Legislator Case Law & Legislation
2-22-14932/50 AI generated

2-22-14932/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-14932/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-

Legislator headnote

AI generated

2-22-14932/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-

Keywords

AI generated
settlement of dispute termination agreement negotiation and conclusion definitive setting aside of opposition accord and satisfaction common provisions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14932

Tsiviilasi

V B hagi J A ja Snel Service OÜ vastu vara aresti alt

vabastamiseks täiteasjas 023/2022/574

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V B (sündinud xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja V B (e-post: xxx)

Kostja I: J A (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja II: Snel Service OÜ (endine nimi Inkassoteenused

OÜ, registrikood 14997899, asukoht Allveelaeva tn 4-158,

10415 Tallinn)

Kostja II seaduslik esindaja: A K (e-post: xxx)

Menetluse liik

Istung 19.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V B ja Snel Service OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:

1.1 Kostja II annab nõusoleku sõiduki registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx, mark xxx,

mudel xxx, Esmane registreerimine 15.01.2010, aresti alt vabastamiseks, mis on

seatud täitemenetluse asja 023/2022/574 raames.

1.2 Kõik tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud

varalised või mittevaralised nõuded kostja II vastu, mis võisid tuleneda antud

hagiesemest, va käesolevast kompromissilepingust tulenevad nõuded.

2. Tagastada riigilõiv 245 eurot V B arveldusarvele xxx märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-

22-14932, poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-14932.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud

06.10.2022. Hageja ja kostja II esitasid 19.01.2026 kohtule kompromisslepingu, mis on

hageja lepingulise esindaja ja kostja II seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Pooled paluvad kinnitada kohtul kompromiss kirjalikus menetluses ja lõpetada tsiviilasja nr 2-

22-14932 menetlus. Vastavalt TsMS §-dele 430 ning 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud

tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Hageja tagastada

pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 245 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused.

2. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

3. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja

menetlus lõpetamisele.

4. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

5. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise

õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot, millest pool, so 245

eurot tagastatakse hagejale

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Bergson

kohtunik