2-24-105404/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-105404

Kohtuasi

MACHINE OÜ hagi Tulundusühistu Haljus vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tulundusühistu Haljus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja): Tulundusühistu Haljus (registrikood

10489166), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar

Sultson

Vastustaja (hageja): Machine OÜ (registrikood

16106829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tulundusühistu Haljus taotlus menetluse osaliselt kinniseks

kuulutamiseks.

2. Keelduda Tulundusühistu Haljus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tulundusühistu

Haljus kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-24-105404

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista müügilepingust

tuleneva põhivõla jäägi, kohtueelse õigusabikulu ja viivised. Hageja müüs kostjale geodeesia

seadme koos tarkvaraga. Ostuhind oli 8040 eurot, mille kostja pidi tasuma seitsme

osamaksega seitsme kuu jooksul (perioodil 15.08.2022–15.02.2023). Kostja tasus esimese,

kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda osamakse viivitusega. Seitsmes osamakse 840 eurot

on tasumata. Kaup on kostjale üle antud. Kostja ei ole pretensioone esitanud. Hageja nõuab

viivise tasumist arvele märgitud viivisemääras (1% võlgnetavast summast päevas). Hageja

püüdis kohtuvaidlust vältida ning pöördus advokaadibüroosse kostjale nõudekirja esitamiseks.

Ta nõuab kostjalt kohtueelse õigusabikulu hüvitamist summas 450 eurot ja sellelt summalt

arvestatud viivist seadusjärgses määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Müügilepingu ese oli

puudustega ning kostja tegi kulutusi asendusseadme teenuse sisseostmisele.

3. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 1290 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 758,07 eurot ja edasiulatuva viivise 450 eurolt seadusjärgses määras.

Menetluskuludest jättis maakohus 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda. Maakohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2594,40

eurot ja sellelt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kostja esitas 02.01.2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas,

millega hagi rahuldati ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 2189,94 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

2-24-105404

9. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse

pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli

sõlmitud müügileping, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustust kostja rikkus. Kostja

ostis järelmaksuga geodeesiaseadme koos tarkvaraga ning kohustus selle eest tasuma seitsme

kuu jooksul seitsme osamaksega. Kostja sai seadme kätte, kuid tasus kuuest osamaksest viis

viivitusega ning jättis viimase osamakse tasumata. Kirjavahetuses on kostja ise veel 2024.

aastal lubanud viimase osamakse tasuda. Maakohus on põhjendatult lähtunud seadusjärgsest

viivisemäärast, mitte arvele märgitud viivisemäärast. Ringkonnakohus ei tuvastanud

maakohtu viivisearvestuses vigu. Veatult on lahendatud ka kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõue koos kaasneva viivisenõudega.

11.2. Kohtuistungi pidamata jätmine ei olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine.

Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning kohtul oli TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel õigus loobuda

kohtuistungist. Maakohus jättis 01.07.2025 kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse

rahuldamata. Maakohus on kostjale asjakohaselt selgitanud, et esmalt tuleb välja tuua faktiline

asjaolu, mille kohta tunnistaja saab ütlusi anda. Alles seejärel saab sisuliselt hinnata, kas

tunnistajat on vaja üle kuulata. Kostja ei esitanud uut, parandatud taotlust.

11.3. Asjas määrati ja tühistati kaks kohtuistungit, kuna kostja seaduslik esindaja ei saanud

tervislikel põhjustel neist osa võtta. Kohus määras kostjale vastamiseks korduvalt tähtaegu,

pikendas neid ning soovitas kaaluda lepingulise esindaja kaasamise võimalust. Kostja ei

kasutanud talle antud võimalusi. Maakohus jättis õigesti ja põhjendatult menetluse TsMS §

355 alusel peatamata.

11.4. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele.

Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, missugustele tingimustele pidanuks ostetud seade vastama,

mis puudused seadmel olid, millal ostja neist teada sai ning millal müüjat teavitas.

12. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Apellatsioonkaebuses on taotletud TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks

kuulutamist kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitseks. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt

2-24-105404

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik muuhulgas menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja

avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kolleegium on seisukohal, et üksnes

üldsõnaline viide kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitse vajadusele ei saa olla

aluseks menetluse kinniseks kuulutamisele. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, seega ei toimu ringkonnakohtus asja sisulist arutamist ega avalikku menetlust,

milles isiku eraelu võiks vajada kaitset. Maakohus ei ole asjas tehtud lahendis kostja

seadusliku esindaja delikaatseid isikuandmeid käsitlenud. Ka ringkonnakohus ei tee seda.

Eeltoodu kokkuvõttena jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.

15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale

seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

16. Kuigi apellant ei ole tervikuna tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud

riigilõivu, siis ei nõua ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebuse puuduste

kõrvaldamist. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 280 eurot. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv

tagastada.

17. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(allkirjastatud digitaalselt)