2023. a oktoobrikuu lõpust ta aadressil Liiva 46, Toilas enam ei elanud

(dtl 17-20, 1.11.2023 sõlmitud üürileping dtl 148-160) Eeltoodu tuleneb üheselt ka kostja enda

esitatud kriminaalasja nr 24244051386 materjalidest (dtl 62 jj; dtl 129 ….. L. L. viis oma asjad

xxx ära 29.10.2023)

Kostja väide, et tegelikult kasutas sama ajal (ajavahemikus 1.11.2023 - 4.01.2024.a.) ka hageja

ise neid teenuseid, mille maksete hüvitamist kostjalt hagiavalduse nõuab, on tõendamata.

Menetluses esitatud tõenditest tulenevalt elasid vaidlusalusel perioodil ehk 1.11.2023-

4.01.2024 xxx eramus kostja ja poolte alaealised lapsed. Hageja märgib õigesti, et laste

ülalpidamiskulu (sh ka tarbitavate kommunaalteenuste kulu) on reguleeritud tsiviilasjas nr x-

xx-xxx 15.12.2023 väljamõistetud elatisega (dtl 26-34).

Kinnistu jäi pärast abielulahutust kostja ainuomandisse. Kohus nõustub, et pärast hageja

väljakolimist xxx eramust ei saanud kostja mõistlikult hagejalt oodata kommunaalteenuste

arvete edasist tasumist ka sel juhul kui lepingupooleks teenuse osutaja ees oli hageja (kostja ei

olnud veel ümber vormistanud).

Kostja on esitanud kohtule whatsapp´i sõnumivahetuse (dtl 44), milles L. L. märgib, et „…on

valmis aitama arve tasumisel“. Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul lugeda valmisolekut maksta

jätkuvalt (igakuiselt) kommunaalteenuste arveid kuigi hageja enam tarbimiskohas ei ela ning

teenuseid ei kasuta. Vastupidiselt kostja väidetele kinnitab kohtu hinnangul hageja e-kirjade

saatmine hageja soovi vormistada lepingud võimalikult kiiresti ümber kinjnistu omaniku

(kostja) nimele, et mitte maksta teenuste eest, mida ei tarbi (dtl 17-20; 49-50, 137-138).

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ka selles, et maksete tasumisega ei soodustanud ta mitte

kostjat vaid iseennast (et vältida võlgnevuse tõttu krediidiregistrisse sattmist jms).

Ühest küljest täitis hageja küll enda kui lepingupoole kohustust teise lepingupoole (teenuse

osutaja) ees, kuid samal ajal soodustas ka kostjat – kui arveid poleks tasunud, oleks kostja ja

lapsed võinud jääda nt ilma elektrita või gaasita. Sellega ajas hageja kostja asja (soodustas

kostjat).

VÕS § 1023 lg 3 sätestab, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei

olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist,

siis ei ole tal VÕS § 1023 lg 1 ja 2 tulenevaid õigusi (kulutuste hüvitamise / tasu nõuet).

Kohtu hinnangul ei nähtu menetluses esiotatud tõendite põhjal hageja kavatsust mitte nõuda

soodustatult kulutuste hüvitamist. Vastupidi, eespool viidatud tõenditest tulenevalt on hageja

selgelt väljendanud, et ei soovi ega kavatse tasuda arveid teenuste eest, mida ise enam Liiva tn

46 ei tarbi.

Seega on hageja esitatud kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja VÕS § 1023 lg 1 alusel 543,15 eurot.

11. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei

anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kooskõlas viidatud sättega jäävad poolte menetluskulud M. L. kanda.

13. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 1230 eurot,

millest riigilõiv 175 eurot ning esindaja kulu 1055 eurot (arvestusega 6 töötundi x 100 EUR/h

ja 3,5 töötundi x 130 EUR/h): Menetluskulu nimekirja kohaselt oli hageja esindaja

töötunnihind kuni 1.05.2025 100 eurot tund, alates 1.05.2025 130 eurot tund.

13.1 TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes.

13.2 Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tuleb

hagihinnalt kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot.

Seega on hageja riigilõivu hüvitamise taotlus põhjendatud.

13.3 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218

sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele, lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust

mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-17-13164 p 9).

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on kulunimekirja kohaselt 100 ja 130 eurot/h käibemaksuta.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu

lahendid 11.02.2015 nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on

pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180

eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu lahend 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 200 eurot

(Riigikohtu 29.05.2025 lahend tsiviilasjas nr 2-20-17399, p 26.1).

Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, hageja lepingulise esindaja

tunnitasu on mõistliku suurusega, arvestades käesolevas asja sisu, mahtu ja keerukust

(tavapärase mahu ja keerukusega vaidlus).

Kohtu hinnangul on mõnevõrra ülepaisutatud õigusabitoimingutele kulutatud aeg.

Taotluse kohaselt on esindajal kulunud osutatud toimingutele kokku 9,5 töötundi.

Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele vajalik ja põhjendatud ajakulu käesolevas

tsiviilasjas 3 h (taotluses 4,5 h) ning 15.01.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamisele vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 h (taotluses 3,25 h).

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hageja esindaja õigusabitoimingutele 6,75 h

(enne 1.05.2025 ehk tunnihinnaga 100 eurot – 4,5 h ja alates 1.05.2025 ehk tunnihinnaga 130

eurot – 2,25 h) kokku 742,5 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 742,5 eurot + 175 = 917,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik