3-25-4516/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4516

Haldusasi

X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumilt

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2025 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.12.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-4516

resolutsiooni punkt 1.

3. Jätta muus osas Tartu Halduskohtu 10.12.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-4516

resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 1, § 121 lg 4). Riigi õigusabi andmise osas ei ole

määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumilt (JDM)

kahjuhüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks.

Kriminaalasjas nr 1-25-5229 jättis kohtunik 10.10.2025 määrusega taandamata riigi õigusabi

korras määratud kaitsja. Lisaks on kohtud jätnud kaebaja sajad varasemad riigi õigusabi

taotlused kõik rahuldamata. Määrused on kuritegelikud, sest kohtutele on teada, et kaebaja ei

saa ilma õigusabita oma õigusi vanglas kaitsta.

Kaebus sisaldas riigi õigusabi taotlust.

2. Tartu Halduskohus saatis 10.12.2025 määrusega kriminaalasjas nr 1-25-5229 tekitatud

kahju hüvitamise nõudega seotud riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule

3-25-4516

(resolutsiooni p 1), jättis ülejäänud ulatuses riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni

p 2) ning tagastas kaebuse (resolutsiooni p 3).

Riigi õigusabi taotlus

Kaebaja soovib muu hulgas riigi õigusabi määramist selleks, et nõuda kriminaalasjas nr 1-25-

5229 tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust

ja korda reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 18

kohaselt toimub kahju menetlemine maakohtus. Järelikult kuulub ka riigi õigusabi taotluse

lahendamine maakohtu pädevusse (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 1 ja 2) ning taotlus

tuleb RÕS § 10 lg 3 alusel saata lahendamiseks Viru Maakohtule.

Kaebaja taotleb riigi õigusabi veel seoses kahjunõudega, mille kohaselt on tema kõik mitme

aasta vältel esitatud riigi õigusabi taotlused jäänud rahuldamata. Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 6

alusel rahuldamata. Kaebaja taotleb riigi õigusabi mittevaralise kahju nõude esitamiseks, kuid

tema asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtule teadaolevalt on kaebajale nii

võimete kui ka oskuste poolest jõukohane igasuguste avalduste, taotluste ja kaebuste

esitamine. Seega tuleb taotlus rahuldamata jätta ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse lubatavus

Kriminaalasjas nr 1-25-5229 tekitatud kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamist reguleerib eriseadusena SKHS ning halduskohtul puudub pädevus

seda kaebust lahendada. Halduskohtu pädevusse ei kuulu ka vaidlust kaebaja kaitsja tegevuse

üle. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses.

Õigusemõistmisega tekitatud kahju nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Ei nähtu, et JDM-i tegevus oleks õigusvastane. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt saab kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitise

välja mõista üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluses pannud toime kuriteo. Kuriteoks

ei saa pidada seda, et kohus on jätnud kaebaja riigi õigusabi taotlused rahuldamata või kaitsja

taandamata. Kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama

edasikaebeõigus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. X.X. esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 10.12.2025

määruse tühistamist. Kaebaja jääb kaebuses ja riigi õigusabi taotluses välja toodud asjaolude

juurde.

SKHS § 7 lg 3 kohaselt vastutab kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude korral riik

RVastS alusel. Kahju tekitasid kohtunikud, alandades minu inimväärikust, riivates eraelu ning

kahjustades vaimset tervist. Ebaoluline on asjaolu, et kohtunike suhtes pole alustatud

kriminaalmenetlust. Kaebaja poolt on tehtud kõik, et kriminaalmenetlust alustataks.

Kohtunikud on teinud kaebaja suhtes kuriteo tunnustega lahendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on määruskaebuses õigesti tuginenud SKHS § 7 lg-le 3, mille järgi vastutab riik

RVastS-i alusel, kui kohus rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.

Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud kriminaalmenetlusega seotud kahjunõudeid, mis

jääksid väljapoole SKHS § 7 lg 3 reguleerimisala. Samuti pole kaebaja esitanud nõudeid

advokaadi vastu. Seega polnud põhjendatud kaebuse osaline tagastamine HKMS § 121 lg 1 p

3-25-4516

1 alusel ehk pädevuse puudumise tõttu ning riigi õigusabi taotluse osaline saatmine

lahendamiseks Viru Maakohtule. Seega tühistab ringkonnakohus määruse resolutsiooni p-i 1.

5. Halduskohtu määrus on ülejäänud osas põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 11 alusel. Asjaolu, et kaebaja

hinnangul on kohtud olnud riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisel ja kaitsja taandamata

jätmisel kuritegelikud, ei tähenda, et esineb alus õigusemõistmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks. RVastS § 15 lg 1 saab isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju

hüvitamist, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuriteo toimumine

peab olema faktiliselt tuvastatud. Praegusel juhul pole see eeldus täidetud, mistõttu on

esitatud kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et tegemist polnud kohtunike tegevusega

õigusemõistmisel, mistõttu RVastS § 15 lg 1 ei kohaldu. Nii riigi õigusabi andmise kui ka

esindaja taandamise taotluse lahendamine toimub õigusemõistmise raames. Puudub alus

kahelda RVastS § 15 lg 1 põhiseaduspärasuses. JDM ja halduskohus on kaebajale õigesti

selgitanud, et kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama

edasikaebeõigus.

6. Kuna kaebus tuleb tagastada, pole põhjendatud ka kaebajale riigi õigusabi andmine.

Esinevad RÕS § 7 lg-tes 1, 5 ja 6 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, §

203 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)