2-25-130231/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-130231

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X.T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Martin Hendrik Pettai

Võlgnik: X.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) ja X.T

(isikukood XXX) vahel 20. jaanuaril 2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1.

X.T tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 103 eurot, pärast mida korrektse

täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad leppetrahvi(de)st nr

2542704250047455 täidetuks.

1.2.

Pooled on leppinud kokku

kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1

(kompromissilepingu punktis 1) nimetatud võlgnevuse tasumise selliselt, et X.T tasub

võlgnevuse

Osaühingu EUROPARK ESTONIA

esindaja arveldusarvele

EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks 7197822

ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri.

Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel:

-

12.02.2026 52 eurot;

-

12.03.2026 51 eurot.

1.3.

Kui X.T ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissilepingu

punktis 1) nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise

tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus

nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist X.T-lt ning samuti pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1 (4)

1.4.

Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.

1.5.

Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.6.

Kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja kompromissi

sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued

õigused.

1.7.

Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele.

1.8.

Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja

otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi

sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.

1.9.

Juhul, kui kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega

vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust,

seaduslikkust ega kohaldatavust.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-130231.

3. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja) esitas 17.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X.T (võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohaselt oli võlgnik sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav

kasutaja. Avaldaja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.

Sõiduk oli pargitud avaldaja opereeritavale parkimisalale 27.04.2025, leppetrahvinumber

2542704250047455, maksetähtaeg 11.05.2025, võlgnevus summas 55 eurot. Parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata. Avaldaja palus võlgnikult välja mõista

põhinõude 55 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasus

avaldaja riigilõivu 65 eurot.

2. Pooled esitasid kohtule 20.01.2026 kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 103 eurot, pärast mida korrektse täitmise

korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad leppetrahvi(de)st nr 2542704250047455

täidetuks.

2. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse

hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ,

2 (4)

viitenumbriks 7197822 ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto

registreerimisnumbri. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel:

2.1. hiljemalt 12.02.2026 – 52 eurot;

2.2. hiljemalt 12.03.2026 – 51 eurot.

3. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või

osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks

kohtutäituri poole.

4. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas

mingeid nõudmisi ega pretensioone.

5. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud

kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma

kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel

uued õigused.

7. Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus

tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.

8. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil

on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 9.

Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega

vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust

ega kohaldatavust.

Kompromissist nähtuvalt on võlgnik tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse algust 52 eurot

võlgnevuse katteks. 16.01.2026 seisuga on avaldaja nõue võlgniku vastu 103 eurot, millest 55

eurot on põhiosa (leppetrahv), 15 eurot on kõrvalnõuded, 20 eurot on menetluskulu ja 13 eurot

on riigilõiv.

Kohus selgitas pooltele 15.01.2026 saadetud kirjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled märkisid

kompromissis, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi

kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1

p 4 alusel lõpetada.

4. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades

kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule

kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui

kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu

kohaselt. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

3 (4)

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on

menetlusosalistele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled on kohtule

kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel

ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

6. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud võlgnik

avaldajale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)