2-25-15261/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 21. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-25-15261

Tsiviilasi

F.D hagi O.F-i vastu pärandvara ja ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.D (isikukood XXX, elukoht, XXX, e-

post XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-

post XXX)

Kostja O.F (sündinud XXX, elukoht XXX,

telefon XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marina Kelpman (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.D 16.09.2025 hagi O.F-i vastu M. K. (isikukood XXX, surnud XXX)

pärandvara ja ühisvara jagamiseks.

2. Jagada M. K. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara ja sealhulgas M. K. ja F.D

ühisvara järgmiselt:

2.1. Jätta XXX asuv korteriomand (registriosa nr 855803) F.D ainuomandisse.

2.2. Jätta XXX, asuv kinnisasi (registriosa nr 386638) F.D ainuomandisse.

2.3. Jätta XXX asuva kinnistu 429/9640 suurune mõtteline osa ja reaalosa

mitteeluruum nr 3 (registriosa nr 5260103) F.D ainuomandisse.

2.4. Jätta XXX (registrikood 80112635, endine XXX) liikmesus nr 24 (352/5081) koos

garaažiboksi XXX kasutusõigusega F.D-le .

2.5. Jätta O.F-ile XXX (registrikood 80112635, endine XXX) liikmesus nr 20

(196/5081), mille alusel oli M. K. kasutusõigus garaažiboksile nr 50 kasuliku

pinnaga 19,6 m2, vastavalt XXX (registrikood 80112635, endine XXX)

18.11.2005 teatisele.

2.6. Jätta sõiduauto VAZ 2101 (registreerimisnumber XXX) O.F-i ainuomandisse.

3. Kohustada kostjat O.F-i andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes:

3.1. Kohustada kostjat O.F-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

milles F.D ja O.F lepivad kokku, et XXX asuv korteriomand (registriosa nr

855803) jääb F.D ainuomandisse.

3.2. Kohustada O.F-i andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

mõttes, et kustutada kinnistusraamatust XXX asuva korteriomandi (registriosa

nr 855803) II jao omanikukanne ning kanda F.D kinnistusraamatusse

korteriomandi ainuomanikuna.

3.3. Kohustada kostjat O.F-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

milles F.D ja O.F lepivad kokku, et XXX asuv kinnisasi (registriosa nr

386638) jääb F.D ainuomandisse.

3.4. Kohustada O.F-i andma nõusolek KRS § 341 lg 1 mõttes, et kustutada

kinnistusraamatust XXX asuva kinnisasja (registriosa nr 386638) II jao

omanikukanne ning kanda F.D

kinnistusraamatusse

kinnisasja

ainuomanikuna.

3.5. Kohustada kostjat O.F-i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

milles F.D ja O.F lepivad kokku, et XXX asuva kinnistu 429/9640 suurune

mõtteline osa ja reaalosa mitteeluruum nr 3 (registriosa nr 5260103) jääb F.D

ainuomandisse.

3.6. Kohustada O.F-i andma nõusolek KRS § 341 lg 1 mõttes, et kustutada XXX

asuva kinnistu 429/9640 suuruse mõtteline osa ja reaalosa mitteeluruum nr 3

(registriosa nr 5260103) kohta kinnistusraamatust II jao omanikukanne ning

kanda F.D kinnistusraamatusse ainuomanikuna.

3.7. Kohustada O.F-i tegema äriregistrile tahteavaldus kustutada XXX

(registrikood 80112635, endine XXX) liikmesuse nr 24 (352/5081) koos

garaažiboksi nr 54 kasutusõigusega omaja ning kanda F.D registrisse

hooneühistu liikmete nimekirja viidatud liikmesuse ainuomajana.

3.8. Kohustada O.F-i tegema äriregistrile tahteavaldus kustutada XXX

(registrikood 80112635, endine XXX) liikmesuse nr 24 (352/5081) koos

garaažiboksi nr 54 kasutusõigusega omaja ning kanda F.D registrisse viidatud

liikmesuse ainuomajana.

4. Jätta menetluskulud F.D kanda ning mõista F.D-lt O.F-ilt kasuks välja

menetluskulud 300 eurot.

5. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1

kohaselt esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.D (hageja) esitas 16.09.2025 Tartu Maakohtule hagi O.F-i (kostja) vastu pärandvara

koosseisu kindlaks määramiseks ja pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti

hageja ja M. K. (pärandaja, isikukood XX) vahel 08.05.1987 abielu. Abielusuhted lõppesid

peaaega kohe peale abielu registreerimist, abikaasad ei ole kunagi ühises korteris elanud, neil

ei ole olnud ühist raha, vara ega pereelu. Hageja elas alates 1975. aastast korteris asukohaga

XXX, Tartu (endine nimetus XXX) ja pärandaja elas kogu Eestis elamise aja aadressil XXX.

Abielu lahutati 06.04.2004. Vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele keeldus pärandaja

varem perekonnaseisuametisse minemast. Hageja ei pöördunud abielu lahutamiseks kohtu

poole, kuna lootis, et kokkulepe lahutamiseks saavutatakse kohtuväliselt. Hageja ei osanud

ette näha abielu mittelahutamisest tulenevaid varalisi probleeme.

1.1. Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 05.05.2004. Tema pärijaks oli kostja, kes on

pärandaja tütar. Pärandvara hulka kuulus osamaks XXX, milles pärandaja kasutas

garaažiboksi nr 50 ja sõiduauto VAZ 2101. 05.03.2004 võõrandas pärandaja endale kuulunud

korteriomandi XXX kostjale. Korteriomandi võõrandamise ajal tehti hageja osalusel notari

juures kokkulepe.

Hageja sai kokkuleppest aru nii, et tegemist oli tema ja pärandaja abielu ajal soetatud vara

kohta käiva jagamise kokkuleppega selliselt, et hageja poolt enda nimele (omandisse)

soetatud vara jääb tema omaks ja pärandaja soetatud vara jääb pärandaja omandisse, ühisvara

ei ole. Notari juures sõlmitud dokumendi koopiat hagejale ei edastatud. Käesoleval ajal soovis

hageja müüa endale kuuluvat garaaži ja notaris selgitati, et garaaž on hageja ja pärandaja

ühisvara ning müügitehingut teha ei saa. Selgus, et kogu abielu kestel soetatud vara on hageja

ja pärandaja ühisvara, mida ei saa võõrandada. Hageja leiab, et temal ja pärandajal ei olnud

ühisvara, vastasel juhul ei oleks saanud kostja kogu pärandaja vara pärida.

Tulenevalt eeltoodust on vaja kindlaks määrata hageja ja pärandaja pärandvara ja seega

ühisvara koosseis. Pärandvara koosseisu tuvastades saab määrata kindlaks, et mõnest

abikaasade ühisvara hulka kuulunud esemest ei kuulu pärandvara hulka mitte 1/2 mõttelist

osa, vaid teistsuguse suurusega mõtteline osa. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-

79-10, mille kohaselt juhul kui surnud abikaasa pärija soovib lõpptulemusena saada

kaasomandina pärandvarasse kuuluva asja ainuomanikuks või talle kuuluva mõttelise osa eest

hüvitist, tuleb tal esitada kõigi kaasomanike vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja

leiab, et lahendit saab analoogia korras rakendada ka hageja nõudele. Kuigi tema ei ole

pärandaja pärija, on hageja ja kostja hageja ja pärandaja registreeritud abielu ajal hageja poolt

soetatud vara kaasomanikud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul

õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja soovib AÕS § 77 lg 2 alusel jätta hageja

poolt peale tema ja pärandaja kooselu lõppu hageja poolt soetatud vara hageja ainuomandisse.

1.2. Hageja palub kohtul tuvastada, et pärandaja pärandvara hulka kuuluvad:



osamaks garaažiühistus XXX, milles ta kasutas garaažiboksi nr 50



sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX

Tuvastada, et F.D ainuomandisse kuuluvad



korteriomand asukohaga XXX, Tartu registriosa numbriga 855803



kinnistu asukohaga XXX, registriosa numbriga 386638



Kinnistu asukohaga XXX mõtteline osa mitteeluruumist nr 3 registriosa numbriga

5260103



liikmelisus hooneühistus XXX kinnistusraamatu registriosa numbriga 2939403 koos

õigusega kasutada garaažiboksi nr 54

Hageja palub lõpetada kaasomand hageja ja kostja ühisvarale selliselt, et kostja

ainuomandisse jääb osamaks garaažiühistus XXX, milles pärandaja kasutas garaažiboksi nr

50 ja sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX ning hageja ainuomandisse jääb:



korteriomand asukohaga XXX, registriosa numbriga 855803



kinnistu asukohaga XXX, registriosa numbriga 386638



kinnistu asukohaga XXX mõtteline osa mitteeluruumist nr 3 registriosa numbriga

5260103



liikmelisus hooneühistus XXX, kinnistusraamatu registriosa numbriga 2939403 koos

õigusega kasutada garaažiboksi nr 54

Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete

muutmiseks selliselt, et kinnistute registriosa numbritega 855803, 386638 ja 2939403

ainuomanikuks jääb hageja. Asendada kohtuotsusega vastavad kostja nõusolekud. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja esitas 01.12.2025 hagiavaldusele vastuse, milles võttis hagi õigeks (dtl 68–75).

Kostja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda ning esitas

menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 651

eurot (sh km).

Hageja esitas 21.01.2026 kohtule menetluskulude nimekirja ja vastuse kostja

menetluskuludele. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1245 eurot, mis hõlmab

riigilõivu 420 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 825 eurot 5,5 tunni osutatud õigusabi eest

tunnihinnaga 150 eurot (km-ta), mis hõlmas hagiavalduse koostamist ja materjalide kogumist

viis tundi ja kostja vastuse analüüsi ja menetluskulude nimekirja koostamist pool tundi (dtl

91).

Hageja väitel ei ole õige kostja seisukoht, et tema ei ole hagi esitamist põhjustanud. See väide

ei vasta tegelikkusele. Hageja esindaja püüdis saada kostja kontakte, saata talle ettepanek

notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks. Pärast kostjaga konsulteerimist teatas kostja kontaktisik

Tartus hageja esindajale, et ta hageja esindajale kostja kontakte ei väljasta kuna need olevat

kostja väite kohaselt hagejal olemas. Neid kostja kontaktandmeid hagejal ei ole. Kostja ei ole

vastupidist tõendanud. Hageja ei oleks hagi kohtule esitanud, kui olemas oleks lihtsam ja

odavam variant sõlmida kostjaga notariaalne kokkulepe.

3. Kohus saatis pooltele 16.01.2026 kirja kohtulahendi resolutsiooni näidisega ning uuris

pooltelt, arvestades seda, et nende vahel sisuline vaidlus puudub, et kas pooltele sobib, kui

resolutsioon vormistatakse kohtu välja pakutud kujul, et tagada kohtulahendi. Hageja andis

kohtule 16.01.2026 saadetud seisukohas teada, et talle sobib kohtuotsuse resolutsioon kohtu

pakutud kujul. Kostja andis kohtule 18.01.2026 saadetud seisukohas teada, et ka talle sobib

resolutsioon kohtu välja pakutud kujul. Kirjale oli lisatud kostja kinnitus nõusoleku kohta.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb TsMS § 440 lg 1

kohaselt rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus võib TsMS § 444 lg 3 kohaselt teha

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus vormistas

kohtuotsuse resolutsiooni vastavalt poolte soovidele. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 kohaselt

käesolevast otsusest välja põhjendava osa ning käsitleb menetluskulusid.

5. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1

kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 kohaselt, mis sätestab, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on esitanud kohtule tõendina 2025. aasta jaanuaris

kostjalt hagejale saadetud e-kirja tõlke eesti keelde ja suhtluse notariga (dtl 74). Hageja esitas

seisukoha kostja menetluskuludele, kuid ei väitnud ega tõendanud, et ta ei oleks kostjaga

ühendust saanud ise või notari vahendusel või et kostja tõendites oleks alust kahelda.

6. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule

menetluskulude nimekirja (dtl 75), milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulud 651 eurot (sh km) lepingulise esindaja kuludena 3 tunni 30 minuti õigusabi

eest tunnihinnaga 150 eurot (+km), millest 1,33 tundi oli kliendiga suhtlemine ja asjaolude

välja selgitamine, 0,5 tundi materjalidega tutvumine, 0,17 tundi registriandmete kontroll, 1,5

tundi kostja vastuse koostamine.

7. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

7.1. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

7.2. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud tunnitasu 150 eurot (+km), põhjendatud ajakulu üks tund edastatud

dokumentidega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise eest ja tund aega kostja vastuse

koostamise eest. Kohus arvestab seejuures, et kostja on välismaal ja selgust tuli saada

jagatavate esemete kuuluvuses, samas ei ole poolte vahel sisulist vaidlust ning kostja võttis

hagi õigeks.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on lepingulise

esindaja tasu kahe tunni. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 300 eurot

(km-ta), sest kostja ei ole TsMS § 174 lg 10 mõttes kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus

tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin