2-25-12399/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja põhivõlg 6548 eurot 31 Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja menetluskulud 1225 eurot
Legislator headnote
AI generated2-25-12399/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja põhivõlg 6548 eurot 31 Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja menetluskulud 1225 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 20. jaanuar 2025
Tsiviilasja number
2-25-12399
Tsiviilasi
Koduklaas OÜ hagi Alde Grupp OÜ vastu 6548
euro 31 sendi suuruse põhivõla ja viiviste
saamiseks
Tsiviilasja hind
7980 eurot 6 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Koduklaas OÜ (registrikood 14083484),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-T.E
Ottis (e-post XXX)
Kostja Alde Grupp OÜ (registrikood 16700573,
e-post XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige T.E
(isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Koduklaas OÜ 31.07.2025 hagi Alde Grupp OÜ vastu võlgnevuse
saamiseks tagaseljaotsusega.
2. Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja põhivõlg 6548 eurot 31
senti, sissenõutavaks muutunud viivis 23.11.2024–30.07.2024 eest 767 eurot 45
senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis
põhivõlalt (6548 eurot 31 senti) alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid
mitte suuremas määras kui põhivõlg (6548 eurot 31 senti).
3. Jätta menetluskulud Alde Grupp OÜ kanda.
4. Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja menetluskulud 1225 eurot
ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1225
eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada
tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale
kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis
hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib
esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu
määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada
tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.
Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Koduklaas OÜ (hageja) esitas 31.07.2025 hagi Alde Grupp OÜ (kostja) vastu, milles palus
kostjalt välja mõista põhivõla 6548 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 767 eurot
45 senti ja edasiulatuva viivise tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust
võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.07.2024 töövõtulepingu klaaspiirete
valmistamiseks ja paigaldamiseks, mille eest kostja kohustus hagejale tasuma 33 306 eurot (sh
km). Hageja koostas 11.07.2024 pakkumise ning kostja kinnitas selle 29.07.2024. Hageja
koostas 25.07.2024 ka pakkumuse varikatuse valmistamiseks ja paigalduseks 2448 eurot 54
sendi eest. Vastavalt kostja tellimusele ja hageja tehtud töödele esitas hageja kostjale
järgmised arved:
07.08.2024 (arve nr MA24179),
16.08.2024 (arve nr MA24184),
27.09.2024 (arve nr MA24220) ja
15.11.2024 (arve nr MA24263).
Kostja rikkus töövõtulepingut, kuid ta jättis viimase arve tähtaegselt tasumata. Hageja esitas
kostjale 21.01.2025 võlanõude. Erinevate kirjavahetuste tulemusel teavitas kostja 12.02.2025,
et soovib hageja ees tekkinud võlgnevust tasuda neljas osamakses. Läbirääkimiste tulemusel
sõlmiti 17.02.2025 maksegraafik. Kostja teavitas hagejat 05.03.2025, et ta ei ole siiski
võimeline varasemat maksegraafikut täitma, tõi välja, et ka temal on tekkinud hageja vastu
nõuded ning esitas uue ettepaneku, milles pakkus välja, et tasub 11 953 eurot 65 senti viie
osamaksena. Hageja teavitas kostjat, et nõustub õigusrahu huvides võlgnevuse
vähendamisega, kui kostja teeb maksed tähtaegselt. Kostja maksegraafikut ei allkirjastanud
ega ole täitnud kumbagi maksegraafikut täies ulatuses. Kostja on tasunud 6000 eurot kahe
maksega.
Hageja palub kostjalt töövõtulepingu rikkumise tõttu välja mõista põhivõlg 6548 eurot 31
senti, mis on summa, mille kostja on jätnud tasumata arve nr MA24263 alusel, mille
maksetähtaeg oli 22.11.2024. Arve nr MA24263 järgi pidi kostja tasuma hagejale 12 548
eurot 31 senti, millest kostja on praeguseks tasunud 6000 eurot.
Hageja palub lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise
23.11.2024–30.07.2024 eest 767 eurot 45 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt (6548 eurot 31 senti) alates 31.07.2025 kuni
põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhivõlg. Hageja palub jätta
menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud vastavalt
esitatavale menetluskulude nimekirjale.
3. Tartu Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale
tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja
menetlusse võtmise määruse kätte 24.09.2025. Kohus vestles 16.09.2025 kostja seadusliku
esindaja T.E-ga , kes kinnitas, et õige e-posti aadress on XXX ning lubas dokumentide
kättesaamist kinnitada. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale
TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kätte 24.09.2025. Kostjal oli aega esitada hagile kirjalik vastus
hiljemalt 15.10.2025 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega
õiguslikult põhjendatud.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse
tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist
välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus
TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja
hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3
kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas
kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt
otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud
kostja kanda TsMS § 162 lg 1 kohaselt. Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi
kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.1. Hageja esitas kohtule 20.01.2026 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja
kasuks välja mõista menetluskulud 1567 eurot 50 senti (665 + 902,5), millest 665 eurot on
riigilõiv ning 902 eurot 50 senti lepingulise esindaja kulud 4 tunni 45 minuti osutatud
õigusabi eest tunnihinnaga 190 eurot (km-ta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus
ta määrata menetluskulud TsMS § 174 lg 10 järgi kindlaks käibemaksuta. Hageja kinnitas, et
menetluskulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses
kohtumenetlusega antud õigusabiga. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 kohaselt mõista välja
menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse
puhul kostja seisukohta hageja menetluskulude kohta.
6.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada
osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 665 eurot. Riigilõiv on
menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus
leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja
põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid
menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
6.3. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas
esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse
hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,
keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise
esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-
124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.4. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu
arvestades on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu määr 190 eurot ning põhjendatud
ajakulu kolm tundi, mis hõlmab hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamist,
kliendiga suhtlemist, materjalidega tutvumist ja päringute tegemist. Kohus arvestab, et
tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tõendeid oli keskmiselt ning sisuline vaidlus
puudub, tegemist on tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kostjalt tuleb eeltoodut arvestades
hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1225 eurot, millest 665
eurot on riigilõiv ja 570 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.5. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10
mõttes käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja
menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin