4-25-4064/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026. a, Tartu

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-4064 (2780,25,015978)

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Alvi Pärna kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 24.10.2025. a kiirmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 2780,25,015978

Menetlusalune isik

Alvi Pärn

isikukood: 46909182753; elukoht: XXX ; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,015978 Alvi Pärnale määratud

karistuse ja selle tasumise korra osas ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Mõista Alvi Pärnale liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30

trahviühikut ehk 240 eurot.

4. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Alvi Pärnal tasuda

rahatrahv 240 eurot 8 kuu jooksul selliselt, et Alvi Pärn peab tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks

vähemalt 30 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

24.10.2025. a otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele

viitenumbri 10220192424131.

Rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

6. Edastada kohtuotsus Alvi Pärnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad

kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.2025. a kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,25,015978 karistati Alvi Pärna LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 48

trahviühikut ehk 384 eurot selle eest, et ta rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ning juhtis

24.10.2025. a kella 12.26 ajal Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit

Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 78 +/-3km/h. Kuna suurim

lubatud sõidukiirus sel teelõigul on 50 km/h, ületas Alvi Pärn lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 25 km/h. Otsuse järgi tuli rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kiirmenetluse

otsuse jõustumisest.

2.

24.10.2025. a esitas Alvi Pärn kaebuse Tartu Maakohtule. Alvi Pärn tunnistab rikkumist

ning kahetseb seda väga, lubades edaspidi olla hoolsam. Tal on B-kategooria juhiload olnud

juba 30 aastat ja ta sõidab autoga igapäevaselt keskmiselt 100 km. Selle aja jooksul pole tal

olnud ühtki kiiruseületamist ega muid rikkumisi. Seega palub Alvi Pärn Lõuna prefektuuri

24.10.2025. a kiirmenetluse otsusega määratud karistuse leevendamist.

3. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata. Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Menetlusaluse

isiku süü on vähemalt keskmine, kuna ta ületas kiirust Tartu linnas reedesel päeval lõuna

paiku ehk tiheda liiklusega ajal. Kohtuväline menetleja on karistusotsuse koostamisel juba

arvestanud Alvi Pärna kahetsuse ja varasemate karistuste puudumisega ning 384 euro

suurune, s.o alla keskmist määra jääv rahatrahv on proportsionaalne ja vastab kehtivale

karistuspraktikale. Otsuse tühistamiseks alust pole. Samas on kohtuväline menetleja nõus, et

Alvi Pärn tasub rahatrahvi pikema perioodi jooksul, kui seda näeb ette kiirmenetluse otsus.

4. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad

ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust

kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile kui kohtumenetluse teisele

poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse

suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa

võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid

kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

8. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS §

50 lg-le 1 vastavalt peab juht peab järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud

sõidukiirust. LS § 227 lg 2 sätestab väärteovastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h.

9. Asjas puudub vaidlus selles, et 24.10.2025. a kella 12.26 ajal mõõdeti Tartu linnas F. R.

Kreutzwaldi tänaval Alvi Pärna juhitud mootorsõiduki Volkswagen Golf

registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 78 +/-3 km/h. Samuti pole vaidlust selles,

tegelikult on sel teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.

10. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja

tunnistaja R-M.R ütlustega. Nii nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 24.10.2025.

a mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik J.L Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi 60 juures Rohelise ja F. Tuglase

tänavate vahel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, riikliku järelevalve käigus Alvi

Pärna juhitud mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX

maksimaalseks kiiruseks 78 km/h. Nimetatud näidu fikseerimise ajal liikus Alvi Pärna

juhitud sõiduk F. Tuglase tänava suunas esimesel sõidurajal ning kiirendas intensiivselt.

Teisest tõendist, s.o tunnistaja R-M.R ütlustest selgub, et kui R-M.R oli 24.10.2025. a

patrullteenistuses, mõõtis temaga koos patrullis olnud J.L Tartu linnas F. R. Kreutzwaldi 60

juures Rohelise ja F. Tuglase tänavate vahel kiirust. Kella 12.17 ajal liikus Rohelise tänava

poolt mööda F. R. Kreutzwaldi tänavat sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga

XXX XXX . J.L fikseeris selle sõiduki kiiruseks 78 km/h, ehkki suurim lubatud sõidukiirus

oli sel teelõigul 50 km/h. Tunnistaja järgnes patrullsõidukiga Volkswagen Golfile ning andis

sellele sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus F. Tuglase 7 juures,

misjärel tuvastati, et sõidukit juhtis Alvi Pärn, kes kiirustas Tartu bussijaama, kuna pidi

õpilastega Tallinnasse teatrisse sõitma.

11. Seejuures pole ka menetlusalune isik Alvi Pärn oma tegu eitanud. 24.10.2025. a

kiirmenetluse otsusesse kantud ütlustele vastavalt tunnistas Alvi Pärn, et liikus XXX

juurest Tartu bussijaama poole ning ületas seda tehes kiirust, kuna soovis bussijaama varem

kohale jõuda.

12. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes

on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, asjakohast mõõtemetoodikat

järgides. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et Alvi Pärna

juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker II MDR AS008356,

mida oli testitud 24.10.2025 ning mis oli töökorras. Metrosert AS-i väljastatud

taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend Stalker II MDR AS008356 oli ka taadeldud

(taatluskehtivuse lõppkuupäev oli 30.11.2025. a). Kohtuvälise menetleja esitatud teatise

kohaselt on kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseinik J.L 25.10.2024. a läbinud

kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise koolituse ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis

kajastatud andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et

kiirust mõõtes lähtus J.L nõutavast mõõtemetoodikast. Seetõttu leiab kohus, et

mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.

13. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis J.L kiirust paigalseisva

kiirusmõõturiga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1

kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse

laiendmääramatuseks juhul, kui mõõtmisel saadi sõiduki kiiruse väärtuseks 20-100 km/h, +/-

3 km/h.

14. Lähtudes eeltoodust on vastuoludeta tõendatud, et Alvi Pärn ületas lubatud suurimat

sõidukiirust ning ta ületas seda mitte vähem kui 25 km/h. Järelikult on tema käitumises LS §

227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

15. Täidetud on ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et Alvi Pärn pani

teo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kiirusemõõtmine

toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Ilmselgelt Alvi Pärn, töötades

liiklusrikkumise koha lähedal asuvas XXX ning sõites seega pea igapäevaselt seda sama

teed pidi, teadis seda. Kuna Alvi Pärn ületas sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, pole

kahtlust selleski, et ta teadis, et ei ületa mitte üksnes suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et

ületab seda oluliselt. Pealegi, nagu kohus osutas juba eespool, nähtub Alvi Pärna ütlustest, et

ta ületas kiirust, kuna kiirustas bussijaama. Seetõttu on kohus veendunud, et Alvi Pärn pani

väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja vähemalt möönis seda.

16. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

17. LS § 227 lg-s 2 sätestatu kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

Alvi Pärna rahatrahviga 48 trahviühikut ehk 384 eurot, st trahviga, mis jääb napilt alla

sanktsioonis kehtestud keskmise trahvimäära (50 trahviühikut).

18. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike

teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. Kohus leiab, et Alvi Pärna tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb

arvestada, et Alvi Pärn on oma tegu kahetsenud ja vabandanud. Kohtul puudub alus kahelda,

et Alvi Pärna kahetsus pole puhtsüdamlik. Ta on seda avaldanud koheselt liiklusrikkumise

järgselt patrullpolitseinikele, kuid hiljem ka kohtule esitatud kaebuses.

20. Alvi Pärna süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku

(21-40 km/h) alumisse otsa. Alvi Pärna sõiduki kiiruseks mõõdetud 78 +/-3 km/h pole

iseenesest suur sõidukiirus, kuid selle teeb ohtlikuks asjaolu, et seda rakendati asulas

päevasel ajal, kui liikluskoormus on eelduslikult suur. Samas ületas Alvi Pärn kiirust kohas,

mis on küll Tartu linna territoorium, kuid jääb pigem selle serva. Koht pole linna sisse

jäävate piirkondadega võrreldes tihedalt asustatud, kergliiklejaid ja jalakäijaid liigub seal

vähe, liiklus toimub valdavalt mootorsõidukitega. Alvi Pärna kasuks räägib ka see, et

kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olid ilmastikuolud head – tegu oli valge ajaga,

sademeid polnud. Teadaolevalt on sealne teelõik ka lai, kahesuunaline, sirge ning hea

nähtavusega, mis võimaldab juhil liiklusohtlikke olukordi varakult tunnetada ning neile

aegsasti reageerida. Eelnevalt nimetatud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Alvi

Pärna süü jääb oluliselt alla keskmise.

21. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Alvi Pärna pole varem

kordagi karistatud (vt karistusregistri väljatrükk), ometi on tegu inimesega, kel on juhiload

olnud juba 30 aastat ja kes sõidab autoga igapäevaselt. Selle põhjal võib väita, et käsitletav

rikkumine on talle juhuslik, mitte igapäevane käitumismuster. Kuna Alvi Pärn tunnistas ka

ise, et tema kiiruseületamine pole vabandatav, mis siis, et tal oli kiire, ning et ta lubab

edaspidi seda mitte korrata, asub kohus seisukohale, et käimasolev väärteomenetlus on Alvi

Pärna õiguskuulekust juba niigi kinnistanud ning seega ei pea mõistetav karistus

eripreventsiooni arvestavalt olema tingimata karm.

22. Tuginedes ülaltoodule, asub kohus seisukohale, et Alvi Pärna karistamine rahatrahviga

sisuliselt keskmises karistusmääras pole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ning

õiglane on Alvi Pärna LS § 227 lg 2 järgi karistada rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 240

eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid

eesmärke, kuna signaliseerib piisavalt tugevalt liiklusturvalisuse tähtsust.

23. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.10.2025. a kiirmenetluse otsusega kohustati

Alvi Pärna tasuma trahv ära tavapärase 45 päevase tähtaja jooksul. Kohus leiab, et see

tähtaeg pole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust ning Alvi Pärna ametit (ta töötab

XXX ), tuleb võimaldada tasuda rahatrahv ära ositi 8 kuu jooksul. Vastasel juhul võib

rahatrahvi tasumine olla Alvi Pärnale ülemäära koormav.

(allkirjastatud digitaalselt)