2-24-14581/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2026.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14581

Tsiviilasi

Azo International Chemical Limited hagi Azointernational

OÜ ja Luxury Cloud S.R.L vastu tehingute tagasivõitmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Azo International Chemical Limited (välisriigi

registrikood 2693238)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Albert Linntam (e-post

albert.linntam@sorainen.com, vandeadvokaat Gerli Helene

Gritsenko (e-post gerli.gritsenko@sorainen.com)

Kostja I: Azointernational OÜ (registrikood 14765172)

Kostja II: Luxury Cloud S.R.L (välisriigi registrikood

MI2520431)

Kostjate esindaja: vandeadvokaat Asso Prii (e-post

asso.prii@supremia.ee)

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Azo International Chemical Limited hagi Azointernational OÜ ja Luxury Cloud

S.R.L vastu tehingute tagasivõitmiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista Azo International Chemical Limited-ilt välja menetluskulu 7 717,50 eurot

Azointernational OÜ kasuks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Azo International Chemical

Limited-il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Luxury Cloud S.R.L-ile hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse

tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on Azo International Chemical Limited hagi Azointernational OÜ ja

Luxury Cloud S.R.L vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palub hagiga tunnistada kehtetuks:

- kostjate vahel 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepingu, millega kostja I loovutas kostjale

II oma nõude Edmond Pharmacy S.R.L vastu summas 495 480 dollarit koos kõigi õigustega ja

kohustustega;

- kostjate vahel 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepingu, millega kostja I loovutas kostjale

II oma nõude ACS DOBFAR S.P.A vastu summas 238 071,8 eurot koos kõigi õigustega ja

kohustustega.

Hagi kohaselt asutas hageja kostja I eesmärgiga tegeleda selle kaudu kemikaalide müümisega

Euroopas ja seeläbi suurendada enda turuosa. Kostja I tellis erinevatel aegadel Hiinas tegutsevatelt

teistelt kemikaalide tootjatelt ja tarnijatelt kaupa. Kostja I sai tellitud kauba kätte, kuid ei täitnud

oma kohustust kauba eest tasuda. Hageja otsustas tasuda kostja I nimel kostja I poolt tellitud

kaupade eest. Hagejal on nõudeõigus kostja I vastu tulenevalt käsundita asjaajamise sätetest. Hageja

esitas 21.12.2023 vastavasisulise hagi, mille alusel palus muuhulgas mõista kostjalt I hageja kasuks

välja 5 574 628,08 eurot ning 21.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2 093 042,06

eurot. Harju Maakohus võttis hagi 19.01.2024 määrusega menetlusse (tsiviilasja number 2-23-

18026). Kostja I on asunud ennast võlgade tasumise vältimise eesmärgil varatuks muutma. Kahe

04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepinguga on kostja I kahjustanud hageja huvisid, kuna

nende lepingute tulemusena on kostja I muutunud näiliselt varatuks.

Kostjad esitasid 11.11.2025 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude nimekirja.

Taotluse kohaselt on hageja esitanud tsiviilasjas 2-23-18026 kohtule 6.11.2025 avalduse hagi

tagasivõtmiseks, mis tähendab seda, et tsiviilasja 2-23-18026 menetlus lõpeb. Sh on hageja

6.11.2025 avalduses ka ise selgitanud, et arvestades tõendeid ja selgitusi, mille hageja on enda

lepingulistele esindajatele esitanud, pole hageja nõude perspektiivikus ka hagi muutmisel selge.

Arvestades seda, et hageja on võtnud tagasi hagi tsiviilasjas 2-23-18026, siis ei ole tal võimalik

esitada ka TMS § 187 lg 1 ja TsMS § 369 alusel tagasivõitmishagi kostjate vastu. Riigikohtu

praktikas on mööndud võimalust selline hagi esitada olukorras, kus hageja võimaliku tulevase

sissenõudjana on esitanud võlgniku vastu hagi ja selle menetlemine on pooleli. Käesoleval juhul on

aga hageja võtnud kostja I vastu esitatud nõuded tagasi, st tsiviilasja 2-23-18026 menetlus

paratamatult lõpeb. Hageja õiguste rikkumine ei ole seetõttu hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Eelneva tõttu paluvad kostjad jätta hageja hagi käesolevas

asjas läbi vaatamata, jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja I kasuks

menetluskulu 7 717,50 eurot.

Hageja esitas kostja taotlusele seisukoha 24.11.2025. Seisukoha kohaselt võttis hageja tsiviilasjas 2-

23-18026 hagi tagasi, kuivõrd 10.10.2025 ja 13.10.2025 edastas hageja oma lepingulistele

esindajatele suure hulga materjale, sh tõendid, mida menetluses varem esitatud ei olnud ning mille

olemasolust hageja lepingulised esindajad teadlikud ei olnud. Nende uute tõendite analüüsi

tulemusel ilmnes vajadus hagi muuta, kuid hagi muutmise eduväljavaated ei olnud olemasolevate

tõendite põhjal selged. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-23-18026 oli hagejale määratud tähtaeg

seisukoha esitamiseks, mida oli juba korduvalt pikendatud, otsustas hageja antud tsiviilasjas esitatud

hagi tagasi võtta. Hageja lepingulised esindajad said 24.11.2025 hagejalt täiendavaid tõendeid, mis

vajavad põhjalikumat analüüsi, kuid mis esmapilgul annavad alust arvata, et tõenäoliselt esitab

hageja kostja I vastu uue hagiavalduse (tsiviilasjas nr 2-23-18026 esitatud hagiavalduse asemel), mis

omakorda tingib käesolevas menetluses hagiavalduse muutmise avalduse esitamise. Eeltoodust

tulenevalt palub hageja kohtul määrata hagejale tähtaeg hagiavalduse muutmise avalduse esitamiseks

hiljemalt 22.12.2025.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

Hageja on esitanud nõude kahe tehingu tagasivõitmiseks. TMS (täitemenetluse seadustik) § 187 lg 1

kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus

tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate

huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist

täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-111-16, p 17), et TMS § 187 ja 188 järgi on

täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused:

-sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav

täitedokument;

-sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni;

-võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu

kehtetuks tunnistamiseks; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine

pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma.

TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne

täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

Riigikohus on selgitanud (2-20-10358, p 15.1, 15.2), et TMS § 188 lg-s 1 ja TMS § 189 lg-s 1

sätestatud tähtaegade möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Kui ta

esitab viivitamatult pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist rahalise nõudega hagi tehingu

ühe poole vastu, ei pruugi selle hagi lahendamise kohtumenetlus lõppeda jõustunud lahendiga

(täitedokumendiga TMS § 187 lg 2 mõttes) enne kahe või ka kolme aasta möödumist. Hagejal ei ole

muid või oma õiguste kaitseks tõhusamaid võimalusi vältida TMS §-de 188 ja 189 tähtaegadest

tulenevaid tagajärgi. Kolleegiumi hinnangul peab hagejal olema võimalik ennetada vara

tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. Sellise

võimaluse annabki hagejale TsMS § 369, lubades tagasivõitmise hagi esitada enne täitedokumendi

saamist. TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmise eeldusena peab hageja

tulenevalt sätte koostoimest TMS § 187 lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu

suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi saavutamise korral ei vii selle

täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni.

Hageja väitel on tal kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, kuid selle rahuldamist

võlgniku vara arvel õigustav täitedokument puudub. Täitedokumendi saamiseks oli hageja esitanud

kostja I vastu hagi tsiviilasjas 2-23-18026, kuid vaidlus puudub, et selle hagi võttis hageja tagasi.

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas 2-23-18026 menetlus jõustunud lahendiga lõppenud.

Hageja teatas kavatsusest esitada uus hagi ja soovis tähtaega hagi muutmiseks kuni 22.12.2025, kuid

käesoleva ajani uue hagi esitamisest teatanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus

täitedokument puudub ning selle saamiseks ei ole ka hagi esitatud, ei saa TMS § 187 lg 2 sätestatud

tagasivõitmise nõude eeldused olla täidetud. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, leides, et hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal I menetluskulu 7 717,50 eurot, so kulu

lepingulisele esindajale. Kostjal II menetluskulusid ei tekkinud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja I märkis, et esindaja tegi toiminguid kokku 36,75 tundi (detailne loend dtl 1362-1363),

õigusabi osutati hinnaga 210 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole

põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Samuti pole ühtegi tehtud toimingut põhjust pidada ilmselt

asjakohatuks. Menetlusdokumendi koostamine hõlmab ka suhtlust kliendiga sisendi saamiseks.

Vastavale märgitud ajakulu kohtu hinnangul mõistlikku vajalikku ulatust ei ületa. Ka esindaja

tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist tasu vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest.

Kostjale I hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 7 717,50 eurot, mille kohus mõistab vastavalt

menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja hagejalt.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik