2-25-18542/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-18542

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

534,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat LL

Kostja: XX, isikukood XXX

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi XX-i vastu osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks

poolte vahel 15.05.2024 tarbijakrediidilepingust X tulenev põhivõlgnevus 471,67 eurot.

3. Mõista XX-ilt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 471,67 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude

suurus (s.o 471,67 eurot).

4. Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõue 14,56 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 275 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt Bondora AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2-25-18542

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2¹ sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas kohtule 03.11.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 471,67 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 14,56 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja

nõue põhineb hageja ja kostja vahel 15.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr. X, mille

alusel sai kostja laenu 2000 eurot, lepingutasuga 126 eurot. Kostja on tasunud viidatud

laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 1528,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

hageja põhinõue kostja vastu summas 471,67 eurot. Lepingu nr X krediidi kogukulumäär on

51.66%. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu

15.07.2025 üles. Hageja esitab viivise nõude alates lepingu ülesütlemisest järgnevast päevast

s.o 16.07.2024 kuni hagi esitamiseni s.o 03.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras kokku summas 14,56 eurot.

2. Kohus jättis hageja 03.11.2025 hagi 05.11.2025 määrusega käiguta. Hageja määruses

nimetatud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldanud.

3. 26.11.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 26.11.2025 määruse kostjale kätte e-postiga 15.12.2025. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 29.12.2025. Kostja hagile vastust

esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 26.11.2025

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

2 (6)

2-25-18542

märkimisega.

6. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.05.2024 tarbijakrediidilepingu

X, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 2). Laen on kostjale välja makstud lepingu

sõlmimise päeval s.o 15.05.2024 (dtl 22). Seega on leping muutunud kehtivaks laenu

väljastamisega.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma

majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata

asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostja ei ole laenu

saamisele vastuväiteid esitanud.

10. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli 15.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr X sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne määr 52,08%).

Tarbijakrediidilepingu nr X kohaselt oli intressimäär 31,49% aastas ja krediidi kulukuse määr

51,66% aastas (dtl 8). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole

teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

11. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

3 (6)

2-25-18542

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostjal oli kohustus laen tagastada

vastavalt maksegraafikutele alates 10.06.2024 – 10.05.2027 (dtl 23–24). Kostja jättis tasumata

09.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 ja 09.04.2025 osamaksed (dtl 5), mille tõttu edastas

hageja kostjale 13.06.2025 ülesütlemise hoiatuse (dtl 25) ning kuna kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 15.07.2025 üles (dtl 29).

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastavalt VÕS

§ 403⁴ lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kohta.

Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist hagejale 05.11.2025 määruses.

VÕS § 403⁴ lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu

andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole lepingu nr X sõlmimisel

veendunud kostja krediidi võimelisuses ning on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus

on seejuures selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku

järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud.

Maksegraafiku alusel tuli kostjal laen tagastada hiljemalt 10.05.2027 (dtl 24) 99,13 eurot kuus

(dtl 8). Kuigi laenu tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole hageja tagasimakseid uuesti

määranud. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemise tõttu (dtl

5). Kostja on teinud hagejale tagasimakseid kokku 1528,33 eurot (dtl 5), seega ei saa lepingut

kehtivalt üles öelduks lugeda, kuna kostja ei olnud tagasimaksetega viivituses. VÕS § 108 lg 2

kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, saab võlausaldaja alati nõuda kohustuse

täitmist. Kuigi eeltoodu tõttu ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud, saab hagiavalduse

rahuldada alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Arvestades

4 (6)

2-25-18542

hagiavalduses toodut, on võimalik lugeda leping üles öelduks hagi esitamisega. Hageja palub

kostjalt välja mõista lepingu nr X alusel põhivõlgnevuse 471,67 eurot. Kohus rahuldab hageja

põhinõude summas 471,67 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 16.07.2025 kuni

03.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 14,56 eurot. Kehtivas

kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega

jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamata.

Hageja esitas viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista

kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o

471,67 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat

(TsMS § 367).

15. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 471,67 eurot ja viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise

nõude 14,56 euro nõude.

16. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

18. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, mis on hagi koostamise eest on

fikseeritud tasuna. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on

põhjendatud ja vajalikud.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on

5 (6)

2-25-18542

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 275 eurot.

20. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

21. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

6 (6)