2-25-16003/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-16003

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi S. J. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

2489,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja: S. J., isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool

sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

2¹). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS

1. Hageja esitas kohtule 25.09.2025 hagiavalduse S. J. vastu Multitude Bank p.l.c (endine

Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 08.11.2018 sõlmitud krediidilepingust ja 22.01.2020

limiidi suurendamise lepingust (08.11.2018 lepingu lisa) tuleneva põhivõlgnevuse

2231,96 euro, intressi 38,65 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 218,49 euro nõudes.

2-25-16003

08.11.2018 lepinguga võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot ning 22.01.2020 lepingu

muudatusega kehtestati uueks laenulimiidiks 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja

poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4229 eurot. Kostja on krediidilepingu

raames teostanud tagasimakseid kokku summas 9953,56 eurot, millest põhinõude katteks

arvestati 1997,04 eurot, kulude katteks 283,87 eurot ja intressi katteks 7672,65 eurot.

08.11.2018 lepingu krediidi kulukuse määraks on 59,87% aastas ja 22.01.2020 lepingu

krediidi kulukuse määraks on 61,79%. Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja

kohustatud maksma intressi 49,09% aastas tagastamata krediidisummalt. Kuna kostja oma

lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 06.11.2024 üles ning

loovutas nõuded 10.12.2024 hagejale.

2. Hageja esitas 24.10.2025 hagi täpsustuse, milles selgitas vastutustundliku järgimise

põhimõtet. Hageja väidab, et hagejal kui võlgnevuse üleostjana, ei ole võimalik

ümberarvestusi teha.

3. Kohus võttis 27.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest

alates.

4. Kostja on hagimaterjalid, hagi täpsustuse ja 27.10.2025 menetlusse võtmise määruse kätte

saanud e-postiga 12.12.2025. Kostja tähtajaks, s.o 29.12.2025 vastust hagile esitanud ei

ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt

RKTKm 03.04.2018, nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

7. Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 08.11.2018

krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi

47,8515% aastas (dtl 25). Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja

sõlmisid 22.01.2020 lepingu lisa limiidi suurendamiseks kuni 5000 eurot. Kostja kohustus

tasuma intressi 49,09% aastas (dtl 39). Selliselt vastab sõlmitud lepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS §

401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud.

9. Kuna Multitude Bank p.l.c sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt

füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS§ 1 lg 6), siis on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

2-25-16003

10. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hageja märkis, et

Multitude Bank p.l.c loovutas 10.12.2024 kostja vastase nõude hagejale (dtl 6). Hageja

lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu

sõlmimisel antud aadressile (dtl 86). Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja

kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest

võlausaldajast.

11. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS §

4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna

tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib

kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille

maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata

jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei

ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse

määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud,

mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab

krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse

täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“

Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 08.11.2018 sõlmitud lepingu puhul on krediidi

kulukuse määraks 59,87% (dtl 25). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu

keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 19,97% ning selle kolmekordne suurus oli

seega 59,91%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukus määr. Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv.

Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 22.01.2020 sõlmitud lepingu lisa puhul on krediidi

kulukuse määraks 61,79% (dtl 39). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu

keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 20,61% ning selle kolmekordne suurus oli

seega 61,83%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukus määr. Kohus leiab, et leping on nimetatud osas kehtiv.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes

märgitud ebaõigesti.

12. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse

2-25-16003

hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis

lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et

krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja

võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja

veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema

jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on

kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

Hageja on hagi p-s 2.7 märkinud, et kostja esitas laenutaotluses oma sissetulekuks 1000

eurot ning kohustusteks 170 eurot (dtl 8). Maksehäireregistri andmetel maksehäired

puudusid (dtl 91). Hagist nähtub, et krediidiandja on arvestanud vaid kostja laenutaotluses

märgitud sissetuleku ja kohustuste suurusega. Kohus selgitab, et üldsõnaliselt registritele

ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku

majanduslikku seisundit. Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt

rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe,

mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403⁴ lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend,

töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus

on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud,

siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu, et laenuandja oleks sellist

piisavat kontrolli teostanud. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel

üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt

võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema

krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja

esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on

võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel.

Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lg 1 p-st 4. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet

ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei

ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes

kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Eeltoodu

kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-25-16003

13. Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 06.10.2025 määruses. Hageja on

24.10.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et tal ei ole võimalik ümberarvestust esitada

(dtl 106). VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure

summa on kostja tagasi maksnud. Hagi kohaselt sai kostja krediiti kokku 4229 eurot (dtl

3, 6, 41-79) ning on teinud tagasimakseid kokku 9953,56 eurot (dtl 5). Kohus on

seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 5724,56 eurot rohkem kui laenuandja oleks

õigustatud saama. Kostjal oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg

1 alusel tagasi nõuda. VÕS § 403⁴ lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt on hageja nõue

lõppenud, st kostjal ei ole lepingute alusel tagastamata laenu.

14. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani. VÕS §-st 94 tulenev

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär alates 01.01.2018 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu

hinnangul 08.11.2018 ja 22.01.2020 sõlmitud lepingutele kohaldada intressimäära 0,00%,

mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas

38,65 eurot rahuldamata.

15. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel

juhul ei ole kostjale uut maksegraafikut koostatud, mistõttu ta ei ole kostja saanud

maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja viivisenõue summas 218,49 eurot

rahuldamata.

16. Seega eeltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb jätta täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

18. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-

st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole

tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga

seonduvaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

2-25-16003

kohtunik