2-22-11976/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11976

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Ki

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8937,79 eurot

Menetlusosalised ja

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479);

esindajad

Hageja lepingulised esindajad: S R (e-post: xxx);

Kostja: A K (isikukood: xxx);

Kostja

lepinguline

esindaja:

A

Ž

(e-post:

xxx)

Asja läbivaatamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt A K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

4294,20 eurot ja viivised summas 1129,38 eurot.

3. Mõista kostjalt A K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates

22.01.2026 kuni põhinõude summas 4294,20 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 4294,20 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte end kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 4993,30 eurot, intressid 705,40 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 2958,09 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 17.08.2022 kuni põhinõude summas 4993,30 eurot täitmiseni.

2. Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt Xxx AS ja kostja sõlmisid 03.10.2018 laenulepingu nr

xxx. Xxx AS saatis 04.06.2019 kostjale laenulepingu xxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. VÕS § 101 lg 1 punkt 4 kohaselt võib

võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna

kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Xxx AS lepingu nr SL18-01-

1578024 üles 20.06.2019. Xxx AS loovutas 15.07.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants

OÜ´le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3.

03.10.2018 sõlmis Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel on kostjale

väljastatud laen summas 6090,00 eurot. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku

286,70 eurot ning hagejale põhiosa katteks kokku 810,00 eurot, seega on põhiosa võlgnevus

summas 4993,30 eurot (6090,00 – 286,70 – 810,00).

4. Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 18,77 % aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 5. osamaksest, s.o. alates 11.03.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud

osamakseni, s.o. 10.06.2019 summas 580,94 eurot (147,14 + 145,90 + 144,60 + 143,30). Seega

on intressi võlgnevus summas kokku 580,94 eurot.

5. Lepingus nr xxx on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud, et

lepingu haldustasu on summas 1,50 eurot igakuiselt. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus

alates 5. osamaksest, s.o. alates 11.03.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni

10.06.2019 summas 6,00 eurot (1,50 + 1,50 + 1,50 + 1,50). Seega on lepingu haldustasu

võlgnevus summas 6,00 eurot.

6. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4993,30 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 21.06.2019 kuni hagi esitamiseni 16.08.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras

s.o 18,77% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 2958,09 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2958,09 eurot.

7. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4993,30 eurot kuni sellekohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 17.08.2022. Arvestatuna ühe aasta

kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 4993,30 eurot x 8% = 399,46 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni.

8.

10.02.2025 esitas hageja ümberarvestuse juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud (millega hageja ei nõustu).

Kui arvestada kõiki maksed, siis ei olnud ülesütlemine kehtiv, kuid käesolevaks ajaks on

saabunud lepingu lõpptähtpäev, sest viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.10.2023. a.

Kokku on kostja tasunud lepingu kehtivuse ajal 814,00 eurot. Kostja sai krediiti 6090,00,

millest välja maksmisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 121,80 eurot ehk et kostja sai

krediiti reaalselt 5 968,20 eurot krediiti. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks, tuleb

2 / 13

kostjal tagastada 5 154,20 (5968,20-814). Täiendavalt on kostja tasunud otse hagejale 860,00

eurot. Seega tasumata jääk on 4 294,20 (5154,20-860,00). Seega ümberarvestuse kohaselt

tuleks maksta kostjal 4294,20 eurot. Samuti viivist, mida hageja arvestab lepingu lõpptähtajale

järgnevast päevas 11.10.2023 kuni 10.05.2025 vastavalt lepingus kokku lepitule

intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas so 0,0819% päevas.

9. Hageja palub alternatiivselt välja mõista põhivõlg 4294,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 1719,79 eurot ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.02.2025

tasumata põhivõla jäägilt lepingujärgses viivisemääras 0,0819% päevas. Juhul kui kohus leiab

et lepingujärgses viivisemääras ei saa viivist välja mõista palub hageja välja mõista viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht

10. Kostja esialgse vastuse kohaselt võtab kostja hagi osaliselt õigeks.

11. Kostja tunnistas, et oli sõlminud Xxx ASiga laenulepingu nr xxx. Kostja ei tasunud

korrapäraselt laenu, seega võlgnevus oli loovutatud inkassole 15.07.2019. Kostja sõlmis

inkassoga kokkulepe maksegraafikuks, kus ta asus tasuma võlga, hiljem sai aru, et tasus ainult

intressi ja põhinõue ei ole vähenenud, seega ja ka majandusliku raske olukorra pärast katkestas

maksed. Neli aasta hiljem esitas inkasso hagiavalduse, millele vastab praegu kostja.

12. Kompromissi näol kostja soovib, et hageja ei nõuaks kostjalt viiviseid. Kui hageja nõustub

viivised mitte arvestada, siis kostja maksab igakuiselt kohtu poolt kinnitatud maksegraafiku

alusel hagejale võla – 4993,30 eurot. Alternatiiviks taotleb kostja hagimenetluses viivise ja

intressi vähendamist, kuna on raske finantsiline olukord.

13.

17.02.2025 esitatud kostja vastuse kohaselt vaidleb kostja hagile vastu järgmistel põhjustel:

leping on tühine, lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise aluste ja

eelduste kohta; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; tarbijakrediidilepingu sätteid

ei ole järgitud; nõue on põhjendamatult suur, ebaselge ja tõendamata; viivise määra kokkulepe

on tühine; kostja taotleb viivise ja intressi vähendamist.

14. Kostja hinnangul laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused

VÕS § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

15. Kostjaga sõlmitud hagi aluseks olevad lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402

tähenduses. VÕS § 404 sätestab tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikud andmed.

VÕS § 404 lg 21 sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud

krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja

seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused. Lepingutest puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud

andmed ja eeldused. Samuti puudub VÕS § 404 lg-s 2 (s.h. viitega VÕS § 4031 lg-le 1)

sätestatud kohustuslikest andmetest kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär. VÕS § 408 lg 1

kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes

1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405

sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 ei muuda tarbijakrediidilepingut VÕS § 404 lg-s 21

sätestatud andmete lepingust puudumise korral erandlikult kehtivaks, kui tarbija on laenu kätte

saanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjaga sõlmitud leping tühine.

3 / 13

16. Lepingus on avaldatud intressimäär on ebaselge. Lepingus kajastub kaks intressimäära:

Intressimäär 29.9+% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o. 0,0831% päevas) arvestatuna 30

päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Kogu perioodi intressi kogusummas on 5723,83 eurot,

mis moodustab 18,77% krediidisummast aasta kohta. Ei ole selge, millise määra järgi on

intressi arvestatud.

17. Andmete avaldamisega on laenuandja soovinud viia teist poolt (laenusaajat) eksitusse.

Laenuandja on käitunud pahatahtlikult.

18. Lepingutes on krediidi kulukuse määr avaldatud isiklikul äranägemisel avaldatud numbrina,

selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, kuna puuduvad selleks vajalikud

andmed ja eeldused. Selliselt numbri avaldamist tuleb kostja hinnangul käsitleda krediidi

kulukuse määra avaldamata jätmisena. Krediidi kulukuse määra väljendav arv on valitud

selline, et see oleks väiksem kolmekordsest lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmisest tarbimislaenude kulukuse määrast ja välistaks sellisena formaalselt

tehingu tühisuse liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel.

19. Krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused kujutavad endast

andmeid krediidi kulukuse määra kohta. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on fraseoloogiline legaaltermin,

mille avaldamise vorminõuded on sätestatud VÕS § 4031 lg-s 4, ning mille ühe osa - krediidi

kogukulu - sisu on sätestatud VÕS § 4031 lg-s 3. Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud,

kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses

tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema.

Krediidi kulukuse määr on lihtsustatult öelduna laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis

arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid.

20. Jääb ebaselgeks krediidi kogukulu arvestamise metoodika. Krediidi kogukulu summaks tuleb

lugeda 15446,26 eurot = laenusumma 6090 + intress 9144,46 (6090 x 29,90%) + haldustasu 90

(1,50 x 60) + lepingutasu 121,90. Seega on lepingus avaldatud valed andmed kogukulu kohta.

Tulenevalt sellest on ebaõige krediidi kulukuse määr.

21. Tulenevalt eeltoodust on leping tühine ka lepingus valesti avaldatud krediidi kulukuse määra

tõttu.

22. Juhul, kui kohus ei nõustu, et krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavate andmete ja

eelduste puudumise tõttu lepingust on leping tühine, siis alternatiivselt kohaldub VÕS § 408 lg

4 sätestatu, ehk lepingule kohaldatakse VÕS § 94 intressimäära, mis lepingu sõlmimisel on

olnud 0% aastas.

23. Kostja leiab, et kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus

olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded (sh intress,

viivis, lepingutasu jms).

24. Lepingu kohaselt on refinantseeritud kolmandate isikute laene. Kostjale on hagi aluseks oleva

lepingu nr xxx alusel antud laenu summas 3682,22 eurot: Koos refinantseeritud laenudega on

laenusummaks 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 + 1322,27), mitte 6090 eurot nagu lepingus on

laenusummaks märgitud. Laenuandja on kuritarvitanud oma õigusi.

25. Jääb ebaselgeks refinantseeritud 963,71 ja 1322,27 summade kujunemine. Kostja leiab, et antud

summad sisaldavad põhivõlga koos kõrvalnõuetega (sh intress ja viivis).

26. Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis

rikub VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing

4 / 13

vastuolus VÕS § 113 lg 6. Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult

antu.

27. Lisaks on hageja nõude refinantseerimisel rikkunud VÕS § 113 lg-t 6 (imperatiivne keeld

arvestada intressilt viivist). Riigikohus on selgitanud, et selline arvestus on keelatud

refinantseerimislepingutes ning sellises lepingus saab intressi ja viivist arvestada vaid algselt

põhinõudelt (Riigikohtu lahend 3-2-1-1-14), keelu rikkumine toob kaasa kokkuleppe (kuid

eelduslikult mitte terve lepingu) tühisuse (Riigikohtu lahend 3-2-1-169-13).

28. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade

kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus

on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

29. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ning kostjat

kahjustav, hageja on käitund kostja suhtes pahauskselt, seega tuleb lepingu lugeda tühiseks.

Samuti hagis välja toodud nõuded on lubamatud. Kostjale jääb arusaamatuks põhinõude,

intressi ja viivise kujunemise alused ning metoodika ja arvestus. Nõue on olemuselt kostjat

kahjustav. Hageja poolt nõutud nõue on kostja suhtes ebaõiglane.

30. Laenuandja on lepingu üles öelnud VÕS §-le 416 lg 1 tuginedes. Leping ei ole kehtivalt üles

öeldud.

31. Puuduste tõttu lepingus avaldatud krediidi kulukuse määra puudutavate andmete lepingus

avaldamise osas ei tekkinud lepingust intressi maksmise kohustust, kõik kostja poolt lepingute

täitmiseks tehtud maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tasumiseks. Samuti on väljastatud

laenu oluliselt väiksemas summas, kui lepingus märgitud.

32. Sel juhul ei olnud kostjal ülesütlemise teate koostamise seisuga krediidiandja ees ka võlgnevust

(maksetega viivitust), mis oleks õigustanud laenulepingute ülesütlemist. Seega ei vastanud

laenulepingute ülesütlemine ka VÕS § 416 lg 1 sätestatud piirangutele, kuna kostja ei olnud

vähemalt kolme maksega viivituses, ja lepingute ülesütlemine on tühine. Sel juhul ei ole

lepingutest tulenev võlg muutunud sissenõutavaks ja hageja on esitanud hagi põhjendamatult.

33. Hagiavaldusele lisatud loovutamisteate kohaselt loovutati hagejale hagi aluseks olevast

laenulepingust tuleneva nõude. Loovutamisteade määratleb selgelt, et loovutatud on lepingust

tulenev nõue. Juhul kui kohus nõustub, et laenulepingud on tühised, ei kuulunud algsele

võlausaldajale laenulepingute alusel mingit nõuet, sest tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1

kohaselt õiguslikke tagajärgi. Algsele võlausaldajale kuulus sel juhul alusetust rikastumisest

tulenev nõue väljamakstud laenusummade ulatuses. Alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid

ei ole hagejale loovutatud. Hageja ei saa esitada kostja vastu nõudeid alusetust rikastumisest

tulenevalt. Hageja ei ole kostjale laenusummasid välja maksnud. Krediidisumma üleandmist

saab tõendada näiteks maksekorraldusega või pangakonto väljavõttega. Hageja seda teinud ei

ole. Üksnes laenulepingu sõlmimise dokument ei tõenda laenusumma üleandmist kostjale.

Seega laenulepingute tühisuse korral ei ole hagejal kostja vastu nõuet ja hageja ei ole kostja

suhtes võlausaldaja. Sel juhul tuleb hagi jätta rahuldamata.

34. Väidetava nõude loovutamine on tõendamata. Hageja on hagis esitanud kostja vastu väidetava

nõude, mille ta on väidetavalt saanud nõude loovutamise teel.

35. Hagile lisatud 15.07.2019 kuupäeva kandev tekst ei tõenda nõude loovutamist. Kui paberile

trükitud tekstil puudub allkiri, siis sellise teksti näol ei ole tegemist tahteavaldusega.

5 / 13

36. Juriidilise isikust esialgse võlausaldaja puhul saab nõude loovutamisest teatada selle juriidilise

isiku esindusõigust omav isik. Samuti saab juriidilise isikust esialgse võlausaldaja nimel

dokumente koostada-väljastada üksnes selle juriidilise isiku esindusõigust omav isik. Antud

juhul ei ole kohtule ega kostjale ükski Xxx AS esindusõigust omav isik midagi teatanud ning

kohtule ega kostjale pole ka esitatud Xxx AS esindusõigust omava isiku poolt välja antud

dokumenti nõude loovutamise kohta.

37. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule

nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise

kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud 15.09.2019 kuupäeva

kandev tekst nõude loovutamise kohta hagejale, mille lõpus on märge Xxx AS esindaja.

Olukorras, kus teates on allkirja asemel ainult juriidilise isiku ärinimi, ei ole võimalik

tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on

teinud ja kas isikul on juriidilise isiku esindusõigus. Tõendatud pole ka seda, kas dokument on

üldse kostjale saadetud. Riigikohus on leidnud, et hageja kui loovutusega nõude omandanud

võlausaldaja ülesandeks oli tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude

omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18).

38. Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis

muutub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega.

Nõude loovutamisest teatamist saab pidada ka TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud

tahteavalduseks. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja

eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et

vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on

jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega

tutvuda (RKTKo 2-15-17677 p 13).

39. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on mingisuguse teate kätte saanud. Hageja ei ole ka

tõendanud kostjale teadete saatmist. Kostja ei ole saanud teadet nõude loovutamise kohta. Kui

väidetava nõude hagejale loovutamine ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka, et hagejal üldse

oleks kostja vastu nõudeõigus.

40. Kostja leiab veel, et antud juhul, kus hageja poolt esitatud nõude loovutamise väidetavast

teatisest on ilmselgelt ja varajamatult koheselt näha, et see pole väljastatud selleks volitatud

isiku poolt ning selle kostjale saatmise kohta pole mingeid tõendeid esitatud. See kostja

seisukoht tugineb TsMS §dele 226 ja 227. TsMS § 226 lg 1 ls 1 kohaselt kontrollib kohus

esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses

osaleda.

41. Nõude loovutamine sarnaneb paljuski volituse andmisega. Seetõttu peaks kohus TsMS §-i 226

analoogia alusel kohaldama ja loovutamise tõendatust vähemalt elementaarsel tasemel

kontrollima. Käesoleva vaidluse juhtum on just selline, kus elementaarsel tasemel kontroll

näitab, et loovutamine ei ole tõendatud. Veelgi enam, antud juhul loovutamist tõendav

dokument-tõend sisuliselt puudub. Esindatuse analoogia puhul tähendaks see esindaja ilma

volikirjata menetlusse lubamist.

42. Kui on täiesti ilmne, et nõude loovutamine tõendatud ei ole, tuleks kohtul kohaldada TsMS §

226 lg-s 2 sätestatut, mille üks võimalustest on hagi läbi vaatamata jätmine. Kõige õigem oleks

sellistel juhtudel tegelikult TsMS § 227 lg 1 kohaldamine, ehk et kohus ei toimeta hagi enne

loovutamise elementaarset tõendamist kostjale kätte.

43. Kostja vaidlustab hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks

6 / 13

tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal

krediidivõimeline.

44. Laenulepingu sõlmimise oli kostja keskmiseks sissetulekuks 928 – 953,68 eurot.

Laenutaotluses märkis kostja, et elab üürikorteris ja temal on mitmeid laenukohustusi.

45. Hageja on oma 11.11.2024 esitatud seisukoha lisana 2 esitanud kostja pangakonto väljavõtte.

Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli igakuiste eluksvajalike väljaminekutele lisaks

hulgaliselt muid laenukohustusi teiste võlausaldajate ees (sh laenuandja ees), kostja pidevalt

võttis võlgu eraisikutelt ning kostja oli kasiinosõltlane. Kostjal oli laenukohtusi 9 võlausaldaja

ees. Lisaks oli kostjal makseraskused, kuna vahetult peale laenu väljastamist tekkisid kostjal

maksehäired. Kogu informatsioon on nähtav kostja pangakontode väljavõtetest.

46. Laenuandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud

analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust.

Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline.

47. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, lg 13 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral

krediidiandja.

48. Laenuvõtjale peab alles jääma vähemalt alampalga suurune summa või vähemalt

elatusmiinimumi summa. Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on

võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused ja see on ka absoluutse

vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning

individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. 2018. aasta elatusmiinimum on

Statistikaameti andmetel 215,44 eurot.

49. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus

asjas nr 218-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977,

punkt 43). Seetõttu ei saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidivõimelisuses.

Hageja ei ole kostja pangakonto väljavõtet analüüsinud.

50. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-136-12 märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud

kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse

rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine

olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või

usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see

kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine)

rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi

tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi

krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.

51. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale

kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja

kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega

tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude,

menetluskulude jms näol).

7 / 13

52. Hagi aluseks oleva lepingu alusel on kostja saanud laenu 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 +

1322,27). Kostja on teostanud laenuandjale ja hagejale tagasimakseid vähemalt 4556,32 eurot.

53. Põhivõlg ei ole sissenõutav, muuhulgas seetõttu, et krediidiandja ega hageja pole koostanud

kostjale vähenenud intressi arvestades uut maksegraafikut tagasimakseteks, mis on võlausaldaja

kohustus VÕS § 4034 lg-st 7 ja § 408 lg-st 4 tulenevalt. Kuni on täitmata võlausaldaja

kohustus, ei ole kostjal kohustust maksta. Ei ole ka alust eeldada, et tulevikus uue

maksegraafiku alusel kostja oma kohustusi ei täida.

54. Põhiosa võla õigsust saab hinnata alles siis, kui hageja tõendab laenusumma väljamaksmist

kostjale pangakonto väljavõttega ning esitab vastavad arvestused selle kohta, millal ja mis

summas on laenulepingu kohustuste täitmiseks makseid tehtud ning milliste tekkinud

kohustuste täitmiseks neid makseid on liigitatud. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõude

kujunemine ja selle arvestus. Hagejal tulnud esitada võla tekkimise asjaolud ja arvestuskäik,

tõendamise koormis lasub hagejal.

55. Intressi võib arvestada ainult õigelt põhivõla jäägilt. Hageja on hagi märkinud vale

põhivõlajäägi, seega on intressi arvestus vale.

56. Lisaks jääb täielikult arusaamatuks, kuidas on intressisummad aritmeetiliselt arvutatud. Kostja

hinnangul ei ole need kooskõlas lepingus sisalduva kokkuleppe ega kokkulepitud

intressimääraga.

57. Laenuleping on vastuolus heade kommetega ja kostjat kahjustav, hageja on käitunud kostja

suhtes pahauskselt, seega tuleb leping lugeda tühiseks.

58. Hageja ei ole avaldanud, kuidas on ta liigitanud kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud makseid

ja kuidas täitnud VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

59. Kuna hagis toodud põhivõla jääk on vale, seega on valed ka põhivõlalt arvestatud

kõrvalnõuded. Sama kehtib siis, kui kostja makseid on arvestatud tühise (kehtetu) kohustuse

katteks.

60. Kuivõrd kostja on vaidlustanud lisaks intressile ka põhivõla nõude põhjendatuse, vaidleb kostja

vastu ka viivise nõudele. Kostja hinnangul on viivist arvestatud valelt põhivõla jäägilt ja tühise

viivisemäära alusel, seda nii lepingu kehtivuse ajal kui lepingu lõppemise järgselt. Seega juba

tasutuks loetud viivis oleks vähemalt osaliselt pidanud vähendama põhivõlga.

61. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt maksetega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määrast kõrgemat viivist. Laenulepingutes kokkulepitud intressimäär oli 18,77%

aastas. Viivisemäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud, seega on tüüptingimusena

tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu VÕS § 42 lg 1 ja 3 p 5 alusel tühine.

62. Hagejal viivise nõudeõiguse olemasolu korral on hagejal õigus nõuda viivist seaduslikus

määras (8 % aastas lepingu sõlmimise ajal).

63. Juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul

viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded

kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.

64. Kuna laenulepingus puudub VÕS § 404 lg-s 2 ja 4031 lg-s 11 nõutud viivise aasta- ja

päevamäär, ei ole viivise nõudmine suuremas kui seadusjärgses määras lubatud ka VÕS § 408

lg-st 10 tulenevalt.

65. Kostjal on raske varaline olukord. Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1260 eurot kuus, kostjal

on ülalpeetav, kostjal on võlakohustusi teiste võlausaldajate ees, seega on tõenäoline, et kostja

ei suuda laenu tagasi maksta.

8 / 13

66. Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku

olukorda. Kostja leiab, et viivise vähendamine on põhjendatud. Tuleb arvestada lepingupoolte

majanduslikku seisundit ehk et hageja on paremini varaliselt ja rahaliselt kindlustatud. Ka

seaduslikus määras arvestatud viivise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja palub kohtul

vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest.

67. VÕS §113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS §162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

68. Lähtudes ülaltoodust leiab kostja, et hagi aluseks olev laenuleping on tühine. Tühise lepingu

alusel on hageja õigustatud nõudma saadu s.o väljastatud laenusumma. Arvestades kostja

tagasimakseid on laenusumma jääk 1411,88 eurot. Kostja taotleb nõuete tasaarveldamist.

Lähtudes tasaarveldamise taotlusest puudub kostjal nõue hageja ees.

Kohtuotsuse põhjendused

69. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

70. Kohus tuvastab, et 03.10.2018 sõlmis Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille

alusel on kostjale väljastatud laen summas 6090,00 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku

intressimääraks 18,77% aastas (dtl 39-48).

71. Kohtule esitatud kostja poolt tehtud laenumaksete aruande kohaselt on kostja tasunud laenu

tagasimakseid kuni 08.11.2018- 18.04.2019 (dtl 115). Hageja väitel 04.06.2019 seisuga oli

kostja poolt osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 11.03.2019, 10.04.2019 ja

10.05.2019.

72. Kohus tuvastab, et 15.07.2019 on Xxx AS teavitanud kostjat, et on oma nõude tema vastu

loovutanud hagejale (dtl 20).

73. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest

isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

74. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1)

on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

75. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 19,37%. (vt.

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

76. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega

3*19,37 % = 58,11%. Kostjale antud laenu KKM oli 36,28 % aastas (dtl 39), seega kostjale

antud laenu KKM mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

77. Kohu ei nõustu kostja väitega krediidi kulukuse määra osas. Seoses krediidi kulukuse määraga

on hageja tuginenud avaliku kanali Minuraha tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatorile (dtl

340). Portaali peab Finantsinspektsioon. Minuraha kalkulaatori kohaselt on kredidiikulukuse

määr ca 36,30%, seega märgitud lepingus õigesti.

78. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul,

9 / 13

kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-

13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

79. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

80. Hageja selgituste kohaselt krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet on

järgitud. 03.10.2018 tehtud krediidiinfo päringu kohaselt: krediidiinfo puhas. Vastavalt VÕS § 403

prim 4 lgle 2 omandas Xxx AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte

ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi andmete tõepärasuse ja

varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Pank lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-

le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja

Rahvastikuregistrist. Xxx AS on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-

le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Xxx AS kontrollis kliendi esitatud teavet vastavalt KAVS

§ 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

10 / 13

põhjal. Hageja lisas kostja esitatud laenutaotluse ja kostja pangakontoväljavõtte, mille alusel on

krediidianalüüs läbi viidud. Hageja lisas ka kostja poolt teostatud tagasimaksete väljavõtte.

Laenutaotluses esitatud andmete õigust on kostja kinnitanud allkirjaga. Hageja märkis,, et lepinguga

tasuti osaliselt teiste krediidiandjate kohustusi. Laenutaotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek

942 eurot, mis nähtub et on keskmiseks sissetulekuks ka kontoväljavõtte kohaselt.

81. Hageja selgituse kohaselt krediidiandja on täitnud nii teabe saamise kui krediidivõimelisuse

hindamise kohustust. Antud juhul on krediidiandja teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaseks järgimiseks mh alljärgnevat: (1) hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud

andmeid. Sealhulgas on krediidiandja selgitanud välja laenu võtmise eesmärgi ja otstarbe

(olemasolevate sama krediidiandja juures võetud laenude refinantseerimine); (2) kontrollinud ja

analüüsinud tarbija 6-kuu pangakonto väljavõtet ja sellele tehtud laekumisi ning sissetulekuid; (3)

(4) selgitanud välja tarbija varalise seisundi ja tema keskmise sissetuleku suuruse; selgitanud välja

tarbija olemasolevad finantskohustused ja võlgnevused, kontrollinud registritest maksehäirete

olemasolu ja veendunud, et muud finantskohustused väljaspool krediidiandjat tarbijal puudusid; (5)

hinnanud ja analüüsinud võetava laenu maksete suurust, nende suhet tarbija varasematesse

finantskohustusse; (6) hinnanud kogumis tarbija olukorda, tema maksevõimelisust, olemasolevaid ja

võetavaid finantskohustusi; (7) krediidiandja on kinnitanud, et on teostanud kliendi

krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §- le 4034 ning krediidivõimekuse hindamiseks esitatud

ja kogutud teave on olnud piisavalt selge.

82. Kohus leiab, et laenuandaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid

kohustusi. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei

olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Laenulepingu sõlmimise oli kostja keskmiseks

sissetulekuks 928 – 953,68 eurot. Laenutaotluses märkis kostja, et elab üürikorteris ja temal on

mitmeid laenukohustusi (dtl 117). Kostja panga pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli

igakuiste eluksvajalike väljaminekutele lisaks hulgaliselt muid laenukohustusi teiste võlausaldajate

ees (sh laenuandja ees), kostja pidevalt võttis võlgu eraisikutelt ning kostja oli kasiinosõltlane.

Kostjal oli laenukohtusi xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ ees (dtl 119- 138).

83. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

84. Kostja leiab, et kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus

olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded (sh intress, viivis,

lepingutasu jms). Lepingu kohaselt on refinantseeritud kolmandate isikute laene. Kostjale on hagi

aluseks oleva lepingu nr xxx alusel antud laenu summas 3682,22 eurot: Koos refinantseeritud

laenudega on laenusummaks 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 + 1322,27), mitte 6090 eurot nagu

lepingus on laenusummaks märgitud. Laenuandja on kuritarvitanud oma õigusi. Jääb ebaselgeks

refinantseeritud 963,71 ja 1322,27 summade kujunemine. Kostja leiab, et antud summad sisaldavad

põhivõlga koos kõrvalnõuetega (sh intress ja viivis). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja teinud

ülekandeid krediidisummast kostja taotlusel järgmisetele kolmandatele isikutele: 963,71 eurot xxx

AS kontole ja 1322,27 eurot xxx OÜ kontole. Poolte vahel sõlmitud lepingus on välja toodud, et

krediidisaaja palvel on tehtud väljamaksed kolmandatele isikutele (dtl 39). Seega kostja ise on

laenuandjale andnud teada kellele kui palju soovib lasta üle kanda saadava krediidi arvelt. Seega

pidi kostja ise olema teadlik, mis summad ta laseb saadava krediidi arvelt kolmandatele isikutele

kanda. Juhul kui tegemist oli teiste krediidiandjate laenu jääkidega, siis ei saanud laenuandja Xxx

AS olla teadlik mis summadest see koosneb, kuna Xxx AS ei olnud krediidiandja. Seega on kostja

väited, et laenusumma sisaldab põhivõlga koos kõrvalnõuetega käesoleval juhul alusetu.

85. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

11 / 13

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.3 Seega ei

olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg

7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

86. Kohus on 27.02.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale

laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis hagejale võimaluse

esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist.

87.

10.02.2025 esitatud menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõuet ja esitas VÕS § 4034

järgse ümberarvestuse.

88. Hageja selgitas, et viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.10.2023.a. Seega hagejal ei ole

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamise kohustust s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja

selgitas, et kokku on kostja tasunud lepingu kehtivuse ajal 814,00 eurot. Kostja sai krediiti 6090,00,

millest välja maksmisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 121,80 eurot ehk et kostja sai krediiti

reaalselt 5 968,20 eurot krediiti. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks, tuleb kostjal

tagastada 5 154,20 (5968,20-814). Täiendavalt on kostja tasunud otse hagejale 860,00 eurot. Seega

on kostja tasumata põhiosa jääk 4 294,20 (5154,20-860,00) ja ümberarvestuse kohaselt tuleks

maksta kostjal 4294,20 eurot.

89. Kohus on tuvastanud eelnevalt, et lepingu sõlmimisel oli laenusumma 6090 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid summas 1674 eurot (814+860). Kuna VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid

peale VÕS § 94 sätestatud määras arvestatud intressi laenusaaja laenuandjale ei võlgne, siis tuleb

arvestada ka laenuandaja poolt laenusumma väljamaksmisel kinni peetud lepingutasu summas

121,80 eurot laenusumma tagasimaksete hulka. Seega on kostja poolt tagastama põhivõlg 4294,20

eurot.

21. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla

4294,20 eurot.

90. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Hageja palub välja mõista viivise alates

lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni vastavalt lepingus

kokku lepitule intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas so 0,0819% päevas.

91. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuivõrd intressimäära

kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

12 / 13

92. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud selliseid

erakorralisi asjaolusid, mis annaks aluse viivise vähendamiseks. Seega tuleb viivise vähendamise

taotlus jätta rahuldamata. Samas peab kohus põhjendatuks piirata kostjalt väljamõisteatava viivise

suurus põhivõlaga.

93. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2023 kuni 21.01.2026 (kohtuotsuse tegemise aja seisuga)

summas 1128,38 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 22.01.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 4294,20 eurot kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui põhivõlg 4294,20 eurot.

Menetluskulude jaotus

94. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul

tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures

ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi.

95. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (so

seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku

järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida

(RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13). Ühtlasi on tarbijakrediidiasjades põhjendatud jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p

16).

96. Hageja esitas hagi kohtusse 16.08.2022. Hageja on 10.02.2025 menetlusdokumendis välja

toonud, et juhul kui arvestada kõiki võlgniku poolt tehtud makseid, siis ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Seega on hageja esitanud kohtusse 16.08.2022 hagi laenulepingust tuleneva võla sissenõudmiseks

olukorras, milles laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuid kuna viimase osamakse tasumise

tähtaeg oli 10.10.2023, siis on hageja saavutanud tulemuse, et kohus on välja mõistnud kogu

laenulepingust tuleneva põhivõla.

97. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud jätta täielikult poolt endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen kohtunik

13 / 13