4-25-2417/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2417

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Peeter Pihelgase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri 10. juuni 2025. a otsusele

väärteoasjas nr 2302,25,008547

Menetlusalune isik

Peeter Pihelgas

isikukood 36704252717; elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur,

esindaja Ivan Moskaljov

Väärteoasja arutamise viis

kohtuistung 16.12.2025 ja 06.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Peeter Pihelgase kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 10. juuni 2025. a otsus

väärteoasjas nr 2302,25,008547.

3. Lõpetada väärteomenetlus Peeter Pihelgase suhtes väärteoasjas nr 2302,25,008547

liiklusseaduse (LS) § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku

teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

4. Peale kohtuotsuse jõustumist kuulub Peeter Pihelgase poolt väärteoasjas nr

2302,25,008547 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 10. juuni 2025. a

otsuse alusel tasutud trahv 800 eurot Rahandusministeeriumi poolt Peeter

Pihelgasele tagasi maksmisele.

5. Kohtuotsus edastata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale ning peale

jõustumist Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 10. juunil 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalve talituse liiklusgrupi patrullpolitseinik Aleksandr Winter

kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Peeter Pihelgas juhtis Kastre vallas, Tartu

maakonnas, Tõrvandi - Roiu – Uniküla 8 km mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel 10.06.2025 kell 18.49 juht ei kasutanud

sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid

käsikirjalisi kandeid 15.04.2025 kell 00.00 kuni 10.06.2025 kell 18.49 perioodi kohta,

rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

2. Eelnevaga rikkus P. Pihelgas LS § 131 lg 3 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritud LS §

2171 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras karistuse KarS § 63 lg-t 1

kohaldades LS § 2171 lg 1 järgi ning määras P. Pihelgasele karistuseks rahatrahvi

summas 800 eurot.

3. Kaebuses on P. Pihelgas selgitanud, et sõidumeerikut ta ei kasutanud põhjusel, et LS §

131 lg 4 p 2 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva

seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Liiklusseaduse §

130 lõige 12 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006

sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit

kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega,

vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga,

olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio-

või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate

asukoha määramisega. P. Pihelgas palus kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus

ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus

on seaduslik ja põhjendatud ning palus kohtul jätta see muutmata. Kohtuväline

menetleja ei ole nõus, et menetlusalune isik ei rikkunud sõidumeeriku kasutamisele

esitatavaid nõudeid. Isikul ei olnud esitada andmeid oma tegevuste kohta 5 aprillist

2025 kella 00.00 kuni 10. juunini 2025 kella 18.49. Lisaks ei kasutanud juht

sõidumeerikut ka kontrollimise hetkel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

menetlusalusel isikul on kohustus esitada nõudmisel igal ajal ametnikule

salvestuslehed, kuid ta ei esitanud lehti ning see on üks rikkumistest, mida talle ette

heidetakse. Menetlusaluse isiku väitel teostas ta kallurveokiga killustiku vedu seoses

teehooldustöödega, kuid ta ei esitanud selle väite kinnitamiseks ühtegi tõendit teda

kinni pidanud politseiametnikule. Seega leidis kohtuväline menetleja, et kaebuses

puuduvad asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase praktika ja tingiksid karistuse

tühistamise LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi määratud karistuse osas.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

2 / 5

6. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki

tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

7. Kiirmenetluse otsuses heidetakse P. Pihelgasele ette, et ta juhtis mootorsõidukit, milles

oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel 10.06.2025 kell

18.49 juht ei kasutanud sõidumeerikut ja ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid

käsikirjalisi kandeid 15.04.2025 kell 00.00 kuni 10.06.2025 kell 18.49 perioodi kohta,

rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

8. LS § 217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse

sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

9. LS § 2171 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi

lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

10. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Peeter Pihelgas juhtis kiirmenetluse otsuses

märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Volvo (veoauto) registreerimismärgiga XXX.

Tegemist on sõiduki tehnilistest detailandmetest tulenevalt kalluriga (veoauto), mille

registrimassiks on 14 000 kg. Esmane registreerimine on toimunud 01.09.1999.

Mootorsõiduk kuulub ettevõttele XXX.

11. Peeter Pihelgase ütluste ja kaebuses avaldatud seisukoha kohaselt ei kasutanud ta

sõidumeerikut kuna liiklusseaduse § 131 lg 4 p 2 kohaselt ei ole sõidumeerik

kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

12. LS § 131 lg 4 selgitab, millistel juhtudel ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik

– sõidukil, mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata

veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel (p 1); kasutatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS 130 lõike 12 alusel

nõuete täitmisest vabastatud vedudel (p 2); linnaliinidel ühistranspordiseaduse

tähenduses (p 3).

13. Liiklusseaduse § 130 lõige 12 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel

maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu

kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse

või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-,

telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või

vastuvõtjate asukoha määramisega.

14. Peeter Pihelgas kirjeldas kohtuistungil, et kasutas kallurveokit seoses teehooldusega, st

killustiku objektile veoks ja vajalikel lõikudel ühtlase kihina maha laotamiseks.

Samuti avaldas kaebuse esitaja, et kallur, millega ta killustikku vedas, ei ole üldse

kasutuses kaubaveoks, vaid on nö reservauto olukordadeks, kui on vaja suurema

kandejõuga autot, et tema talu juures midagi oma tarbeks vedada või tõsta. Seekord

kasutas ta kallurit teehoolduseks. P. Pihelgase sõnul kasutab ta kallurit enamasti vaid

3 / 5

oma talu territooriumil, kuid kuna killustikku oma talu majapidamises ei olnud, tuli

see kohale vedada mujalt.

15. Kiirmenetluse otsuses on kirjas Peeter Pihelgase ütlused, kus ta samuti on avaldanud,

et parandas läbimatut koduteed, kasutades autot Volvo XXX, ilma sõidumeerikut

kasutamata.

16. Riigikohus on märkinud, et sõidumeerikuga seonduvate tõendite esitamisel on

tegemist pööratud tõendamiskoormisega, st LS § 88 lg 10 kohaselt peab sõiduki

kasutamise või mittekasutamisega seonduvaid asjaolusid seaduses nimetatud juhtudel

ja ulatuses tõendama sõiduki juht (RKKKo 3-1-1-11-14, p 7.3).

17. Peeter Pihelgas avaldas kohtule, et politseiametnik ei selgitanud talle 10.06.2025, et

tal on kohustus tõendada asjaolu, et tal polnud konkreetsel juhul kohustust kasutada

sõidumeerikut.

18. Kohus tegi Peeter Pihelgasele ettepaneku kohtule esitada tõendid, mis kinnitaksid

tema poolt seoses killustikuveoga avaldatud asjaolusid. Peeter Pihelgas esitas kohtule

tõendina 10.06.2025 saatelehe nr 230388-25TR/3, mille on väljastanud XXX (avaliku

teabe kohaselt tegeleb m.h täitematerjalide müügiga s.h killustik 8/16). Saatelehelt

nähtub, et kaubaks on olnud kild 8/16 7860/14360 ja koguseks on märgitud 6,5 t.

Kauba eest tasumine on koondarvega ja killustikuga seotud autoks on märgitud

sõiduk registrinumbriga XXX. Peeter Pihelgas esitas kohtule ka foto, millelt on näha

kallur (Volvo reg nr XXX), millega ta 10.06.2025 killustikku vedas XXX-st. Lisatud

on ka järgmised fotod – foto kaardist, kus on näha XXX tee, mille pindamisega

kaebaja tegeles; foto kaebajast endast, taustal pinnatud tee; fotol eespool viidatud

kallur sissevajununa teepinnasesse koos koormaga XXX teel. Fotod ei ole dateeritud

10.06.2025 kuupäevaga, kuid Peeter Pihelgas selgitas kohtus, et need on tehtud

selleks, et jäädvustada pindamistööd ning, et need tööd ei toimunud mitte ainult

10.06.2025 vaid mitmeid päevi rohkem.

19. Kohtu arvamuse kohaselt kinnitavad eespool kajastatud dokumendid Peeter Pihelgase

ütluste usaldusväärsust ja seda, et Peeter Pihelgas ostis 10.06.2025 XXX OÜ-st

killustikku, mille vedas kalluriga reg nr XXX oma kinnistul asuvale XXX teele.

20. LS § 131 lg 4 p 2 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva

seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

21. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et eespool viidatud määruse (EÜ) nr 561/2006

preambuli punkti 17 järgi on määruse eesmärk parandada kohaldamisalasse kuuluvate

töötajate sotsiaalseid tingimusi ja üldist liiklusohutust.

22. Peeter Pihelgase ütluste kohaselt ei teinud ta 10.06.2025 vedu teenustööna, vaid tegi

seda enda tarbeks teehoolduse eesmärgil.

23. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuleb juhinduda ka Euroopa Kohtu

13.03.2014. a otsusest kohtuasjas C-222/12 ( EUR-Lex - 62012CJ0222 - EN - EUR-

Lex).

4 / 5

24. Tegemist on kohtulahendiga, kus menetlusalust isikut karistati samuti Politsei-ja

Piirivalveameti poolt sõidumeeriku puudumise tõttu olukorras, kus isik vedas teetööde

teostamisel objektile kruusakoormat. Euroopa kohtule esitati küsimus selle kohta, kas

määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga h lubatud erandi määratlemisel

kasutatud terminit „seoses teehooldusega” tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab

mööda üldkasutatavat maanteed karjäärist teeparandus- ja -hooldustööde paika kruusa

vedava 25,5-tonnise täismassiga kallurauto?”

25. Euroopa Kohus otsustas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. a määruse

(EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide

ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr

2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 13

lõike 1 punktis h sisalduvat mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid”,

mille võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see

hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et on täielikult ja

eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat

tegevust. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas see on nii, võttes arvesse kõik

põhikohtuasjas tähtsust omavad asjaolud.

26. Seega on ka käesolevas väärteoasjas kohtul kohustus tuvastada järgmised asjaolud: 1)

kas P. Pihelgse vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega

ning 2) kas vedu kujutab endast neid töid täiendavat tegevust.

27. Kohtu poolt käesolevas kohtulahendis analüüsitud tõendite põhjal saab vastata

mõlemale küsimusele jaatavalt. P. Pihelgase poolt 10.06.2025 teostatud killustiku

vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kalluriga Volvo

registreerimisnumbriga XXX teostatud vedu kujutab endast teehooldustööd täiendavat

tegevust.

28. Seega tuleb Peeter Pihelgase kaebus rahuldada ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 10. juuni 2025. a otsus väärteoasjas nr 2302,25,008547 tühistada. Kohus

lõpetab väärteoasjas LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel Peeter Pihelgase teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

29. Peeter Pihelgas avaldas kohtuistungil, et ta on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 10. juuni 2025. a otsusega väärteoasjas nr 2302,25,008547 määratud

rahatrahvi 800 eurot tasunud. Kohtuotsuse jõustumise järgselt tuleb

Rahandusministeeriumil nimetatud rahasumma Peeter Pihelgasele tagasi maksta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 / 5