2-22-14932/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-
Legislator headnote
AI generated2-22-14932/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-14932
Tsiviilasi
V B hagi J A ja Snel Service OÜ vastu vara aresti alt
vabastamiseks täiteasjas 023/2022/574
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu
tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: V B (sündinud xxx, elukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja V B (e-post: xxx)
Kostja I: J A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja II: Snel Service OÜ (endine nimi Inkassoteenused
OÜ, registrikood 14997899, asukoht Allveelaeva tn 4-158,
10415 Tallinn)
Kostja II seaduslik esindaja: A K (e-post: xxx)
Menetluse liik
Istung 19.01.2026
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:
1.1 Kostja II annab nõusoleku sõiduki registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx, mark xxx,
mudel xxx, Esmane registreerimine 15.01.2010, aresti alt vabastamiseks, mis on
seatud täitemenetluse asja 023/2022/574 raames.
1.2 Kõik tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud
varalised või mittevaralised nõuded kostja II vastu, mis võisid tuleneda antud
hagiesemest, va käesolevast kompromissilepingust tulenevad nõuded.
2. Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-
22-14932, poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-14932.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4.
MENETLUSE KÄIK
Hageja esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud
06.10.2022. Hageja ja kostja II esitasid 19.01.2026 kohtule kompromisslepingu, mis on
hageja lepingulise esindaja ja kostja II seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Pooled paluvad kinnitada kohtul kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja nr 2-
22-14932 menetlus. Vastavalt TsMS §-dele 430 ning 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud
tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse
lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Hageja tagastada
pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 245 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise
määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad
kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu
sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste
järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse
suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel
loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued
õigused.
2. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita.
3. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei
esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja
menetlus lõpetamisele.
4. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud
kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja
menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses
samal alusel sama hagieseme üle.
5. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele
saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab
tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi
üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga
lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles
kompromiss sõlmiti, jätkub.
6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise
õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui
pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot, millest pool, so 245
eurot tagastatakse hagejale
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiia Bergson
kohtunik