2-25-116071/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-116071

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi S G vastu 28.01.2023 liitumislepingust nr xxx,

28.01.2023 liitumislepingust nr xxx, 28.01.2023 liitumislepingust

nr xxx, 28.01.2023 osamaksetega vara müügilepingust nr xxx,

28.01.2023 osamaksetega vara müügilepingust nr xxx tuleneva

võlgnevuse 727,98 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 248,42

euro ja täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse

pst 145, 13425 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx)

Kostja: S G (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx)

Hagihind

1189,11 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S G’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks 28.01.2023 liitumislepingust nr xxx,

28.01.2023 liitumislepingust nr xxx, 28.01.2023 liitumislepingust nr xxx, 28.01.2023

osamaksetega vara müügilepingust nr xxx, 28.01.2023 osamaksetega vara

müügilepingust nr xxx tulenev võlgnevus 727,98 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja

viivis 248,42 eurot.

3. Välja mõista S G’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,065% päevas põhinõudelt, s.o

727,98 eurolt alates 26.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei

tohi ületada põhinõude summat.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja S G’i kanda.

5. Välja mõista S G’ilt menetluskulu summas 540 eurot Elisa Eesti AS-i kasuks.

6. Välja mõista S G’ilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (540 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

1 (4)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Elisa Eesti AS esitas Harju Maakohtule hagi S G vastu 28.01.2023 liitumislepingust nr xxx,

28.01.2023 liitumislepingust nr xxx, 28.01.2023 liitumislepingust nr xxx, 28.01.2023

osamaksetega vara müügilepingust nr xxx, 28.01.2023 osamaksetega vara müügilepingust nr

xxx tuleneva võlgnevuse 727,98 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 248,42 euro ja

täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.01.2023 liitumislepingu nr xxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, 28.01.2023 liitumislepingu nr xxx

koduinterneti teenuse osutamiseks, 28.01.2023 liitumislepingu nr xxx teleteenuse

osutamiseks, 28.01.2023 osamaksetega vara müügileping nr xxx seadme Samsung 55”

UHD teler xxx ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 432 eurot. Tasumise periood

36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 12 eurot. 28.01.2023 sõlmiti osamaksetega vara

müügileping nr xxx seadme 4G ruuter – B535 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku

on 107,64 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,99 eurot.

Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 28.03.2024.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 248,42 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest

kohtule kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist

4.2.3. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu summas 40 eurot, mis tekkinud

seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja

päringutega, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamisega

2 (4)

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtud kõnedega, võlanõude avaldamisega.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

09.11.2025.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

28.01.2023 sõlmiti kostja ja Elisa Eesti AS vahel kolm liitumislepingut –

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, koduinterneti teenuse osutamiseks ja teleteenuse

osutamiseks. Samuti sõlmiti samal kuupäeval kaks osamaksetega vara müügilepingut.

Järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes,

kuna järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid. VÕS §

76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse osutatud teenuste eest tasuda

vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes

jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud

üles öelnud 28.03.2024. Kostja võlgnevuse põhisumma on 727,98 eurot. Võlausaldaja

sissenõudmisega seotud kulud on kokku summas 40 eurot. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS

§ 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Elisa

Eesti AS-i üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA

poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul

0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist sissenõutavaks

muutunud põhiosalt, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast

19.04.2024 a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.09.2025. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 248,42 eurot.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

3 (4)

7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 338 eurot.

Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

7.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 280 eurot.

7.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga,

et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse

lahendamisel 120 eurot.

7.2.1. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

240 eurot (2 x 120 eurot).

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele.

9. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas

540 eurot, millest riigilõiv 280 eurot, esindajakulu summas 240 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

10. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

11. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 09.11.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku,

e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

4 (4)