2-25-12688/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuaril 2026 Jõhvis

Tsiviilasja nr

2-25-12688

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O. N. vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

463,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja B. T., e-post

jurist@julianus.ee

Kostja: O. N., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista O. N.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 215,35 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot ning 21.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 190,31 eurot.

3. Välja mõista O. N.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edasiulatuv viivis lepingujärgses viivisemääras 24% aastas põhinõudelt 215,35

eurolt alates 22.01.2026 kuni põhinõude 215,35 eurot täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 5

eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja O. N. kanda.

6. Välja mõista O. N.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 500 eurot (s.o

riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot).

7. Välja mõista O. N.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis VÕS

§ 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. O. N.l kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717946321.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

10. Kui kostjale ei õnnestu kohtuotsust kätte toimetada TsMS §-des 313, 314, 315

ettenähtud korras, siis toimetada see kostjale kätte avalikult, avaldades selleks

kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse O. N.

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

215,35 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 166,24 eurot.

Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagi esitamisest

kohtule kuni põhinõude summas 215,35 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, mis

arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud, s.o riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning viivise

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse ja selle lisadest nähtub, et kostja ja Telia Eesti AS (esialgne võlausaldaja)

sõlmisid 05.03.2020 kliendilepingu nr 27843828 (dtl 12), mille alusel loodi kostjale võimalus

liituda Telia teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid Teliaga.

Kliendilepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. 16.04.2021 sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja

Diil mobiilsideteenuse liitumislepingu nr 9411727 (dtl-d 27-29).

Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest (dtl-d 33-35). Telia Eesti AS esitas kostja aadressile XXX maakond

järgmised arved: 28.02.2022 arve nr B22021555828 maksetähtajaga 17.03.2022 summas

112,16 eurot; 31.03.2022 arve nr B22031735387 maksetähtajaga 17.04.2022 summas 101,86

eurot ning 30.04.2022 arve nr B22042314028 maksetähtajaga 17.05.2022 summas 1,33 eurot.

Seega on kokku põhinõue 215,35 eurot. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest

tasumata.

Telia Eesti AS esitas e-kirja teel kostjale 06.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

andis kostjale täiendava tähtaja kuni 20.05.2022 võlgnevuse likvideerimiseks ning teatas, et

nõude tasumata jätmisel ütlevad kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 36). Telia Eesti AS

edastas 13.11.2024 kostja elukoha aadressile teate nõude loovutamise kohta (dtl 38), milles

teatas, et loovutas 13.11.2024 nõude loovutamise lepinguga kostja vastased nõuded Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 215,35 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 166,24 eurot, edasiulatuva viisise lepingus kokku lepitud

määraga 24% aastas.

Lisaks taotleb hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30

eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (dtl-d 39-44): 05.12.2024

esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 16.12.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja

15.01.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

2. Viru Maakohus võttis 07.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi

menetlusse võtmise määruse kostjale edasiandmiseks kätte 23.10.2025 (dokumentidel käis

Jõhvi kohtumajas järgi kostja abikaasa).

3. Kostja edastas 07.11.2025 kohtule e-posti teel vastuse hagiavaldusele (dtl-d 56-57), millest

selgub, et kostja ei tunnista hagiavalduses talle esitatud nõudeid. Kostja palub kohtul

kohaldada aegumist järgmistel põhjustel. Kostja tõdeb, et sõlmis 05.03.2020 Telia Eesti AS-

ga lepingu, kuid mobiilsideoperaator lõpetas teenuse osutamise põhjusel, et arve nimetatud

teenuste eest ei olnud õigeaegselt tasutud, ilma et oleks kostjat ette hoiatanud teenuse

katkestamisest. Kusjuures kostja viibis sel ajal piirkonnas, kus puudus internetiühendus. See

asjaolu oli väljaspool kliendi mõjuvõimu. 09.05.2020 loobus mobiilsideoperaator ühepoolselt

lepingust, jättes kliendi seeläbi ilma sidevahenditeta, millega tekitas talle olulisi ebamugavusi

ja teatud materiaalseid kahjusid, mis ületasid märkimisväärselt tasumata teenuste summa.

Pärast sidevahendite taastamist teise operaatori kaudu teavitas klient mobiilsideoperaatorit

juhtunust ja esitas oma pretensioonid operaatori esindajale, kes vastas, et teenuse katkestamise

teeb automaatselt programm, mitte ettevõtte töötajad, ning et ettevõte ei vastuta tekkinud

ebameeldivuste eest.

Samuti märgib kostja vastuses, et hagi esitamise hetkeks 04.08.2025 oli mobiilsideoperaatori

ühepoolsest lepingust taganemisest möödunud 5 aastat ja 3 pool kuud, mis omakorda

tähendab, et on möödunud seadusega ette nähtud aegumistähtaeg – periood, mille järel isiku

õigus nõuda teiselt isikult mingi teo tegemist või sellest hoidumist kaotab kehtivuse, ning

kohustatud isik võib keelduda oma kohustuste täitmisest (TSÜS § 142 lg 1).

Lähtudes eeltoodust kostja ei tunnista talle hagiavalduses esitatud nõudeid ning taotleb kohtult

aegumistähtaja kohaldamist vastavalt TSÜS §-dele 143 ja 146. Kostja lisab vastuses, et ei

kavatse esitada vastuhagi ning nõustub kirjaliku menetlusega. Kostja on vastuses märkinud

enda kontaktandmetena e-posti aadressi XXX.

4. Hageja esitas 20.11.2025 vastuse kohtunõudele (dtl-d 62-63), millest nähtub alljärgnev.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid kliendilepingu 05.03.2020, kuid nimetatud kliendilepinguga

ei kaasnenud ühtegi teenust, mistõttu ei saanud Telia kostjale ühtegi arvet esitada.

Mobiilsideteenuste liitumislepingu Diiliga sõlmis kostja alles 16.04.2021 ning alles peale seda

sai Telia (Diil) kostjale arveid saata. Kostja ei ole väidetavast 09.05.2020 lepingu

ülesütlemisest ega ka sellele järgnevast vestlusest operaatoriga lisanud mitte ühtegi tõendit

ning puudub igasugune tõestus kostja väitele, et 09.05.2020 on Telia saatnud lepingu

ülesütlemise teatise. Ka Telia on kinnitanud, et kostjaga sõlmiti 05.03.2020 vaid

kliendileping.

Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostja e-posti aadressile 06.05.2022 ning lepingu

ülesütlemine toimus sama dokumendi alusel 20.05.2022. Hageja leiab, et tegemist ei ole

aegunud nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab

kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest või kohustuse rikkumisest (TsÜS § 146 lg 1).

Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline

on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154). Hageja selgitab, et Telia Eesti AS saatis

kostjale viimase arve kuupäeval 30.04.2022, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 17.05.2022. Seega 2022. aastal

esitatud arved aeguvad 31.12.2025. Hagiavaldus oli esitatud 04.08.2025 ehk enne 3 aasta

möödumist ülesütlemisest. Seega ei ole nõue aegunud. Vastavalt TsüS § 160 lg-le 1 peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ja menetlusosaliste esitatud seisukohtadega

ning leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab enda

seisukohti alljärgnevalt.

6. Asjas puudub vaidlus, et kostja O. N. ja Telia Eesti AS sõlmisid 05.03.2020 kliendilepingu

27843828 (dtl 12). Kõnealuse kliendilepingu alusel lõi Telia Eesti AS kostjale võimaluse

liituda Telia teenustega. Kliendilepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma

lepingu osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi, sh kinnitas, et on üldtingimustega

tutvunud ning kohustub neid täitma. Samuti kinnitas, et kohustub teenuste eest maksma

Teliale tasu vastavalt esitatud arvetele (kliendilepingu punktid 2–4). Kliendilepingu osaks

oleva Telia Eesti AS üldtingimuste punkti 10.8.1 kohaselt on Telia Eesti AS-il õigus nõuda

tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras juhul, kui

klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt. Vaidlus puudub ka selles, et 16.04.2021

sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS Diil mobiilsideteenuse liitumislepingu nr 9411727 (dtl-d 27-

29) numbrile 53497754.

7. Hageja on hagis kinnitanud, et Telia Eesti AS on nimetatud lepingute alusel oma kohustusi

täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Telia Eesti AS esitas kostja aadressile XXX

maakond järgmised Diili arved: 28.02.2022 arve nr B22021555828 maksetähtajaga

17.03.2022 summas 112,16 eurot; 31.03.2022 arve nr B22031735387 maksetähtajaga

17.04.2022 summas 101,86 eurot ning 30.04.2022 arve nr B22042314028 maksetähtajaga

17.05.2022 summas 1,33 eurot. Vaidlus puudub tegelikult ka selles, et kostja on jätnud

eelnevalt nimetatud arved tasumata.

8. Küll aga juhib kostja vastuväites hagiavaldusele tähelepanu sellele, et Telia Eesti AS on

lõpetanud 09.05.2020 mobiilsideteenuse osutamise lepingu arvete tasumata jätmise tõttu ilma,

et kostjat oleks eelnevalt ette hoiatanud teenuse katkestamisest. Kostja viitab, et viibis sel ajal

piirkonnas, kus puudus internetiühendus ning antud asjaolu oli väljaspool tema mõjuvõimu.

Kostja leiab, et Telia Eesti AS jättis seeläbi kostja ilma sidevahenditeta, millega tekitas talle

olulisi ebamugavusi ja teatud materiaalseid kahjusid, mis ületasid märkimisväärselt tasumata

teenuste summa.

Kostja viitab vastuses hagiavaldusele Telia Eesti ASi poolt 09.05.2020 ühepoolselt lepingu

ülesütlemisele. Kohus selgitas aga välja, et Diili mobiilsideteenuste liitumisleping nr 9411727

(dtl-d 27-29) sõlmiti poolte vahel tegelikult hiljem, s.o 16.04.2021. Kohus tuvastas sedagi, et

Telia Eesti AS esitas e-kirja teel kostjale alles 06.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse (dtl

36), milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 20.05.2022 võlgnevuse likvideerimiseks ning

teatas, et nõude tasumata jätmisel ütlevad kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 36). Lisaks

kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetena esitatud faktiväidete osas esitanud kohtule

ühtegi tõendit. Samas pole kostja vastuväidete tõendamine hagi lahendamise seisukohast ka

vajalik. Ükski kostja nimetatud asjaolu ei välista ega piira kostja kohustust raha maksmise

kohustuse täitmiseks. Kostja kinnitas 05.03.2020 kliendilepingut sõlmides, et on kohustatud

teenuste eest maksma Telia Eesti AS-le tasu vastavalt esitatud arvele sellel märgitud

maksetähtajaks (kliendilepingu punkt 4). Telia Eesti AS üldtingimuste p 2.9 kohaselt saadab

Telia kliendile teateid kas arvel, e-posti aadressile või postiaadressile, e-Keskkonda või SMS-i

teel ning eeldatakse, et klient on need teated kätte saanud 2 kalendripäeva möödumisel teate

või arve väljastamisest, SMS-iga saadetud teate aga samal päeval. Üldtingimuste punkti 2.10

kohaselt kui kliendi poolt lepingu sõlmimisel avaldatud andmed (kliendi, kontaktisiku või

kasutaja nimi, aadress, kontaktandmed, arve väljastamiseks vajalikud andmed vms)

muutuvad, tuleb kliendil sellest informeerida Teliat esimesel võimalusel. Kuni Teliat ei ole

muudatustest teavitatud, on kliendi kontaktandmed kehtivad ja talle saadetud teated loetakse

kätte saaduks. Telia edastas kostjale arved nr B22021555828, B22031735387 ja

B22042314028 postiaadressile XXX (dtl-d 33-35). Samuti esitas Telia Eesti AS e-kirja teel

kostjale 06.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

kuni 20.05.2022 võlgnevuse likvideerimiseks ning teatas, et nõude tasumata jätmisel ütlevad

kostjaga sõlmitud lepingud üles (dtl 36). Kuna kostja võlgnevust teenuste eest ei tasunud,

lugeski Telia Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 20.05.2022. Eelnevat arvestades ei ole

kohtul uuritu alusel alust arvata, et hageja oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning

hagejast tulenevalt oleks kostjale tekkinud kahju.

9. Vaidlust ei esine ka asjaolus, et hageja on Telia Eesti AS nõude kostja vastu loovutamise

käigus kehtivalt omandanud. Kohtule esitatud teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et

esialgne võlausaldaja Telia Eesti AS on 13.11.2024 loovutanud hagejale VÕS § 164 alusel

kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja kõrvalnõudeid (dtl 38).

10. Kostja teine vastuväide seisneb selles, et tema vastu esitatud nõue on aegunud. Seega

tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab

kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg,

olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks.

Hageja esitatud dokumentaalsetest tõendist selgub, et kostja ja Telia Eesti AS 26.01.2018

sõlmitud Diili mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 9411727 alusel väljastati kostjale arved

nr B22021555828 (maksetähtaeg 17.03.2022), arve nr B22031735387 (maksetähtaeg

17.04.2022) ning arve nr B22042314028 (maksetähtaeg 17.05.2022). Diili mobiilsideteenuste

lepingu nr 9411727 lisaks olevate Telia Eesti AS üldtingimuste p 7.2.7 järgi tuli arve tasuda

arves märgitud tähtajal (dtl 18). Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arvete eest ning kostja

kohustuse näol on tegemist korduva kohustusega TsÜS § 154 tähenduses. Seega näiteks

17.05.2022 maksetähtajaga esitatud arve aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2023 kell

00.00 ning oleks lõppenud 31.12.2025 kooskõlas TsÜS § 146 lõikega 1. Ka 28.02.2022 arve

nr B22021555828 ja 31.03.2022 arve nr B22031735387 maksetähtajad on 2022. aastal,

mistõttu kõigi arvete aegumistähtaeg algab 01.01.2023. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

Kuivõrd hageja esitas 05.08.2025, s.o enne aegumistähtaja lõppu, kohtule hagiavalduse, siis

sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustuse aegumine peatus 05.08.2025 ja nimetatud

nõue ei ole aegunud.

11. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine

lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping

on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse

lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis

tulenevad Telia Eesti AS ja kostja vahel 05.03.2020 sõlmitud kliendilepingust nr 27843828 ja

16.04.2021 sõlmitud Diili mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 9411727 põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud. Seega kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 215,35 eurot (tasumata arve nr B22021555828 summas 112,16

eurot, tasumata arve nr B22031735387 summas 101,86 eurot ning tasumata arve nr

B22042314028 summas 1,33 eurot).

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised alates 18.05.2022

(viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 04.08.2025 kokku summas 166,24 eurot.

Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest

lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste

punktile 10.8.1 kohaselt määraga 24% aastas põhinõudelt 215,35 eurolt alates 05.08.2025 –

21.01.2026 (k.a) eest, mis moodustab 24,07 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes

eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 21.01.2026

seisuga kokku summas 190,31 eurot (166,24 eurot + 24,07 eurot).

13. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-

st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 22.01.2026 edasiulatuv lepingujärgne viivis

24% aastas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 215,35 euro tasumiseni.

14. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30

eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 05.12.2024,

16.12.2024 ning 15.01.2025 (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot).

Hagiavalduse kohaselt hõlmavad sissenõudmiskulud ka võlgniku makseviivitusega tingitud

muid kulusid summas 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus selgitab hagejale, et võimalike muude

kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t kulud peavad olema reaalselt kantud.

Hageja nimetab, et on teinud näiteks päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, kuid

nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab

hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu

tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma

kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud

esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja

üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud ka

muude kulude kandmist summas 5 eurot. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata hageja

sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud summas 25 eurot (meeldetuletuskirjad 15 eurot + 5 eurot + 5 eurot).

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi

osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

16. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas

463,27 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 2%

ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt

selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta

hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

17. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja (dtl-d 46-47) kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista esiteks tasutud riigilõivu summas 140 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette

nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on

tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

18. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 507 eurot

(käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses

hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu

põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende

toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.

Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 tunni ulatuses, sh täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus

leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes

käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt

muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate

summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Küll aga arvestab kohus, et

käesolevas asjas esitas kostja vastuväite, mistõttu pidi hageja tutvuma vastaspoole

vastuväidetega ning esitas 20.11.2025 kohtule seisukoha. Arvestades eeltoodut kohus nõustub

hagejaga ning peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 3 tundi ehk õigusabikulud on

põhjendatud summas 360 eurot (ilma käibemaksuta) (3 x 120 eurot = 360 eurot).

19. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 500 eurot (riigilõiv 140

eurot + õigusabikulu 360 eurot).

20. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

21. Lisaks vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717946321.

22. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu võib eeldada, et kostjal

menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

23. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS §-des 313,

314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks

kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Inna Kirsipuu