Legislator Case Law & Legislation
2-25-116702/6 AI generated

2-25-116702/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-116702/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 737,80 eurot, mis koosneb Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% aastas

Legislator headnote

AI generated

2-25-116702/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 737,80 eurot, mis koosneb Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% aastas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-116702

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital rahalise nõudega hagi J K

vastu. Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

738,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja C K

Kostja J K (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 737,80 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 599,10 eurot, sissenõudmiskulust 20 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivisest 118,70 eurot.

3. Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% aastas

arvestatuna põhivõlalt 599,10 eurot alates 04.11.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis 319

eurot (sisaldab käibemaksu).

6. Välja mõista J Klt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada J Kle tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

2-25-116702

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 09.12.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte

25.12.2025 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2025 (TsMS §

317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.01.2026. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on xxx ja kostja 14.11.2024 sõlmitud ostulimiidileping, millest tulenevad kohustused

on kostja jätnud kohaselt täitmata.

xxx loovutas nõude 24.02.2025 hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 434 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus selgitab, et ülejäänud osas on hagejal võimalik riigilõiv tagasi

küsida. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad

menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga.

Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 124 eurot/h (käibemaksuga) (dtl 32), loeb kohus

põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 124 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

2 (2)

2-25-116702

menetluskulud 319 (175+20+124) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 319 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4

märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)