2-25-9214/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-9214

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6094,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja VV

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse

tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 783,29 eurot ja intress

53,72 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis kohtuotsuse tegemise

kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (783,29 eurot) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla (2522,93 eurot) ja seadusjärgse intressi (52,54 eurot) osamaksed

järgmise graafiku kohaselt:

Maksepäev

Põhiosa

Intress

Osamakse

05.02.2026

99,37

4,52

103,89

05.03.2026

105,38

4,34

109,72

05.04.2026

103,06

4,15

107,21

05.05.2026

106,20

3,97

110,17

05.06.2026

106,83

3,77

110,60

05.07.2026

109,91

3,58

113,49

05.08.2026

110,73

3,39

114,12

05.09.2026

112,72

3,19

115,91

05.10.2026

115,72

2,99

118,71

05.11.2026

116,83

2,78

119,61

05.12.2026

119,77

2,57

122,34

05.01.2027

121,09

2,36

123,45

05.02.2027

123,27

2,14

125,41

05.03.2027

127,35

1,92

129,27

05.04.2027

127,78

1,69

129,47

05.05.2027

130,55

1,46

132,01

05.06.2027

132,43

1,23

133,66

05.07.2027

135,13

0,99

136,12

05.08.2027

137,24

0,75

137,99

05.09.2027

139,71

0,50

140,21

05.10.2027

141,86

0,25

142,11

5. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhiosa osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

6. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud hageja kanda 38,50% ulatuses ja kostja kanda 61,50% ulatuses.

8. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 448,95 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus

avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 317 lõikele 1.

11. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 11.06.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud

22.09.2025) XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse

4196,50 eurot, intressi 337,44 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 621,72 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates 12.06.2025

kuni põhinõude summas 4196,50 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

2. Nõude aluseks on AS-i Inbank Finance (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel

31.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr X (leping), mille alusel sai kostja laenu 4900

eurot. Laen on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodi 05.05.2023 – 05.10.2027. Kostja sooritas viimase

lepingujärgse tagasimakse 05.05.2024 ning peale seda ei ole ühtegi tagasimakset sooritanud.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 703,50 eurot, seega on tasumata

põhiosa 4196,50 eurot. AS Inbank Finance loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

3. Lepingu krediidi kulukuse määr on 25,88%. Laenulepingu sõlmimise ajal ehk 31.03.2023

oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%. Seega

kolmekordne määr oli 45,93%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 4062 lg 1 mõttes tühine.

4. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Hageja esitab

tõendina laenutaotluse maksehäireregistri väljavõtte, kostja sissetulekuid on kontrollitud

Maksu- ja Tolliametilt, sissetulek 1281,60 eurot. Laenumaksetega on tema igakuised

kohustused 147,68 eurot. Kostja maksevõime hindamisel lähtuti krediiditaotluses esitatud

andmetest. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 19.09.2025 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 22.09.2025 hagi täienduses lepingute ülesütlemist

ja parandas põhinõude summat. Hageja on hagis märkinud laenu põhivõla summa valesti ning

palub edaspidi hagi summadeks arvestada käesolevas dokumendis märgitud summasid (vt k/o

punkt 2). Hageja esitab täiendava tõendina esialgse võlausaldaja info lepingu kohta. Hageja

on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitanud ning jääb nende selgituste

juurde ja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja

esitas ka VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks kui kohuks peaks leidma, et

vastutusndliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid

kokku 1920,37 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja ülesütlemise seisuga võlas ning

tasutud on osamaksed 05.05.2023 - 05.04.2025 täielikult ja 05.05.2025 osamakse osaliselt.

Seega on kostja võlas alates 05.05.2025 osamaksest.

Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 05.05.2025 kuni

05.09.2025 summas 433,81 eurot, millest põhiosa 399,90 eurot ja intress 33,93 eurot ja viivis

antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja palub ka välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Maksepäev

Põhiosa

Intress

Osamakse

05.10.2025

94,16

5,20

99,36

05.11.2025

94,17

5,03

99,20

05.12.2025

97,44

4,87

102,31

05.01.2026

97,62

4,69

102,31

05.02.2026

99,37

4,52

103,89

05.03.2026

105,38

4,34

109,72

05.04.2026

103,06

4,15

107,21

05.05.2026

106,20

3,97

110,17

05.06.2026

106,83

3,77

110,60

05.07.2026

109,91

3,58

113,49

05.08.2026

110,73

3,39

114,12

05.09.2026

112,72

3,19

115,91

05.10.2026

115,72

2,99

118,71

05.11.2026

116,83

2,78

119,61

05.12.2026

119,77

2,57

122,34

05.01.2027

121,09

2,36

123,45

05.02.2027

123,27

2,14

125,41

05.03.2027

127,35

1,92

129,27

05.04.2027

127,78

1,69

129,47

05.05.2027

130,55

1,46

132,01

05.06.2027

132,43

1,23

133,66

05.07.2027

135,13

0,99

136,12

05.08.2027

137,24

0,75

137,99

05.09.2027

139,71

0,50

140,21

05.10.2027

141,86

0,25

142,11

Kostja ei ole lepingut täitnud juba paar aastat. Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomikast

tulenevalt on mõistlik lahendada juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikumaksed ühe

tsiviilasja raames, millega hoitakse kokku aega ja kulusid st asjaolu, et hageja peab

tulevikumaksete osas esitama hilisemalt uue lepingu täitmise nõude, millega kaasnevad

täiendavad kohtukulud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

7. Maakohus võttis 25.09.2025 määrusega hagi menetlusse.

8. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 18.12.2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu

saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

9. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

12. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr X, mille alusel sai kostja laenu 4900 eurot. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu

kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohus tuvastab, et

tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale 4900 eurot välja makstud.

Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 26-27). Samuti on lepingust tulenevad nõuded hagejale

loovutatud (dtl 38). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtu

hinnangul ei nähtu asjas vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid ega ebaõiglasi

tüüptingimusi.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ja ka MTA-st

päringute ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste

kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitatud. Hageja ei tuginenud

sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid.

15. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

16. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

17. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku

1920,37 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja ülesütlemise seisuga võlas. Eeltoodut

arvestades ei ole vaidlusalust tarbijakrediidilepingut kehtivalt üles öeldud ja kohus kontrollib

hagis toodud asjaoludel hageja alternatiivse nõude eeldusi.

18. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt lepingule, tuleb

kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise

ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping

kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped

intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja esitas ümberarvestuse esialgse lepingu maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud

1920,37 eurot, ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed 05.05.2023 - 05.04.2025

täielikult ja 05.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas alates 05.05.2025 osamaksest.

Hageja palus välja mõista 05.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed

summas 433,81 eurot (kohus korrigeeris nimetatud summat seoses arvutusveaga, õige on

433,83 eurot), millest põhiosa 399,90 eurot ja intress 33,93 eurot.

Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o osamaksed alates 05.05.2025 kuni 05.01.2026

(05.05.2025 osamakse osaliselt) kuni makseni 05.01.2026 summas 837,01 (433,83+403,18)

eurot, millest põhisumma on 783,29 (399,90 eurot + 383,39) ja intressid 53,72 (33,93+19,79)

eurot, lisaks viivis põhisummalt (783,29 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

19. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS §

369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt.

20. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohus leiab, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei

täida lepingut nõuetekohaselt tulevikus. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

21. Kuigi kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtupraktika kohasel põhjendatud arvestada sissenõutavaks muutunud põhinõudelt ka viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (783,29 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest. Ühtlasi mõistab välja viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest

(tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kohtu selgitused

22. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude (alternatiivse nõude).

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 61,50% ((3748,06 (837,01+79,50+2575,47+256,08) / 6094,33 eurot * 100% =

61,50%). Seega jäävad menetluskulud 61,50% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas

hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 630 (450+180) eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) kolme tunni

eest (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule) tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ega täiendamine ei ole ajamahukas ega ei nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole põhjendatud ajakulu kolm tundi ja esindaja tunnitasu suurus 169 eurot. Menetluses

nähtavad toimingud on vaid hagiavalduse koos lisadega kohtule esitamine ja selle

täiendamine. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik

esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 730 eurot (=630 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 61,50% (730 eurost), s.o 448,95 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei

mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

24. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

25. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik