2-24-122567/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122567

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi O K vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

7986,6 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Leana Land

Kostja: O K (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 06.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagiavaldus O K vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx järgne intressinõue, lepingu haldustasu

nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

2. Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel

välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1111,18 eurot.

3. Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev Summa (eurodes)

26.01.2026

178,86

25.02.2026

178,86

25.03.2026

183,15

27.04.2026

180,75

25.05.2026

187,51

25.06.2026

187,47

27.07.2026

189,27

25.08.2026

193,66

25.09.2026

195,03

26.10.2026

197,62

25.11.2026

200,59

28.12.2026

202,37

25.01.2027

206,11

25.02.2027

207,64

4. Mõista O Klt Bigbank AS kasuks 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel

välja viivis põhivõla tasumata osalt lepingujärgses määras 15,40% aastas alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (21.01.2026) kuni põhivõla tasumiseni.

Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 45,91% kostja kanda ja 54,09% hageja kanda.

6. Mõista O Klt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 342,86 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bigbank AS (hageja) esitas 12.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse O K (kostja) vastu 6753,80 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.06.2024

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Harju Maakohus jättis 23.09.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama

oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat

riigilõivu. Kõnealuse määruse lisas selgitas kohus tarbijakrediidilepingule kohalduvat

õigust.

3. Hageja esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes, mida täiendas

02.10.2024 kohtunõudest lähtuvalt 02.10.2024. Hageja tõi hagi alusena välja järgmised

asjaolud:

3.1.

Hageja ja kostja sõlmisid 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXXX (leping),

mille alusel hageja andis kostjale laenu 8780 eurot, millest tasaarvestati

lepingutasu 131,70 eurot, ning kostja kohustus maksma hagejale intressi

15,40% aastas tagastamata krediidisummalt.

3.2.

Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid

makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.

3.3.

Kostja tegi hagejale lepingu alusel ülekandeid 4848,23 euro ulatuses.

2/10

3.4.

Hageja hoiatas 29.03.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks.

3.5.

Hageja ütles 26.04.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis

kostjalt 6630,63 euro tasumist, millest 6211,13 eurot oli tagastamata

krediidisumma, 395,53 eurot sissenõutavaks muutunud intress ning 13,94 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis.

3.6.

Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses 27.11.2023, 27.12.2023, 25.01.2024,

26.02.2024 ja 25.03.2024 osamaksete tasumisega, mida hageja pidas

ülesütlemise aluseks.

3.7.

Hageja omandas lepingu sõlmimise eel teabe kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusel esitatud

andmete, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo, avalikest

registritest saadud info ning arvelduskonto väljavõtte alusel.

3.8.

Kostja märkis laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks töötasu netosummas

800 eurot Xxxx OÜ-st ning oma igakuisteks finantskohustusteks 0 eurot.

Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte alusel, et

kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli 588,97 eurot. Hageja tuvastas

kostja kontoväljavõtte (perioodi 01.11.2021 – 03.03.2022 kohta) alusel, et

kostja keskmine sissetulek viimase kolme kuu jooksul oli 600 eurot kuus

(detsembris 2021 900 eurot, jaanuaris 2022 töötasu puudus ja veebruaris 2022

oli töötasu 900 eurot), ning et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi 39 eurot

Holm Bank AS ees. Lisaks tuvastas hageja kostja kontoväljavõtte alusel, et

sellelt nähtuv üks kanne Xxxx kontole selgitusega "võlatagastamine" oli

ühekordne ülekanne ja mitte korduv kohustus. Samuti, et 06.01.2022 tegi

kostja ülekande selgitusega "kredit" oma teisele kontole nr...xxxx LHV pangas

seoses nimetatud pangas avatud krediitkaardi sulgemisega. Lepingujärgse

tulevikukohustuse suuruseks kujunes 213,06 eurot. Arvestades kostja

sissetulekute keskmist suurust 588,97 eurot kuus, moodustus kostja igakuiste

kohustuse osakaaluks sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o.

väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 42,80%

((213.06+39,00)/588,97*100), mis oli hageja hinnangul Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal

sissetulekutest.

3.9.

Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena 57,20% sissetulekust ehk 336,91

eurot. Hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja regulaarsed

majapidamiskulud ja eluasemekulud detsember 2021 kuni veebruar 2022 olid

vastavalt 85,69 eurot, 193,90 eurot ja 188,72 eurot (maksed Elektrum Eesti

OÜ, STV AS-i ja Imatra Elekter AS-ile). Hageja kõrvutas nimetatud summat

2022. a. Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumiga 303,38

eurot ning järeldas, et kostjale jäid piisavad vahendid üldiste elamiskulude

katmiseks.

3.10.

Hageja kogus infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-

krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist, Maksu- ja Tolliameti

võlaregistrist ning Töötamise registrist. Hageja ei tuvastanud ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust.

3.11.

Hageja järeldas, et kostja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma.

3.12.

Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole krediidi väljastamisel

käitunud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega, on hageja nõue

3/10

VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 3931,77 eurot (väljastatud krediit

8780 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma

katteks 4848,23 eurot).

4. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista 7030,74 eurot, millest 6211,13 eurot on

tagastamata krediidisumma, 395,53 eurot on intress, 10,03 eurot on lepingu haldustasu ning

414,05 eurot on viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tagastamata

krediidisummalt alates 02.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

määraga 15,40% aastas.

5. Kohus võttis 02.10.2025 määrusega hagi menetlusse.

6. Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.

7. Kohus andis 17.02.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid.

8. Hageja selgitas 04.03.2025 vastuses kohtunõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega seonduvaid asjaolusid:

8.1.

Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et kostja suhtes on

igakuiselt deklareeritud sissetulekut alates aprillist 2021 (v.a. septembris 2021,

kuid sissetuleku suurust arvestades nähtus selgelt, et oktoobris 2021 maksti

välja kahe kuu palk korraga). Seega oli hageja hinnangul kostjal olemas

regulaarne sissetulek vähemalt viimase 11 kuu jooksul.

8.2.

Hageja ei hinnanud toona täiendavalt kostja regulaarsete toidu- ja

transpordikulude suurust eraldiseisvalt.

8.3.

Hageja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 0 ülalpeetavat,

ning et kostja ei ole abielus.

8.4.

Informatsiooni LHV Panga ees kohustuste lõppemise kohta andis kostja

hagejale 03.03.2022 telefonivestluse käigus. Hageja pidas selgitust

adekvaatseks ja järeldas, et LHV Pank ees kohustused puuduvad.

9. Kohus andis 17.06.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustada VÕS § 4034 lg 7

järgset ümberarvestust ning selgitas hagejale VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti

määramist, sissenõutava nõude tervikliku arvestuse esitamist ning juhul, kui leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud, siis võimalust esitada TsMS § 369 kohane tulevikus

sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue.

10. Hageja täpsustas 17.06.2025 vastuses kohtunõudele VÕS § 4034 lg 7 järgset

ümberarvestust. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik kostja tagasimaksed 4848,23 eurot

krediidisumma 8780 eurot katteks ning lähtuda lepingu sõlmimisest 04.03.2022, lepingu

perioodist 60 kuud, viimase osamakse tasumise tähtajast 25.05.2027 ning määrata

tagasimaksed uuesti annuiteedi põhimõttel ehk selliselt, et igakuine makse jääb samaks, ei

saa lugeda lepingut 26.04.2024 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud

kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega viivituses. Hageja tõi välja, et 17.06.2025

seisuga oli sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma suurus 858,64 eurot.

Hageja tõi ühtlasi välja, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus

26.02.2024, ning et kostja ei ole lepingu katteks makseid teostanud ligi 14 kuu jooksul,

mistõttu võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuse 858,64 eurot ja edasiulatuvalt alates

25.06.2024 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti

määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt kogusummas 3073,13 eurot.

11. Kohus andis 12.09.2025 kohtunõudes hagejale võimaluse veelkord täpsustada VÕS §

4034 lg 7 järgset ümberarvestust.

4/10

12. Hageja täpsustas 26.09.2025 vastuses kohtunõudele veelkord VÕS § 4034 lg 7 järgset

ümberarvestust. Hageja tõi välja, et kui arvestada kõik kostja tagasimaksed 4848,23 eurot

väljamakstud krediidisumma 8648,30 eurot (krediidisumma 8780 eurot, millest on maha

arvatud lepingu sõlmimise tasu 131,70 eurot) katteks ning lähtuda lepingu sõlmimisest

04.03.2022, lepingu perioodist 60 kuud, viimase osamakse tasumise tähtajast 25.05.2027 ning

lepingus kokku lepitud maksegraafikust, ei saa lugeda lepingut 26.04.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega

viivituses. Hageja tõi välja, et 25.06.2025 muutus sissenõutavaks osamakse summas 106,57

eurot ning edaspidi muutuvad need sissenõutavaks vastavalt uuesti määratud põhiosamaksete

tagastamise graafikule. Hageja tõi ühtlasi välja, et viimane makse lepingust tulenevate

kohustuste katteks laekus 26.02.2024 ning kostja ei ole lepingu katteks makseid teostanud üle

1,5 aasta jooksul, mistõttu võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja alternatiivselt

mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 25.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende

sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt

kogusummas 3800,07 eurot.

13. Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja täpsustas kohtuistungil

ülesütlemise teate ja lepingu dokumentide püsival andmekandjal kostjale edastamise

asjaolusid ning kostja krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid.

14. Hageja esitas 21.11.2025 hagiavalduse täienduse. Hageja täpsustas ülesütlemise teate ja

lepingu dokumentide püsival andmekandjal kostjale edastamise asjaolusid ning kostja

krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid ning esitas sellekohased tõendid.

15. Kohtuistungile (06.01.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade

juurde.

16. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagile lisatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100,00

eurot (seahulgas käibemaks).

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

18. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole

intressi ja muid tasusid maksnud.

19. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud kehtivad (ei ole tervikuna ega

osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada

ning tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.

20. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 04.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx,

mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud (leping, dtl 42-49).

21. Lepingust nähtuvalt andis hageja kostjale laenu 8780 eurot, millest 131,70 eurot

tasaarvestati krediidisaaja lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustusega krediidiandja

ees, ning kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul vastavalt maksegraafikule,

tasuma tagastamata krediidisummalt intressi 15,40% aastas ning igakuist

lepinguhaldustasu 1,99 eurot kuus.

22. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

5/10

23. Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 04.03.2022 ülekande 8648,30 eurot selgitusega

„Bigbank AS XXXX“ (dtl 50). Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees lepingust

tuleneva kohustuse anda krediit kostja kasutusse.

24. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 4848,23 eurot, seejuures

viimase tagasimakse tegi kostja 26.02.2024 (dtl 51-53).

25. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 29.03.2024 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

hoiatuse (dtl 54), milles avaldas, et 29.03.2024 seisuga on kostjal lepingu alusel

tähtaegselt tasumata 644,95 eurot, sealhulgas põhiosa 311,98 eurot, intress 317,30 eurot,

viivis 7,63 eurot ja lepingu haldustasu 8,04 eurot. Hageja hoiatas, et kui võlgnevust

hiljemalt 15.04.2024 ei tasuta, ütleb hageja lepingu üles.

26. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 26.04.2024 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

teate (dtl 55), milles avaldas, et kuna lepingust tulenevad kohustused on endiselt täitmata,

ütleb hageja lepingu alates 26.04.2024 üles.

27. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud ning kostja on lepingu alusel krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS §

408 lg-s 2 sätestatust alust pidada ei lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401

lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või VÕS § 404

või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.

28. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 18,1% (dtl 45).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (17,83%).

29. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

30. Hageja selgituste ja tõendite (dtl 37-40, 60-77, 103-104) kohaselt võeti lepingu sõlmimise

eel kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud laenutaotluses

esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajalugu, avalikest

registritest saadud infot ning kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvat järgnevalt:

30.1.

Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 800 eurot

neto äriühingust Xxxx OÜ. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti sissetulekute

registri andmete alusel, et kostja viimase nelja kuu keskmine sissetulek oli

588,97 eurot, ning et kostja suhtes oli igakuiselt deklareeritud andmeid

sissetuleku kohta alates aprillist 2021 (v.a. septembris 2021, aga sissetuleku

suurust arvestades nähtus selgelt, et oktoobris 2021 maksti välja kahe kuu palk

korraga). Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja

viimase kolme kuu keskmine sissetulek oli 600 eurot.

30.2.

Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiste finantskohustuste suuruseks 0

eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostjal on

igakuiseid krediidikohustusi 39 eurot Holm Bank AS ees. Hageja leidis kostja

selgituse põhjal, et ülekande näol J V’ile selgitusega „võlatagastamine“ oli

tegemist üksiku ülekandega, mitte korduva kohustusega. Hageja leidis kostja

selgituse põhjal ühtlasi, et 06.01.2022 ülekande puhul selgitusega „kredit“

kostja teisele arvelduskontole LHV pangas oli tegemist krediitkaardi

sulgemisest tingitud kohustuse täitmisega.

6/10

30.3.

Hageja arvestas kostja ülalpeetavate arvuks 0, ning et kostja ei ole abielus.

30.4.

Hageja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 588,97 eurot, igakuiste

kohustuste suuruseks 39 eurot ja lepingust tuleneva tulevikukohustuse

suuruseks 213,06 eurot ning järeldas, et kostja igakuiste kohustuste osakaal

sissetulekutest oleks ca 42,80% ning kostjale jääks igakuiste elamiskulude

katmiseks 57,20% sissetulekutest ehk 336,91 eurot.

30.5.

Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja viimase kolme

kuu majapidamiskulud (kohustused Elektrum Eesti OÜ, STV AS, Imatra

Elekter AS ees) olid vastavalt 85,69 eurot, 193,90 eurot ja 188,72 eurot. Hageja

tuvastas, et 2022. a. oli Statistikaameti andmetel arvestuslik elatusmiinimum

303,38 eurot. Hageja järeldas, et kostjale jäävad piisavad vahendid üldiste

elamiskulude katmiseks.

30.6.

Hageja omandas teabe kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-

krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja Tolliameti

võlaregistrist ning töötamise registrist. Hageja ei tuvastanud ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust.

30.7.

Hageja järeldas, et kostja on võimeline võetud krediidikohustusi täitma.

31. Kohtu hinnangul ei toiminud hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4

alljärgnevatel põhjustel:

31.1.

Hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel selgitanud välja kostja

regulaarsete majapidamiskulude suurust ega ole seda kostja

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud.

Hageja ei ole kostjalt laenutaotlusel tema regulaarsete majapidamiskulude

suuruse kohta teavet küsinud (dtl 56-59). Kostja kontoväljavõtte alusel on

hageja arvesse võtnud üksnes osa kostja regulaarsetest majapidamiskuludest

(kohustused Elektrum Eesti OÜ, STV AS, Imatra Elekter AS ees). Kuigi kostja

avaldas laenutaotluses, et elab üüritud pinnal (dtl 58), ei selgitanud hageja

välja, kontrollinud ega võtnud arvesse kostja üüri- ja kommunaalkulude

suurust. Kuigi kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtusid regulaarsed kulud

toidule ja transpordile (dtl 6477), hageja ka neid arvesse ei võtnud (dtl 104).

Kohtu hinnangul ei oleks hageja kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvaid

regulaarseid majapidamiskulusid, sealhulgas kulusid toidupoodides ja kulusid

transpordile, arvesse võttes saanud põhjendatult järeldada, et 336,91 eurot

oleks piisav kostja igakuiste elamiskulude katmiseks.

31.2.

Hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt kontrollinud

kostja varaliste kohustuste suurust. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt

tegi kostja regulaarselt ülekandeid L O’le (13.11.2021 38 eurot ja 380 eurot,

13.12.2021 380 eurot, 22.12.2021 86,33 eurot, 13.01.2022 380 eurot,

24.01.2022 100 eurot, 14.02.2022 380 eurot ning 27.02.2022 125,31 eurot).

Hageja ei selgitanud välja vastavate ülekannete olemust ega kontrollinud, kas

tegemist võib olla varaliste kohustuste täitmisega või regulaarsete

majapidamiskulude kandmisega. Kuigi kostja arvelduskonto väljavõttelt

nähtusid korduvad ülekanded J V’i’le (01.02.2022 100 eurot ja 27.02.222 100

eurot, mõlemal juhul selgitusega „võlatagastamine“, dtl 75-76), küsis hageja

kostjalt selgitust üksnes ühe kohta neist ülekannetest (dtl 153) ning järeldas

põhjendamatult, et tegemist oli üksiku ülekandega, mitte korduva kohustusega

(dtl 38). Kohtu hinnangul ei oleks hageja kostja arvelduskonto väljavõttelt

7/10

nähtuvat tervikuna arvesse võttes kostjalt täiendavaid selgitusi küsimata saanud

põhjendatult järeldada, et kostja varalised kohustused on üksnes 39 eurot.

31.3.

Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal ka teine arvelduskonto

LHV pangas, millele kostja tegi korduvalt ülekandeid (29.11.2021 26 eurot,

22.12.2021 30 eurot,

06.01.2022 50 eurot ja 1371,21 eurot), millest viimast selgitas kostja hagejale krediitkaardi

sulgemisest tingitud kohustuse täitmisena (dtl 153). Kuigi kostja tegi oma teisele

arvelduskontole seega regulaarselt ülekandeid ning hageja tuvastas, et kostja tasus teise

arvelduskonto kaudu oma finantskohuste eest, ei palunud hageja kostjal esitada vastava teise

arvelduskonto väljavõtet kostja varaliste kohustuste kontrolliks ning piirdus kostja väitega, et

kostja nimetatud teiselt kontolt finantskohustusi ei tasu (dtl 153). Kohtu hinnangul pidanuks

kohus niisuguses olukorras küsima kostjalt ka tema teise arvelduskonto väljavõtet kostja

varaliste kohustuste suuruse kontrolliks.

32. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

33. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

34. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

35. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 15,40%

aastas on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on

muude krediidiga seotud tasude osas tühine.

36. Hageja esitas 26.09.2025 oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude osas, arvestades lepingus sätestatud maksegraafikut,

tagastamisele kuuluvat krediidisummat 8648,30 eurot ning lepinguperioodi 04.03.2022-

25.02.2027.

37. Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt

VÕS § 108 lg 1, TsMS § 369 ja lepingu alusel välja mõista edasiulatuvalt alates

25.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti

määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt kogusummas 3800,07 eurot.

Alternatiivset VÕS § 94 sätestatud määras intressi arvestust ja nõuet ning alternatiivset

viivise arvestust ja nõuet hageja ei esitanud.

38. Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimaksed 4848,23 eurot ning ümberarvestatud

maksegraafikut (dtl 120-121), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks

lepingujärgsed krediidi põhiosamaksed alates 25.03.2022 kuni 26.05.2025 osamakseni

tervikuna ning 25.06.2025 osamakse 55,03 euro ulatuses.

39. Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu ülesütlemine 26.04.2024 avaldusega kehtivalt, kuna

kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu, leping kehtib

ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.

8/10

40. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt tasumata

ümberarvestatud maksegraafiku järgsed põhivõla osamaksed 1111,18 euro ulatuses

(25.06.2025 osamakse 106,57 euro ulatuses ning ülejäänud osamaksed kuni 29.12.2025

osamakseni tervikuna).

41. Arvestades, et kostja ei ole pärast 26.02.2024 täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid

kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seetõttu peab kohus ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse väljamõistmist kostjalt TsMS § 369 alusel

põhjendatuks.

42. Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks

välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla

1111,18 eurot.

43. Samuti mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla osamaksed ümberarvestatud maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 26.01.2026 –

25.02.2027 (dtl 120-121). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete

kogusumma on 2688,89 eurot.

44. Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi lepingujärgses

määras. Hageja ei ole esitanud alternatiivset VÕS § 94 sätestatud määras intressi arvestust

ja nõuet. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral

palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla. Kuivõrd kohus menetleb hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning hageja ei ole esitanud

alternatiivset intressi arvestust ja nõuet, jääb hageja intressinõue rahuldamata.

45. Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt muid tasusid. Seetõttu jääb

hageja lepingu haldustasu nõue rahuldamata.

46. Hageja ei ole esitanud alternatiivset sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ja nõuet,

mis lähtuks hageja 26.09.2025 nõude alternatiivsest arvestusest. Hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja

mõista üksnes põhivõla. Kuivõrd kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning hageja ei ole esitanud selget sissenõutavaks

muutunud viivise arvestust ja nõuet, jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

rahuldamata.

47. Kohtu hinnangul on piisavalt selge hageja edasiulatuv viivise nõue ning kohus saab

edasiulatuva viivise kostjalt välja mõista.

48. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ls 3 , TsMS § 369 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks

välja viivise 15,4% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

49. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

50. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.

51. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 6211,13 eurot, intressi 395,53

eurot, lepingu haldustasu 10,03 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 414,05 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise

9/10

lepingus sätestatud määras 15,4% aastas. Kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks hagis

toodud arvestusest lähtuv viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud 1246,75 euro

ulatuses (summalt 6211,13 eurot alates 02.10.2024 kuni 20.01.2026 ehk 476 päeva eest

määraga 15,40% aastas). Hageja algsete nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga

oleks seega 8277,49 eurot.

52. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 1111,18

eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 2688,89. Lisaks

mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras. Hageja

rahuldatud nõuete kogusumma kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 3800,07 eurot.

53. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 45,91% (3800,07/8277,49x100=45,91).

Seega jäävad menetluskulud 45,91% ulatuses kostja kanda ja 54,09% ulatuses hageja

kanda.

54. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 100

eurot. Hageja selgituste kohaselt pöördus hageja võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks

Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole, kes on hagejale esitanud arve 100 eurot,

mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud. Hagile lisatud arvelt ja maksekorralduselt

nähtuvalt on hageja tasunud õigusabi eest võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile,

leping nr xxxx 100 eurot, sealhulgas käibemaks 18,03 eurot. Edasises menetluses hageja

täiendavaid menetluskulude nimekirjasid esitanud ei ole.

55. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 665 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 665 eurot väljamõistmine kostjalt.

56. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

57. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabile

kohtuvaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik.

58. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 746,97 eurot (s.o riigilõiv

665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot).

59. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja

kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

60. Kohus jättis menetluskuludest 45,91% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 342,86 eurot (0,459 x 746,97 = 342,86).

61. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida

hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

10/10