2-25-3637/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 20. jaanuar 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-3637

Tsiviilasi

Bondora AS hagi R.I vastu 14 717 euro 15

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Hagi hind

18 704 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929,

asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post

menetlus.bondora@lindeberg.legal)

Kostja R.I (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS 07.03.2025 hagi R.I vastu 14 717 euro 15 sendi suuruse

põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.I-lt Bondora AS kasuks välja põhivõlg 14 717 eurot 15 senti, intress

978 eurot 14 senti, lepingu haldustasu 221 eurot 54 senti, sissenõudmiskulud 15

eurot, sissenõutav viivis 18.02.2025–07.03.2025 eest 125 eurot 3 senti ning viivis

17,99% aastas põhivõlalt (14 717,15) alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud R.I kanda.

4. Mõista R.I-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 1230 eurot ning VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1230 eurot)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kajale

tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417

lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse

põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 07.03.2025 hagiavalduse R.I (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 14 717 eurot 15 senti, intress 978 eurot 14 senti,

lepingu haldustasu 221 eurot 54 senti, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 125 eurot 03 senti ja edasiulatuv viivis 17,99% aastas põhivõlalt alates 08.03.2025 kuni

põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja

ka seadusjärgses viivis menetluskuludelt.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4752581

(leping), mille järgi andis hageja kostjale krediiti 14 100 eurot, intressimäär oli 17,99% aastas,

haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 29,20% aastas, lepingutasu 892 eurot ning

krediidi kogusumma 14 992 eurot. Lepingutingimuste kohaselt lisati lepingutasu kasutusse

võetavale krediidisummale ning tasaarvestati enne krediidi väljamaksmist. Lepingutingimuste

järgi pidi kostja tegema 84 kuumakset, esimese kuumakse tähtpäev oli 02.08.2024 ja viimase

kuumakse tähtpäev 02.07.2031, viivisemäär oli 17,99%. Kuumaksed tuli teha vastavalt

maksegraafikule, arvestades, et maksimaalne tagasimakstav summa on 364 eurot 99 senti.

Hageja leiab, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta

analüüsis Krediidiinfole tehtud päringu vastust, kostja laenutaotlust ja arvelduskonto

väljavõtet ajavahemiku 21.04.2024–19.07.2024 kohta (dtl-d 223–281). Kostja arvelduskonto

analüüsi tulemusena selgus, et kostja sissetulek on 2566 eurot 67 senti, igakuised kohustused

1244 eurot 59 senti, elamiskulud 770 eurot, vaba raha 187 eurot 10 senti. Kostjal ei olnud

maksehäireid. Hageja maksis pärast lepingu sõlmimist kostjale välja 14 100 eurot.

1.2. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut, kui ta jättis 14.11.2024, 16.12.2024, 14.01.2025 ja

14.02.2025 osamaksed tähtaegselt tasumata. Hageja andis kostjale 16.01.2025 saadetud

teatisega võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 30 päeva ning pakkus hageja kostjale

läbirääkimiste võimalust võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Hageja hoiatas kostjat, et kui

kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostja ei näidanud üles

soovi lahendada tekkinud olukorda ja täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis

võimaldaks lepingust tulenevate kohustuste täitmist poolte vahel kokkulepitud tingimustel,

ütles hageja 17.02.2025 lepingu üles ja palus kostjal tasuda 16 063 eurot 5 senti (tagastamata

krediit, intress ja muud kulud). Hageja palub kostjalt välja mõista:



14 717 euro 15 sendi suurune põhivõlg (14992 – 274,85)



978 eurot 14 senti intress (316,25 + 220,63 + 220,63 + 220,63) 14.11.2024–

14.05.2025



221 eurot 54 senti, mis on lepingu haldustasu perioodi 14.11.2024–14.05.2025 eest

(71,63 + 49,97 + 49,97 + 49,97)



15 eurot, mis on lepingu kehtivuse ajal tekkinud tasumata sissenõudmiskulud

20.11.2024 (5 eurot), 19.12.2024 (5 eurot) ja 15.01.2025 (5 eurot) edastatud tasulise

meeldetuletuse eest



125 eurot 3 senti, mis on lepingujärgne viivis 17,99% aastas 18.02.2025–07.03.2025



edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõudelt (14 717,15) alates 08.03.2025 kuni

täitmiseni

2. Pärnu Maakohus edastas hagi 04.06.2025 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks

Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus võttis hagi 10.08.2025 määrusega menetlusse ja andis

kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada kohtule kirjalik vastus.

Kostjale toimetati Kohtute infosüsteemi andmetel hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte 06.09.2025 isiklikult allkirja vastu. Kostjal tuli esitada kirjalik seisukoht

hiljemalt 29.09.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja taotles, et hagi rahuldataks

tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus rahuldada

hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja jätab

tähtaegselt vastamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi

otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

4. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus leiab, et hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda TsMS § 162 lg 1 kohaselt. Hageja on märkinud menetluskuluks riigilõivu 1050

eurot ning lepingulise esindaja kulud 180 eurot pooleteist tunni õigusabi eest tunnihinnaga

120 eurot. Hageja on palunud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt hüvitada ka maksekäsu

kiirmenetluse menetluskuluna 20 eurot.

4.1. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud

osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1050 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb

seadusest. Põhjendatud ei ole hageja taotlus hüvitada 20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 4842

kohaselt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses, sest käesolevas kohtuasjas ei toimunud

maksekäsu kiirmenetlust.

4.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud

ja põhjendatud. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega,

asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega

lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm

17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

4.3. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et tegemist on tüüphagiga ning kostja menetluses ei

osalenud ehk hageja lepingulisel esindajal (N.Q) tuli esitada vaid nõuetekohane hagi, vastab

õigusabikulu 180 eurot tervikuna mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Hageja teine lepinguline esindaja menetlustoiminguid ei teinud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1230 eurot (1050 + 180). Kohus

mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 mõttes

kinnitanud, et ta poleks käibemaksukohustuslane, kes saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab

tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin